Õigus
Küsimus: Kas mul on alust kohtus nõuda suuremat elatist, et soetada uus elamine?18.06.2015
Tere,
Laps saab isalt igakuiselt miinimum 195.- eurot elatist. Tuleme toime, aga probleem on tekkinud liiga väikese elamisega. Hetkel mulle pangalaenu ei anta, kuna on liiga väike sissetulek. Kui lapse isa hakkab ülekannet tegema lisades selgituste lahtrisse lapse nime, kas pean tulumaksu siis selle pealt hakkama tasuma? Mis juhul tekib tulumaksu kohustus? Kas lapse isa peab deklareerima tulude deklaratsioonis, et ta maksab elatist? Pank antud ajahetkel ei arvesta elatist, kuna puudub ülekannetele selgitus.
Teine küsimus, kas mul on alust kohtus nõuda suuremat elatist, et soetada uus elamine?
Laps saab isalt igakuiselt miinimum 195.- eurot elatist. Tuleme toime, aga probleem on tekkinud liiga väikese elamisega. Hetkel mulle pangalaenu ei anta, kuna on liiga väike sissetulek. Kui lapse isa hakkab ülekannet tegema lisades selgituste lahtrisse lapse nime, kas pean tulumaksu siis selle pealt hakkama tasuma? Mis juhul tekib tulumaksu kohustus? Kas lapse isa peab deklareerima tulude deklaratsioonis, et ta maksab elatist? Pank antud ajahetkel ei arvesta elatist, kuna puudub ülekannetele selgitus.
Teine küsimus, kas mul on alust kohtus nõuda suuremat elatist, et soetada uus elamine?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Elatist (enam) tulumaksuga ei maksustata, seega ei tule Teil tulumaksu elatise pealt maksta ja lapse isa ei pea ka midagi deklareerima.
Elatise suurendamise aluseks on lapse ülalpidamiskulude suurenemine. Seega ei saa kohtusse pöördumise põhjuseks olla soov soetada uus ja kallim elamispind – kui olete oma sissetulekuga võimeline ise endale uue elamispinna soetama ja sellega seoses lapse kulud eluasemele kasvavad, võib elatise suurendamine põhjendatud olla.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui palju peab ema mulle elatisraha maksma, kui olen 17-aastane. õpin gümnaasiumis ja ei ela emaga enam koos?18.06.2015
Tere!
Kui ma ei ela enda emaga koos, siis kas ja kui palju ta peaks mulle igakuiselt raha andma? Olen 17 ja õpin gümnaasiumis.
Kui ma ei ela enda emaga koos, siis kas ja kui palju ta peaks mulle igakuiselt raha andma? Olen 17 ja õpin gümnaasiumis.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Alaealisele lapsele peab lapsest lahus elav vanem elatisraha maksma olenevalt lapse vajaduste suurusest (mõlema vanema kanda on võrdne osa lapse ülalpidamiskuludest), kuid mitte vähem kui pool alampalka ehk siis elatisraha ei tohiks 2015. aastal olla väiksem kui 195 eurot kuus.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas elukaaslasel lasus kohustus ka mulle elatist maksta ja mis ajani?18.06.2015
Olen üksikema. Minu elukaaslane jättis mind koos meie ühise pojaga maha. augustis 2014 olin sunnitud kolima kooli ühiselamusse, sest õpingud olid ülikoolis veel pooleli. Lapse viisin vanemate juurde maale, kus külastan teda 1-2 nädala tagant. Meie poeg sai 3-aastaseks oktoobris 2014 ja mina lõpetasin kooli jaanuaris 2015. Tööle asusin veebruaris.
Alates meie lahkuminekust on lapse isa lapse jaoks kandnud iga kuu ca 150.- (suuline kokkulepe).
1. Kas elukaaslasel lasus kohustus ka mulle elatist maksta? Kui jah, siis kas selle ajani kui laps sai kolme aastaseks või selle ajani kui mina kooli lõpetasin?
2. Kas mul on õigus tagantjärgi see elatisraha välja nõuda?
Lugupidamisega
Alates meie lahkuminekust on lapse isa lapse jaoks kandnud iga kuu ca 150.- (suuline kokkulepe).
1. Kas elukaaslasel lasus kohustus ka mulle elatist maksta? Kui jah, siis kas selle ajani kui laps sai kolme aastaseks või selle ajani kui mina kooli lõpetasin?
2. Kas mul on õigus tagantjärgi see elatisraha välja nõuda?
Lugupidamisega
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Last kasvataval vanemal on õigus teiselt vanemalt kuni lapse 3-aastaseks saamiseni endale ülapidamist nõuda olukorras, mil ta ei saa endale sissetulekut teenida tervislikel põhjustel või lapse eest hoolitsemise tõttu.
Teie kirjeldusest nähtub, et eeltoodud põhjusi sissetuleku mitteteenimiseks ei esinenud (st Teid ei takistanud sissetuleku teenimisel tervislikud põhjused, ega asjaolu, et hoolitsesite lapse eest), mistõttu minu hinnangul Teil kuni lapse 3-aastaseks saamiseni õigust lapse isalt endale elatist nõuda ei olnud.
Märgin ära, et lapsele tuleb üldjuhul elatisraha maksta minimaalselt poole alampalga ulatuses – 2015. aastal on alampalga suurus 390 eurot ja sellest tulenevalt minimaalne igakuine elatisraha 195 eurot.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas mul võib tekkida probleeme, kui teen sõiduki vastutavaks kasutajaks inimese, kellel on võlad?18.06.2015
Tere. Olen sõiduki omanik, tahan teha vastutavat kasutajat inimesele, kellel on füüsilisest isikust tulenevalt võlad üleval. Põhjus, miks ma seda teha soovin, on see, et tema kasutab seda autot oma tööautona. Lugesin, et vastutav kasutaja maksab ise trahvid. Tekib küsimus, kas pank, inkasso ja kohtutäiturid siis seda autot käest ära ei võta? Oma autost ma ilma jääda ei soovi aga teise inimese trahvide eest maksta ka ei taha.
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Küsimus: Kas on kohustuslik emaettevõttes kahte tütarettevõttesse tehtud finantsinvesteeringut korrigeerida?18.06.2015
Ettevõttel on kaks tütarettevõtet, mis on kajastatud bilansis finantsinvesteeringuna soetusmaksumuse meetodil. Tütarde eest tasuti sümboolsed mõned eurod. Eelmise aasta lõpetas üks tütardest kahjumiga, teine kasumiga. Kas on kohustuslik emaettevõttes finantsinvesteeringut korrigeerida? Kuidas seda peaks tegema?
Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Küsimus: Kas pärand läheb üle alaealistele lastele, kui pärandisaaja soovib pärandist loobuda?18.06.2015
Tere!
Kui pärandisaaja soovib loobuda pärandist aga tal on alaealised lapsed, kas siis pärand läheb üle alaealistele lastele. Kuidas kirjutada avaldus pärandi loobumiseks, mis peab avaldusele märkima? Kas ka alaealised lapsed, nende andmed. Kas avaldus tuleb kirjutada vabas vormis või kirjutatakse see notaris?
Kui pärandisaaja soovib loobuda pärandist aga tal on alaealised lapsed, kas siis pärand läheb üle alaealistele lastele. Kuidas kirjutada avaldus pärandi loobumiseks, mis peab avaldusele märkima? Kas ka alaealised lapsed, nende andmed. Kas avaldus tuleb kirjutada vabas vormis või kirjutatakse see notaris?
Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Pärandist loobumiseks tuleb vastavalt pärimisseaduse § 118 lg-le 3 esitada notarile avaldus, mille notar tõestab. Pärandist loobumise avaldusse märgitakse valitsuse määruse "Pärimisseadusest tulenevate notari ametitoimingute tegemise kord" § 13 lg 3 kohaselt:
1) pärandist loobuja ees- ja perekonnanimi ning isikukood ja elukoht;
2) pärandaja ees- ja perekonnanimi, isikukood;
3) pärandaja surma kuupäev ja aasta;
4) pärimisõiguse alus ja seadusjärgse pärimise puhul sugulusside;
5) kuupäev, millal pärandist loobuja sai teada pärandaja surmast ja oma pärimisõigusest;
6) pärandist loobunu asemel pärima õigustatud isikute ees- ja perekonnanimi, isikukood ning andmed elukoha kohta.
Pärandist loobumisel tuleb esitada avaldus notarile seaduses sätestatud tähtaja jooksul, milleks on pärimisseaduse § 119 lg 1 kohaselt 3 kuud, mida notar võib pärima õigustatud isiku avalduse alusel mõjuva põhjuse olemasolul kas pikendada või määrata uue tähtaja.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Lugupidamisega
Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas muruplatsikeste muutmine asfaldikattega parkimisalaks nõuab kõigi korteriomanike nõusolekut?18.06.2015
Korteriühistu soovib laiendada parkimisvõimalusi maja ees ja seoses sellega kaotatakse maja ees olevad muruplatsikesed. Minu küsimus, kas kaasomandis oleva eseme (antud juhul maa) otstarbe muutmine (muruplatsikeste muutmine asfaldikattega parkimisalaks) nõuab kõigi korteriomanike nõusolekut?
Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Korteriomandiseaduse § 16 lg 1 järgi on ehitusliku või muu kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikust muudatusest suurema ümberkorralduse tegemiseks vaja korteriomanike kokkulepet.
Kuna parkla ehitamise näol on arvatavasti tegemist ehitusliku ümberkorraldusega, läheb vaja korteriomanike kokkulepet.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Lugupidamisega
Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas tööleping muutub tähtajatuks kui tähtajalist lepingut on juba kaks korda pikendatud?18.06.2015
Olen töötanud pedagoogina alates 2009. a. 1. septembrist. Sellest ajast on töölepingut pikendatud uuesti iga aasta, kuna tegemist oli tähtajalise lepinguga, sest õppisin ülikoolis ja kutse ei ole täielikult omandatud. Kokku on lepingut pikendatud 6 korda. Alates käesoleva aasta 18. maist olen lapseootuspuhkusel. Tööandja teatas, et augustis lõpetakase minuga töösuhe. Kas vastab tõele, et kui tähtajalist lepingut on juba kaks korda pikendatud, siis muutub see tähtajatuks või on see õpetajale kuidagi teistmoodi ja kas lapseootus puhkuse ajal üldse tohib lepingut lõpetada? Ja tegelikult kaob minu töökoht seoses liitklasside tekkimisega alates septembrist üldse ära. Kas sel juhul ei ole tegemist mitte koondamisega või on neil siiski õigus tähtajaline leping lihtsalt lõpetada?
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 74 lg 4 kohaselt kui õpetaja vaba ametikoha täitmiseks korraldatud konkursil ei leita kvalifikatsiooninõuetele vastavat õpetajat, võib direktor sõlmida tähtajalise töölepingu kuni üheks aastaks isikuga, kellel on vähemalt keskharidus. Sellisel juhul korraldab direktor aasta jooksul uue avaliku konkursi.
Eriseaduse alusel sõlmitud tähtajalisele töölepingule ei kohaldata töölepingu seaduse (edaspidi TLS) §-i 10, millest tuleneb tähtajalise töölepingu järjestikuse sõlmimise ja pikendamise piirang, sest sellised ametikohad täidetakse enamasti igakordse konkursi alusel.
Kooli direktoril on kohustus aasta jooksul korraldada uus avalik konkurss, leidmaks kvalifikatsiooninõuetele vastav õpetaja. Kui kvalifikatsiooninõuetele vastavat töötajat endiselt ei leita, siis sõlmib ta ametikohta täitnud töötajaga uue tähtajalise töölepingu. Kuna TLS § 10 ei kohaldus, siis töötaja tööleping tähtajatuks ei muutu.
Tähtajaline tööleping lõpeb tähtaja möödumisega (TLS § 80 lg 1) vaatamata sellele, et töötaja on rasedus- ja sünnituspuhkusel või lapsehoolduspuhkusel. Tähtajatu töölepingu sõlmimisel on osapooled teadlikud suhte ajutisusest ning selle lõppemisest kokkulepitud tähtaja või sündmuse saabumisel.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Mida teha, kui naaber, kellele võimaldasime servituudiga teed kasutada, ei korrasta tee ehituse jääke?17.06.2015
Tere,
Ostsime kinnistu ja selleks, et tulevane naaber, ehk valitsev kinnistu, saaks oma kinnistule juurde pääseda, seadsime teeservituudi nii, et minu kinnistu on teeniv kinnistu. Notari juures sai lepingusse lisatud tingimus, et teeservituudi alale kattega sõidutee rajamise ja edaspidise korrashoiu- ja remonditöödega seotud kulud kannab naaber ehk siis valitsev kinnistu. Sõidutee laiuseks määrasime 5 meetrit ja sõidutee tohib ta teha notaris kinnistuplaanile märgitud kohta. Tee valmimise tähtaega ei määranud notariaalses lepingus. Naaber tõstis tee alt tulevad kännud minu krundile laiali ja mulla hunnikutesse, (küsimata kuhu tõsta võib) lubades, et kevadeks viib kännud ära ja mulla planeerib tee äärde kenasti ära. Suusõnaliselt sai lubatud, et kevadeni võivad kännud ja muld meie maal olla, seda kuhu tõsta võib, ta ei küsinud. Nüüd teatas, et temal vaja maja ehitada ja need kännud pole tema prioriteet ja kui tahan, viigu ma ise minema kui ette jäävad. Temal sellist raha pole. Väitis, et kuna ise ka teed kasutan, siis võin need kulud ise kanda ja et muld ja kännud minu maalt tulnud pean ise nende ära vedamise organiseerima ja maksma. Tänu kändudele ja mullahunnikutele ei saa ma oma maal miskit teha. Kes peab siis need kännud ja mullahunnikud likvideerima - kas mina kui maa omanik või tema, kelle kohustus oli kõik kulud seoses tee ehitusega kanda? Kui ta seda ei tee, mis mu õigused on? Lükkan tema maale? Kuhu peaksin pöörduma, et ta likvideeriks need ära ja ma saaksin oma kinnistul ehitama hakkata? Veel küsimus, mis on kattega tee? Kas ikka killustiku või kruusaga peab katma? Veel küsimus, tema jaoks on tee valmis aga minu arust paar koormat liiva ja kruusa ei tähenda veel teed. Kas võin tulevikus selle osa teest, mida ise kasutan, ise korralikuks teha, ehk siis korraliku täite tuua ja ära pinnata või ei tohi, kuna seadsime teele servituudi? Lugupidamisega
Ostsime kinnistu ja selleks, et tulevane naaber, ehk valitsev kinnistu, saaks oma kinnistule juurde pääseda, seadsime teeservituudi nii, et minu kinnistu on teeniv kinnistu. Notari juures sai lepingusse lisatud tingimus, et teeservituudi alale kattega sõidutee rajamise ja edaspidise korrashoiu- ja remonditöödega seotud kulud kannab naaber ehk siis valitsev kinnistu. Sõidutee laiuseks määrasime 5 meetrit ja sõidutee tohib ta teha notaris kinnistuplaanile märgitud kohta. Tee valmimise tähtaega ei määranud notariaalses lepingus. Naaber tõstis tee alt tulevad kännud minu krundile laiali ja mulla hunnikutesse, (küsimata kuhu tõsta võib) lubades, et kevadeks viib kännud ära ja mulla planeerib tee äärde kenasti ära. Suusõnaliselt sai lubatud, et kevadeni võivad kännud ja muld meie maal olla, seda kuhu tõsta võib, ta ei küsinud. Nüüd teatas, et temal vaja maja ehitada ja need kännud pole tema prioriteet ja kui tahan, viigu ma ise minema kui ette jäävad. Temal sellist raha pole. Väitis, et kuna ise ka teed kasutan, siis võin need kulud ise kanda ja et muld ja kännud minu maalt tulnud pean ise nende ära vedamise organiseerima ja maksma. Tänu kändudele ja mullahunnikutele ei saa ma oma maal miskit teha. Kes peab siis need kännud ja mullahunnikud likvideerima - kas mina kui maa omanik või tema, kelle kohustus oli kõik kulud seoses tee ehitusega kanda? Kui ta seda ei tee, mis mu õigused on? Lükkan tema maale? Kuhu peaksin pöörduma, et ta likvideeriks need ära ja ma saaksin oma kinnistul ehitama hakkata? Veel küsimus, mis on kattega tee? Kas ikka killustiku või kruusaga peab katma? Veel küsimus, tema jaoks on tee valmis aga minu arust paar koormat liiva ja kruusa ei tähenda veel teed. Kas võin tulevikus selle osa teest, mida ise kasutan, ise korralikuks teha, ehk siis korraliku täite tuua ja ära pinnata või ei tohi, kuna seadsime teele servituudi? Lugupidamisega
Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Kui aga valitseva kinnisasja omanik mulda ja kände ära ei korista, siis võiks teeniva kinnisasja omanik need ise lasta ära koristada ning nõuda selle eest valitseva kinnisasja omanikult tasu, sest valitseva kinnisasja omanikul on kohustus kanda tee rajamise kulud.
Valitsuse määruse "Tee seisundinõuded" § 7 sätestab, et kattega tee on tee, mille sõidu- või käiguosa pinna moodustab orgaanilise või mineraalse sideainega töödeldud mineraalmaterjali kiht (asfaltbetoonkate, tsementbetoonkate, mustkate jne), kiviparkett või munakivisillutis.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Lugupidamisega
Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kui palju peab maksma elatist isa, kes on invaliidsuspensionil? 16.06.2015
Tere
Kui mu lapse isa on invaliidsuspensionil, kas siis summa mis ta igakuselt peab maksma, on ikka see miinimum või võib ta maksta vähem?
Kui mu lapse isa on invaliidsuspensionil, kas siis summa mis ta igakuselt peab maksma, on ikka see miinimum või võib ta maksta vähem?
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Reeglina ei või olla igakuine elatis olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud palga alammäära. Perekonnaseaduse § 102 lg 2 annab kohtule võimaluse mõjuva põhjuse olemasolul siiski makstavat summat vähendada. Mõjuvaks põhjuseks võib olla nt töövõimetus. Isik vabaneb maksmisest siiski ulatuses, milles ta kahjustab enda ülalpidamist.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: grete.lyys@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
advokaat
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee