Õigus
Küsimus: Kas mul on õigus küsida palgata puhkus ja kas tööandjal on kohustus seda anda?20.05.2015
Tere! Töötan ühe välistööandja juures. Lepingus on mainitud, et puhkuse võtmine käib Eesti seaduse järgi. Kas mul on õigus küsida palgata puhkus? Ja kas tal on kohustus seda anda?
Vastus: Ülle Kool, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 68 lg 2 kohaselt saab tasustamata puhkust (palgata puhkust) kasutada ainult poolte kokkuleppel.
Seega tasustamata puhkuse kasutamise ja selle pikkuse osas tuleb saavutada töötaja ja tööandja kokkulepe, ühepoolselt seda otsustada ei saa.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil
Küsimus: Kas töötajale on ette nähtud mingi lisatasu, kui juhendab kõrval praktikanti?20.05.2015
Tere,
Kas töötajale on ette nähtud mingi lisatasu palgale juurde, kui mul on kõrval praktikant (erivajadustega praktikant)? 4-5 aastat tagasi sain ma tasu kui kõrval oli praktikant aga nüüd ei tea kas peab töökoht maksma või ei ole see enam kohustuslik?
Kas töötajale on ette nähtud mingi lisatasu palgale juurde, kui mul on kõrval praktikant (erivajadustega praktikant)? 4-5 aastat tagasi sain ma tasu kui kõrval oli praktikant aga nüüd ei tea kas peab töökoht maksma või ei ole see enam kohustuslik?
Vastus: Ülle Kool, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 5 lg 1 p 3 kohaselt peavad pooled töölepingus kokku leppima tööülesannetes. Kui praktikantide juhendamine ja õpetamine ei kuulu Teie tööülesannetesse siis seda ei saa ka nõuda.
Töölepingus kokkulepitud tingimusi, s.h tööülesandeid on võimalik muuta üksnes poolte kokkuleppel (TLS § 12).
Seega tööandja ei saa Teilt ühepoolselt nõuda praktikantide väljaõpetamist, kui see ei kuulu töölepingus kokkulepitud tööülesannete hulka.
Kui Te aga olete nõus tegelema praktikantide väljaõppega, siis on tegemist lisatööga, mille eest on õigus saada ka lisatasu. Lisatasu maksmine täiendavate tööülesannete täitmise eest tuleks tööandjaga eelnevalt kokku leppida.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist @ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Milline on korteriühistu juhatuse volituste tähtaeg, kui see ei ole põhikirjas reguleeritud?19.05.2015
KÜ põhikirjas ei ole sätestatud juhatuse liikmete volituste kestvust, millal lõpeb kestvus, juhatus on 2-liikmeline.
Ühe juhatuse liikme kohta on tekkinud kahtlus raha ebaseaduslikus kasutamises, ta ei vasta ka revisjonikomisjoni kirjalikule pöördumisele. Nüüd soovib kiirkorras kokku kutsuda erakorralist üldkoosolekut, et valida talle sobiv KÜ juhatus. Hääled jaguneksid 3 ja 3. Mida ette võtta?
Ühe juhatuse liikme kohta on tekkinud kahtlus raha ebaseaduslikus kasutamises, ta ei vasta ka revisjonikomisjoni kirjalikule pöördumisele. Nüüd soovib kiirkorras kokku kutsuda erakorralist üldkoosolekut, et valida talle sobiv KÜ juhatus. Hääled jaguneksid 3 ja 3. Mida ette võtta?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Kui korteriühistu liikmed juhatuse liikmete valimises kokkulepet ei saavuta, siis võib selle tulemuseks olla juhatuse liikme määramine kohtu poolt mittetulundusühingute seaduse paragrahv 30 alusel või korteriühistu sundlõpetamine paragrahv 40 lg 3 alusel.
Lugupidamisega,
Andry Krass, MAL
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas see on lõplik ja õiglane lahendus, et 60-st korterist on 15 korteriomanikul isiklik parkimiskoht?19.05.2015
Tere,
Tahame osta korteri 5-korruselises majas Mustamäel. Selle maja ees on parkimiskohad jagatud ainult 15 korterile, ja sellele korterile, mis me kavatseme osta, parkimiskoht ei ole ette nähtud, kuna eelmine omanik ei korjanud raha kokku, et seda parklat ehitada. Samas korteriühistu esindaja ütleb, et laiendada seda parkla ei ole võimalik. Kas seaduse järgi on meil võimalus endale parkimiskoha saada, ja kuidas üldse võimalik, et 60 krt ainult 15 omandavad võimalus kasutada maad maja ees?
Tahame osta korteri 5-korruselises majas Mustamäel. Selle maja ees on parkimiskohad jagatud ainult 15 korterile, ja sellele korterile, mis me kavatseme osta, parkimiskoht ei ole ette nähtud, kuna eelmine omanik ei korjanud raha kokku, et seda parklat ehitada. Samas korteriühistu esindaja ütleb, et laiendada seda parkla ei ole võimalik. Kas seaduse järgi on meil võimalus endale parkimiskoha saada, ja kuidas üldse võimalik, et 60 krt ainult 15 omandavad võimalus kasutada maad maja ees?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Juhul, kui autoparkla ei asu Teie kaasomandi eseme koosseisu kuuluval maatükil, siis otsustab selle kasutamise üle juba vastava maatüki omanik.
Tervitades,
Andry Krass, MAL
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas korteriomanik vastutab ka üürniku "elustiili" (kasside pidamine, omavoli keldris jne) eest?19.05.2015
Tere!
Üüriline tuli majja kahe kassiga - meiega ei peetud sel teemal nõu, kuigi KOV eeskiri näeb seda ette, et tuleb luba saada trepikoja korteriomanikelt.
Külmade saabudes tegin tähelepanekuid, et lumel on midagi imelikku ja sain selgusele, et need on kassifekaalid ja kohati kassikastiliivased, ikka kole vaatepilt. Tüli tõttu tuli tal õues käivast kassist loobuda, sest kõndis mööda autosid. Aknast visates junnid jooksevad ka otse välisukse ette, et hommikul tööle minnes koksin jalaga lahti ja eemaldan. Lume vähesuse tõttu on asi päris hull, sest lapsed kõnnivad seal sees, ka tema laps. Trepikojas on teinekord astmed vastava asjaga koos. Koreriomanik käis vaatamas, et on jah, aga tema olla uurinud ühistu asju ja teda peab huvitama ainult see, mis toimub korteris. Üürnikuga on ka teisi probleeme olnud (politsei viis kainenema, sest on vägivaldne), nüüd on üürnik pannud keldri uksele ka sildi, et uks kinni hoida, sest kass on käinud tema kahte diivanit kraapimas, kuigi pole meiega kokku lepitud, et sellel pinnal toimub kellegi vara ladustamine, ruum oli puhas ja nüüd on tekkinud diivanid, elektripliit, pesumasin - võiks ju keldriboksi panna. Korteriomanik vastutab ju igati korterit kasutavate isikute eest? Antud juhtumil küll reaalosa ja kaasomandi eset (trepikoda, meie haljasala) ei kasutata sihtotstarbe kohaselt ja igati kahjustatakse teiste omanike huve. Omanikul on korterilt tulu, aga ümbritsevatel naabritel ainult närvikulu. Kuidas omanikule ikkagi seda selgeks teha?
ette tänades!
Üüriline tuli majja kahe kassiga - meiega ei peetud sel teemal nõu, kuigi KOV eeskiri näeb seda ette, et tuleb luba saada trepikoja korteriomanikelt.
Külmade saabudes tegin tähelepanekuid, et lumel on midagi imelikku ja sain selgusele, et need on kassifekaalid ja kohati kassikastiliivased, ikka kole vaatepilt. Tüli tõttu tuli tal õues käivast kassist loobuda, sest kõndis mööda autosid. Aknast visates junnid jooksevad ka otse välisukse ette, et hommikul tööle minnes koksin jalaga lahti ja eemaldan. Lume vähesuse tõttu on asi päris hull, sest lapsed kõnnivad seal sees, ka tema laps. Trepikojas on teinekord astmed vastava asjaga koos. Koreriomanik käis vaatamas, et on jah, aga tema olla uurinud ühistu asju ja teda peab huvitama ainult see, mis toimub korteris. Üürnikuga on ka teisi probleeme olnud (politsei viis kainenema, sest on vägivaldne), nüüd on üürnik pannud keldri uksele ka sildi, et uks kinni hoida, sest kass on käinud tema kahte diivanit kraapimas, kuigi pole meiega kokku lepitud, et sellel pinnal toimub kellegi vara ladustamine, ruum oli puhas ja nüüd on tekkinud diivanid, elektripliit, pesumasin - võiks ju keldriboksi panna. Korteriomanik vastutab ju igati korterit kasutavate isikute eest? Antud juhtumil küll reaalosa ja kaasomandi eset (trepikoda, meie haljasala) ei kasutata sihtotstarbe kohaselt ja igati kahjustatakse teiste omanike huve. Omanikul on korterilt tulu, aga ümbritsevatel naabritel ainult närvikulu. Kuidas omanikule ikkagi seda selgeks teha?
ette tänades!
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Eeltoodust tulenevalt vastutab korteriomanik üürnikupoolsete korterelamu ühiselureeglite rikkumiste eest.
Tervitades,
Andry Krass, MAL
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas vanavanemal (pensionär) on õigus nõuda kohtu teel lapselapselt elatisraha, kui tal on 2 täisealist poega?19.05.2015
Kas vanavanemal (pensionär) on õigus nõuda kohtu teel lapselapselt elatisraha, kui tal on 2 täisealist poega? Lapselapse ema ja isa (vanavanema poeg) lahutasid, kui ta oli 12-aastane. Isa lapse kasvatamisel ei osalenud ja elatisraha ei maksnud.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Eeskätt on abivajava isiku ülalpidamiseks kohustatud esimese astme alaneja sugulane ehk siis laps (antud juhul isiku mõlemad pojad) ja alles seejärel teise astme alaneja sugulane ehk lapselaps. Lapselapsele on võimalik elatisnõue esitada alles siis, kui abivajava isiku lastelt ei ole võimalik elatist saada.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas selle kohta on mingid määrad, kui palju peab inimesele pärast elatisraha maksmist endale elamiseks jääma?19.05.2015
Kui palju peab inimesele alles jääma raha kes alimente maksab? Me ei saa nõuda ju seda 195.- kui tal omale jääb liiga vähe raha, et ise elada. Kas selle kohta on ka mingid määrad kui palju peab inimesele endale raha alles jääma palgast?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Elatisraha ühele lapsele ei tohiks reeglina olla väiksem kui pool alampalka, mis on käesoleval aastal 195 eurot. Erandkorras on võimalik elatisraha vähendamine alla kehtiva miinimummäära, kuid see eeldab PkS § 102 lõikes 2 kirjeldatud asjaolude esinemist.
Kohtute seisukoht on reeglina see, et vanemad peavad leidma nii enda kui ka oma laste ülalpidamiseks vajalikud vahendid – mingisugust sissetuleku alampiiri, mis võimaldaks igal juhul elatisraha vähendamist alla kehtiva miinimummäära, ei ole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas kutseõppeasutuses õppivalt õpilaselt saab nõuda lapsele elatise maksmist?19.05.2015
Tere
Kas kutseõppeasutuses õppivalt õpilaselt saab nõuda lapsele elatise maksmist, õpilane on täisealine?
Kas kutseõppeasutuses õppivalt õpilaselt saab nõuda lapsele elatise maksmist, õpilane on täisealine?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Jah, kutseõppeasutuses õppiv täisealine isik on kohustatud ülal pidama oma alaealist last.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas aasta pärast töölepingu sõlmimist on nüüd õigus puhkust saada?19.05.2015
Tere,
Ettevõttes, kus ma töötan, sai tööleping sõlmitud 1.juuli 2014. Kas nüüd juuli 2015 alates on mul võimalik saada 4 nädalat puhkust?
Ettevõttes, kus ma töötan, sai tööleping sõlmitud 1.juuli 2014. Kas nüüd juuli 2015 alates on mul võimalik saada 4 nädalat puhkust?
Vastus: Ülle Kool, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Vastuseks Teie pöördumisele selgitame, et töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 68 lg 1 järgi antakse põhipuhkust töötatud aja eest, st puhkuse saamine on sõltuvuses töötatud ajast ehk puhkust antakse tööpanuse eest. Iga töötatud kalendriaasta eest on töötajal õigus saada põhipuhkust täies ulatuses, s.o. vähemalt 28 kalendripäeva. See on üldine puhkuseõiguslik põhimõte.
Töötaja omab õigust puhkuse kasutamiseks täies ulatuses igal ajal kalendriaasta kestel (v.a. töötamise esimesel kalendriaastal). Väljatöötatud aeg ei oma puhkuse täies ulatuses võimaldamisel tähtsust.
Seega põhipuhkus tuleb kasutada kalendriaasta jooksul. Kirjeldatud olukorras võite sel aastal puhata 14 (eelmise aasta eest) + 28 kalendripäeva (kui ei ole kokku lepitud pikemas põhipuhkuses). Põhipuhkus tuleb kasutada kalendriaasta jooksul ja antakse osadena üksnes poolte kokkuleppel (TLS § 68 lg 5).
Juhime tähelepanu ka sellele, et kui töötaja lahkub töölt enne ärakasutatud põhipuhkuse päevade väljatöötamist, on tööandjal õigus töötaja eelneva nõusolekuta puhkusetasu väljatöötamata kuude eest tema lõpparvest kinni pidada.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 60000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kui tihti ja kui pikad peavad olema pausid 24-tunnise vahetuse jooksul?19.05.2015
Kui tihti peavad olema pausid 24-tunnise vahetuse jooksul ja kui pikad need pausid peaksid olema (kas on ette nähtud lõunastamise aeg)?
Vastus: Ülle Kool, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Vastuseks Teie pöördumisele selgitame, et töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 47 lg 2 kohaselt peab tööandja võimaldama töötajale iga kuuetunnise töötamise kohta vähemalt 30-minutilise tööpäevasisese vaheaja, mida ei arvata tööaja hulka.
Tavapäraselt ei ole tööpäevasisene vaheaeg tööaeg ega kuulu tasustamisele.
Tööpäevasisese vaheaja võib lugeda tööajaks, kui töö iseloomu tõttu ei ole võimalik töötajale vaheaega anda ja tööandja loob võimaluse puhata ja einestada tööajal.
Lisaks töölepingu seadusele võib tööandjale tulla kohustusi tööpäevasiseste puhkepauside andmiseks ka muudest seadustest.
Näiteks on töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (edaspidi TTOS) § 9 lg 3¹ kohaselt tööandjal kohustus anda tööpäeva kestel täiendavaid puhkepause, mis arvatakse tööaja hulka (suure füüsilise või vaimse töökoormuse, pikaajalises sundasendis töötamise või monotoonse töö puhul). Kas neid pause peab andma ja millal, see peaks selguma tööandja poolt läbiviidava riskianalüüsi käigus.
Kui riskianalüüsi põhjal nähakse ette täiendavad pausid, siis nende andmise kord (pikkus, kordade arv jne) sätestatakse üldjuhul töökorralduse reeglites.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).