Õigus

Suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise autoveo eeskirja § 23 kohaselt tuleb sõidukist, autorongist või masinrongist ette- või tahapoole üle 1 m väljaulatuva veose kaugeim punkt tähistada väljaulatuva veose tunnusmärgiga. Väljaulatuva veose tunnusmärgi ülemise serva kõrgus ei tohi olla üle 1,6 m ja alumise serva kõrgus alla 0,4 m sõiduteest. Väljaulatuva veose tunnusmärkide juures peab olema ees valge või kollane ja taga punane latern. Väljaulatuva veose tunnusmärkide kaldvöötide laius on 1/8 tunnusmärgi küljepikkusest. Vöödid langevad tee telje poole. Väljaulatuva veose tunnusmärk on ruut punaste kaldjoontega valgel taustal.

LS § 106 lg 1 kohaselt antakse juhtimisõigus ja väljastatakse esmane juhiluba isikule, kellel ei ole karistatust LS § 201 kohase süüteo (sõiduki juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt) eest. Karistatus on isikul olemas kuni karistusandmete kustutamiseni karistusregistrist. Väärteo eest määratud või mõistetud karistus kustutatakse karistusregistrist ja kantakse üle registri arhiivi, kui karistuse kandmisest (antud juhul ÜKT tundide tegemisest) on möödunud 1 aasta. Seega selle tähtaja möödumiseni ei väljastata isikule esmast juhiluba ega anta talle juhtimisõigust.

Vastan väga üldiselt, kuna õigussituatsioonide süvaanalüüs ei mahu vastused.ee-d esitatavate vastuste formaati.

Liiklusseaduse § 17 sätestab tee andmise üldised kohustused. LS § 17 lg 3 kohaselt tuleb parklast teele sõites teed anda igale teel liiklejale.

LS § 2 p 50 kohaselt on parkla sõidukite parkimiseks ettenähtud ehituslikult või liikluskorralduslikult kujudndatud ala, mille moodustavad parkimiskohad ja neid ühendavad teeosad. Seega ei ole liiklusmärk ainus element, mille alusel määratleda parklat parklana. Liiklusmärk 575a "Parkla" on siiski minu hinnangul piisavaks liikluskorralduslikuks elemendiks, mis võimaldab hinnata parkla ala ulatust, sõltumata sellele kantud järjekorranumbritest. Nõustun, et märgile kantud järjekorranumbri sobivuse üle LM nr 575a formaati võib diskuteerida, kuid nagu ka küsimuses on välja toodud, on liikluskorraldus sellele vaatamata ilmsegelt arusaadav. Kui parkla on arusaadavalt tähistatud, siis tuleb sellelt väljasõidul ja tee andmise kohustuse täitmisel juhinduda LS § 17 lg-s 3 sätestatust. "Parema käe reegel" kuulub LS § 17 lg 5 p 5 kohaselt kohaldamisele juhul, kui sõidujärjekord ei ole seaduses muul viisil määratletud.

Samas on oluline tähelepanu pöörata sellele, kas parkimiskohtade vahelt väljasõidul on juhile tehtud küllaldaselt arusaadavaks, et ta sõidab parklast välja e. kas on piisavalt konkreetselt välistatud olukord, et parkimiskohtasid ühendavaid teid saab pidada parkla koosseisu kuuluvateks või mitte. Esineb oht, et parkimiskohtade vahel välja sõitev juht võib pidada ka parkimiskohtade kõrvalt kulgevat teed parkla koosseisu kuuluvaks ja juhindub seetõttu "parema käe reeglist".

Lp Pöörduja

Selgitan, et tööandjal on kohustus töölepingus kokkulepitud palgapäeval töötajale töötasu maksta. Kui tööandja viivitab, on Teil võimalik nõuda viivist (päevas ligikaudu 0,022%). Puhkusetasu makstakse hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust. Poolte kokkuleppel on võimalik puhkusetasu maksmisega viivitada kuni puhkuse kasutamisele järgneva palgapäevani. Kui tööandja jätab töötasu või puhkusetasu maksmata, on Teil võimalus pöörduda nii saamata jäänud tasu kui ka viivise nõudega töövaidlusorgani (s.o töövaidluskomisjon või kohus) poole.

Mis puudutab erakorralist ülesütlemist, siis töölepingu seadus näeb tõepoolest ette võimaluse öelda tööleping erakorraliselt tööandjapoolse olulise rikkumise korral üles. Ülesütlemine on äärmuslik meede, kui tõepoolest on näha, et tööandja pidevalt oma kohustusi rikub ja taoline kohustuste rikkumine mõjutab töötajat oluliselt (nt pangaviiviste maksmine, reaalse kahju tekkimine jne). See, kas antud juhul on tegemist olulise rikkumisega, peate ise hindama. Ülesütlemisavalduses peab seda kindlasti põhjendama. Tööandjal on võimalus ülesütlemine vaidlustada.

Kui töötaja on sunnitud tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu töölepingu üles ütlema, on tööandjal kohustus maksta töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Hüvitise maksmisel pole staaž oluline.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Lp Pöörduja

Eelkõige on tööandja domeeniga e-postiaadress tööülesannete täitmise jaoks, seega ei saa täielikult välistada, et tööandjal võib tekkida vajadus töötaja töö e-postkastist infot otsida. Andmekaitse inspektsiooni näitel võib tööandjal tekkida vajadus arvutisüsteemide tõrgeteta ja turvalise töökorra tagamiseks tuvastada suuremahulised ja ohtlikud e-kirjad või lugeda töötaja puhkuse või äkilise haigestumise ajal saabunud arveid ja tellimusi. Küll aga ei ole õigustatud töötaja nime alt kirjade välja saatmine. Kui töötaja jääb puhkusele, siis tema ülesandeid peaks täitma asendaja, mitte nii, et keegi toimetab töötaja puhkuse ajal tema nime kasutades.

Rohkem informatsiooni e-posti kasutamise kohta tööl saate Andmekaitse inspektsioonilt e-posti aadressilt info@aki.ee või numbril 627 4144.

Mis puudutab töösuhte ülesütlemist ja lõppemist, siis selgitan, et töövõimetus või puhkus ei ole töösuhte lõppemisel takistuseks. Seega võib töösuhte üles öelda ja/või töösuhe võib lõppeda ka puhkuse ajal.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Liiklusseaduse § 109 lg 3' kohaselt peab juhendajal olema kehtiv juhendaja tunnistus. Samas LS § 109 lg 3 kohaselt tõendatakse liiklusregistri andmete alusel. Sama kordab LS § 88 lg 9. Seega ei sõltu juhendamise õigus juhendaja tunnistuse, kui dokumendi olemasolust, vaid juhendamise õigus on olemas, kui isiku suhtes on vastav õigus liiklusregistrisse kantud ja see on kehtiv.

Vanematel on oma lapse suhtes ühine hooldusõigus, st seda, et lepingu sõlmimisel peavad sellele alla kirjutama nii ema kui ka isa, va kui vanem esindab last üksinda ning tal on lapse suhtes ainuhooldusõigus, näiteks kui lapse sünni hetkel omavahel abielus mitteolnud vanemad on väljendanud soovi jätta vanema hooldusõigus vaid ühele neist või kui üks vanematest on surnud.

Perekonnaseaduse § 187 ja 188 sätestavad teatud juhud, millal on lisaks ühisele esindamisele vaja ka kohtu nõusolekut. Kohtu eelneva nõusolekuta ei või näiteks müüa või kinkida või koormata hüpoteegiga/kasutusõigusega lapse kinnistut, osta lapsele kinnistut, üürida lapse korterit või võtta laenu.

Kohtusse on vaja esitada avaldus ja taotleda kohtu nõusolekut tehingu tegemiseks. Tegemist on nõusolekuga, mille olemasolust sõltub tehingu kehtivus. Vastasel korral on tehing tühine (PKS § 190). Avalduses peab ära põhistama miks on tehingu tegemine vajalik ning mis saab saadud tulust. Kindlasti peab tehing toimuma lapse huvides. Menetluslikult on tegemist hagita perekonnaasjade alaliigiga (TsMS § 550 lg 1 p 6).

Nõue, et eestkostja peab teatud tehingute tegemiseks hankima kohtu nõusoleku, on kehtestatud eestkostetava kaitseks. Selleks, et see kaitse saaks realiseeruda, tuleb kohtul kontrollida konkreetse tehingu, mille tegemiseks nõusolekut taotletakse, asjaolusid ja tagajärgi. PKS § 186 kohaselt kui eestkostetava raha ei ole vaja tema ülalpidamiseks, vara valitsemiseks või muude jooksvate kulude katmiseks, peab eestkostja selle paigutama Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutuses oma varast eraldi. Paigutamisel tuleb teha märge, et konto käsutamiseks on vaja kohtu nõusolekut. Vahel kohustab kohus eestkostjat nõusoleku andmise määruses esitama ka aruande selle kohta, kui palju raha võõrandamisest saadi ning kuhu ja millistel tingimustel see paigutati. Selline praktika rõhutab kohtu järelevalvefunktsiooni.

1.Tsiviilkohtumenetlusseadustik sätestab, et kui kohtu menetluses on ühel ajal mitu üheliigilist hagi, milles on samad pooled, võib kohus liita hagid ühte menetlusse, kui nõuded on õiguslikult omavahel seotud või need nõuded oleks võinud esitada ühes hagimenetluses ja nende ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat lahendamist või lihtsustab nende menetlemist (TsMS § 374). Samas kui kohus leiab, et ühes hagiavalduses esitatud nõuete või hagi ja vastuhagi eraldi arutamine võimaldab asja kiiremat läbivaatamist või lihtsustab menetlust oluliselt või kui hagid on liidetud põhjendamatult, võib ta määrusega eraldada nõuded iseseisvaks menetluseks (TsMS § 375). Seega võib mõlemad taotlused esitada korraga, kuid peab arvestama, et kohtul on õigus taotlused eraldada, kui selleks esineb mõjuv põhjus.

2.TsMS § 478 lg 2 kohaselt ei pea hagita asjas tehtud määrust põhjendama, kui sellega rahuldatakse avaldus ega kitsendata ühegi menetlusosalise õigusi. Kohus üldjuhul siiski põhjendab tehingu tegemiseks nõusoleku andmise lahendeid. Kuid mõnel juhul on määrus TsMS § 478 lõikele 2 tuginedes jäetud ka põhjendamata. Seega otsustab kohus, kas nõusolek anda või mitte ning samuti analüüsib taotluses esitatud põhjenduste õiguspärasust (mida müüakse, mis on tehingu hind, miks on tehing vajalik ja kelle huvides see toimub.)

3. TSMS § 478 lg 1 kohaselt on hagita menetluse lahend kohtumäärus. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt hakkab määrus kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti. Tehingu tegemiseks nõusoleku või heakskiidu andnud või isiku tahteavalduse asendanud määrus kuulub täitmisele alates jõustumisest. Maakohtu otsus jõustub siis, kui apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja jooksul pole kaebust esitatud, või kui kõrgema astme kohtud pole asja
menetlusse võtnud, on jätnud kaebuse läbivaatamata või rahuldamata või on lõpetanud asja suhtes menetluse. Kohtuotsuse jõustumise mõiste sätestab TsMS § 456.

Kohtuotsus täidetakse pärast jõustumist, välja arvatud juhul, kui kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele. Viivitamata täidetavaks tunnistatud kohtuotsus täidetakse enne otsuse jõustumist. Juhul, kui võlgnik ei täida kohtulahendit vabatahtlikult, siis täidetakse otsus sissenõudja avalduse alusel täitemenetluses. Avaldus esitatakse kohtutäiturile, kelle tööpiirkonnas on võlgniku elu- või asukoht või kus asub võlgniku vara.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Kõige mõistlikum ja lihtsam oleks sõlmida ostu-müügitehing. Kui osanik võõrandab osa kolmandale isikule ehk teile, siis tuleb silmas pidada, et teisel osanikul on ostueesõigus teile võõrandatud osale (äriseadustik § 149 lg 2). Seepärast peate olema kindel, et mõlemad osanikud oleksid nõus teile osa võõrandamisega.

Kui olete kindel, et mõlemad osanikud on müügiga nõus, peate minema müügitehingu vormistamiseks notari juurde, kuna osa võõrandamiseks sõlmitud leping peab olema notariaalselt tõestatud (äriseadustiku § 149 lg 4).

Kui OÜ osad on registreeritud Eesti Väärtpaberite Keskregistris, siis ei pea lepingut notariaalselt tõestama.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Tere!

Kui lapse elukoha osas kuulub otsustusõigus lapse isale ja lapsega suhtlemise korda kindlaks määratud ei ole, on tõepoolest lapse isal õigus otsustada Teie ja lapse suhtlemise üle. Kui Teil ei õnnestu lapse isaga kokkuleppele saada, tuleb suhtlemiskorra kindlaksmääramise nõudega pöörduda kohtu poole.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Lähtudes küsimuses esitatud väitest, mille kohaselt oli sõiduk väidetava parkimiskorra rikkumise ajaks võõrandatud, siis võib piisata parkimiskorraldaja nõude tühistamiseks Teie vastu, kui tõendate, et Te ei ole nimetatud sõiduki kasutaja ning sõiduk on Teie valdusest ja omandist välja läinud enne, kui parkimistingimuste rikkumine toime pandi. Samas kordan jätkuvalt varasemates postitustes märgitut, et parkimislepingu sõlminud isikut peab suutma tõendada leppetrahvi nõudev lepingupool e. käesoleval juhul Citypark. Seega on nende huvides tõendada, et Teie olete üldse lepingu pooleks, kellega parkimisleping sõlmitud on. Pelgalt fakt, et olete seda sõidukit kunagi kasutanud või selel omanik olnud, seda ei tõenda. Seni ei ole inkassofirmadest saabuvad kirjad ning meeldetuletused ka midagi enamat, kui lihtsalt infomüra. Kui see Teie elu ei sega, siis ei ole tarvis ka midagi teha. Sundkorras ilma vastava kohtuotsuseta ei saa Citypark ega inkasso Teie kontolt küsitavaid summasid ära võtta.