Õigus

Lugupeetud Pöörduja

Vastuseks Teie pöördumisele selgitame järgmist, Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 28 lõike 2 punkt 1 nimetab tööandja põhikohustusena töötaja kindlustamist kokkulepitud tööga.

Juhul, kui töötaja ei saa teha tööd seetõttu, et tööandjal ei ole võimalik talle tööd anda, ei anna töötajale tööd, peab tööandja maksma töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale keskmist töötasu (TLS § 35).

TLS § 35 järgi peab tööandja maksma töötajale keskmist töötasu aja eest, mil:
• töötaja on töövõimeline (tegemist ei ole ajutise töövõimetusega, nt töötaja haigusega);
• töötaja on valmis tööd tegema (töötaja saab ja soovib tööd teha);
• tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut (taganud materjalide ja seadmete olemasolu, võimaldanud ruumidesse sissepääsu jne) või on tööandja muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud.

Hoolimata ülaltoodud eelduste täitmisest ei ole tööandjal keskmise töötasu maksmise kohustust olukorras, kus töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü. Näiteks ei pea maksma keskmist töötasu aja eest, mil töötaja oma töökohustusi rikkudes põhjustas ise tööseisaku.

Kui tööandjal tekib nn tööseisak, siis etteteatamisaega seadus ette ei näe. Töötaja peab saama selle aja eest keskmist töötasu.

Eelnevast tuleneb, et tööseisaku aja eest peab tööandja maksma mitte põhipalka vaid keskmist töötasu TLS § 35 alusel.

Töötaja keskmise töötasu arvutamise alused sätestab 11.06.2009.a. Vabariigi Valitsuse määrus "Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord " Nimetatud määruse § 2 lg 2 sätestab järgmist: keskmine töötasu arvutatakse arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud töötasust (põhipalk, lisatasud, tulemustasud).

Töötaja ja tööandja vahelisest töösuhtest tekkinud lahkarvamus lahendatakse võimaluse korral töötaja ja tööandja kokkuleppel, kui kokkulepet ei saavutata, on õigus pöörduda töövaidluse lahendamiseks kohtusse või töövaidluskomisjoni.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Mittetulundusühingute ja sihtasutuste register on deklaratiivne, mitte konstitutiivne register. See tähendab, et juhatuse liikme volitused algavad vastava organi otsusega ja kehtivad sama otsusega määratud ajani või tagasiastumiseni

Eeltoodut on korduvalt oma lahendites rõhutanud ka Riigikohus. Näiteks tsiviilasjas nr 3-2-1-39-05 tehtud lahendi p-s 15, märkis Riigikohus, et „juhatuse liikmeks saamine ja ametiaja lõppemine on üksnes äriühingu ja juhatuse liikme vahelise suhte küsimus. Juhatuse liikme kanne äriregistris peab vaid avalikustama suhte kolmandate isikute jaoks, kuid registrikanne ei tekita ega lõpeta seda suhet. Juhatuse liikme kande tähendus äriregistris on seega deklaratiivne, mitte õigust loov (konstitutiivne)“. Tsiviilasjas nr 3-2-1-54-05 tehtud lahendi p-s 17 on Riigikohus täiendavalt selgitanud, et „seadusest ei tulene, et juhatuse volitused algaksid sellekohase kande tegemisest äriregistris. Juhatuse liikme kohta äriregistrisse tehtud kanne on deklaratiivne, mitte õigustloov (konstitutiivne)“. Tsiviilasjas nr 3-2-1-17-12 tehtud lahendi p-s 9 on Riigikohus otse väljendanud, et „seega on võimalik, et äriregistri kanded juhatuse liikmete kohta ei vasta tegelikkusele. Selline olukord võib esineda näiteks juhatuse liikme valimise või tagasikutsumise järel, kui äriregistrisse kanne tehakse paratamatult ajalise nihkega“. Tsiviilasjas nr 3-2-1-65-08 tehtud lahendi p-des 33-34 selgitas Riigikohus, et „juhatuse liikmeks olek on tehinguline õigussuhe osaühingu ja juhatuse liikme vahel, milleks on vajalik mõlema poole tahteavaldus. Olemuslikult sarnaneb see suhe enim käsunduslepingule VÕS § 619 mõttes. See suhe saab olla üksnes tähtajaline, st tähtaja möödudes see lõpeb (vt ka nt Riigikohtu 26. aprilli 2005. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-05, p 14-17). Osanike otsuste vastuvõtmiseks, sh juhatuse liikme nimetamise ja tema ametiaja pikendamise otsuse vastuvõtmiseks, on seaduses sätestatud formaliseeritud kord (esmajoones ÄS §-d 168-177)“.

Kõik viidatud põhimõtted kehtivad ka mittetulundusühingute puhul.

Kokkuvõttes tähendab eeltoodu, et registrikaardile märgitud juhatuse liikmete volituste lõppemise aeg ei too kaasa seda seda, et juhatuse liikme volitused on ka õiguslikult lõppenud. Juhatuse liikme volituste lõppemise aja tuvastamiseks tuleb vaadata juhatuse liikme valimises otsust.

Juhul, kui juhatuse liikme volitused on lõppenud, siis tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 129 lg 1 kohaselt on teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Seega probleemide vältimiseks võiks uus juhatus eelmise juhatuse liikme poolt tehtud tehingud hiljem heaks kiita. Praktikas see aga suur probleem pole, kuna tehingu tühisuse peab tuvastama kohus ning üldjuhul puudub pooltel selle vastu huvi.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Kui osaühingu osad on ühisvara, siis kuuluvad osaühingu osad Teile abikaasaga ühiselt. See, et Teie olete äriregistrisse märgitud ainuosanikuks, ei tähenda tegelikkuses seda, et õiguslikult on tegemist Teie ainuomandiga.

Ühisvara korral on ainus võimalus sõlmida abieluvaraleping ja leppida kokku, et osaühingu osad on Teie lahusvara ja jagate osad omavahel 50% ja 50%. Sellisel juhul moodustaksid osaühingu osad Teie ja Teie abikaasa lahusvara.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Teie poolt küsitud küsimusele leiate vastuse: http://www.vastused.ee/loe/sotsiaalne-turvalisus/tootuskindlustus/11205/kas-asjaolu-olen-osauhingus.html

Kokkuvõttes osaühingu osanikuks olemine töötuna registreerimist ei takista. Samuti, kui kõik muud seadusest tulenevad eeldused on täidetud, ei takista osaühingu osanikuks olemine ka koondamishüvitise saamist.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Tere!

Lapse ema ei saa kohustada elama lapsega konkreetses linnas, kuid Teil on võimalus taotleda endale otsustusõigust lapse elukoha osas, kui peate selles konkreetses linnas Teiega elamist lapse huvidele vastavaks. Kui kohus Teie nõude rahuldab, on Teil õigus otsustada ainuisikuliselt lapse elukoha üle.

Kui täidate lapse ülalpidamiskohustust vahetult (lapse ülalpidamiseks vahetult kulutusi tehes), saab seda elatisraha suuruse kindlaksmääramisel arvesse võtta. Selleks tuleks kõigepealt välja selgitada, kui suured on lapse igakuised ülalpidamiskulud ja kui suures ulatuses Teie neid kulusid vahetult katate.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Mootorsõidukiga teisele isikule varalise kahju põhjustamine vastab LS § 223 lg 1 kohasele väärteokoosseisule. Kui juht on põhjustanud varalise kahju ning on eiranud liiklusõnnetusest teatamise või selle dokumenteerimise nõudeid, vastab selline tegevus (tegevusetus) LS § 236 lg 1 sätestatud väärteokoosseisule. Kummagi väärteo eest on ette nähtud karistusena rahatrahv kuni 300 päevamäära, arest või juhtimisõiguse ära võtmine.

Ülalmärgitud väärtegude korral on võimalus väärteost teatada politseile, misjärel fikseerib politsei sündmuse asjaolud ja alustab väärteomenetlust.
Politseid ei ole vaja teavitada juhul, kui kahju põhjustaja ja kahju saaja on vastutuse küsimuses ühel meelel ja kahju tekitaja on oma vastutuse kirjalikult dokumenteerinud ja sellele alla kirjutanud. Selisel juhul tegeleb kahjujuhtumiga kindlustusselts.

Lugupeetud Pöörduja

Vastuseks Teie pöördumisele selgitame, et lepinguvabaduse põhimõtte kohaselt otsustavad lepingu pooled, millise lepingu nad sõlmivad.

Töövõtuleping on oma olemuselt võlaõiguslik leping (reguleerib võlaõigusseadus), millele ei laiene töölepingu seadus ja töölepingulisest suhtest tulenevad garantiid (nt õigus nõuda puhkust, saada hüvitisi töölepingu lõppedes, täiendava tasu maksmine ületundide, öötöö või riigipühal tehtava töö eest jms) ning mille kohta selgituste ja kommentaaride andmine ei kuulu Tööinspektsiooni pädevusse.

Tööd tehakse reeglina töölepingu alusel, kuid sõltuvalt töö iseloomust võib töö tegemiseks sõlmida ka käsunduslepingu, töövõtulepingu või muu sarnase võlaõigusliku lepingu.

Kui töölepingu alusel teeb töötaja tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile (tööandja määrab töö tegemise aja, koha ja viisi), siis erinevate võlaõiguslike lepingute puhul (käsundusleping, töövõtuleping jne) on kohustatud isik ise vaba otsustama, mil viisil, ajal ja kohas ta tööd teeb ning tähtis ei ole mitte töö tegemise protsess, vaid saavutatav tulemus.

Kuidas aga nimetatud lepinguid eristada ja millal sõlmida tööleping või võlaõiguslik leping sõltub järgnevast:

1) kui eesmärgiks on reguleerida konkreetse ülesande täitmist (nt kohtus esindamine, loengu pidamine jne), siis on tegemist käsundiga ning otstarbekas on sõlmida käsundusleping;
2) kui eesmärgiks on reguleerida konkreetse tulemuse saavutamist konkreetseks kuupäevaks (nt töövõtja paigaldab ukse või põranda, ehitab või valmistab midagi jne), siis on tegemist töövõtuga ning otstarbekas on sõlmida töövõtuleping;
3) kui aga eesmärgiks on reguleerida tulemuse saavutamise protsessi ja soovitakse tegevust juhtida (üks isik allub teise isiku juhtimisele ja kontrollile), siis on tegemist töösuhtega ning sõlmida tuleks tööleping.

Võrreldes teiste lepingutega tagab tööleping töötajale suuremad õigused ja parema kaitse (võlaõiguslikele lepingutele ei laiene töölepingu seaduse regulatsioon), seetõttu tuleks võimaluse korral eelistada töölepingu sõlmimist.

Seega tuleks lepingu sõlmimisel otsustada, milline on tehtava töö iseloom, kas soovitakse reguleerida pigem tööprotsessi või on tähtis hoopis saavutatav eesmärk/tulemus.

Olukorras, kus töötajaga on sõlmitud töövõtuleping, kuid lepingu sisu vastab töösuhtele iseloomulikele tunnustele, on töötajal õigus nimetatud lepingu alusel töötamise korral pöörduda töövaidlusorganisse ja nõuda lepingu olemuse tuvastamist ehk lepingu tunnistamist töölepinguks ja sellega kaasnevaid hüvesid.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E_R 9.00-16.30).

KIndlustusseltsid ja politsei tegutsevad üldjuhul teineteisest sõltumatult. Liikluskindlustuselts lähtub liikluskindlustusjuhtumi menetlemisel liikluskindlustuse seadusest. Politsei aga väärteomenetluse seadustikust. Erinevad seaduses näevad ette erineva menetluskorra, sh erinevad tõendite kogumise ja otuste tegemise põhimõtted.

Liikluskindlustuse seaduse § 39 lg 4 näeb kindlustusandjale ette võimaluse oodata otsuse tegemisega senikaua, kui sama sündmuse osas toimub muu menetlus (sh näiteks väärteomenetlus) ning tolles menetluses tehtaval otsusel on kahju hüvitamise kohustuse olemasolu või ulatuse seisukohaltoluline tähtsus. Kuigi eeldatakse, et asjaolule ei ole olulist tähtsust, võib siiski küsimus sellest, kas konkreetne isik ja sõiduk on üldse kahju põhjustanud või mitte, olla vaadeldav olulist tähtsust omava asjaoluna otsustamaks, kas kindlustusandjal on või ei ole tekkinud kahju hüvitamise kohustus.

Tõendite kogumine ja hindamine toimub kindlustuse kahjukäsitlusmenetluses vababalt, kui näiteks süüteomenetluses. Üheks tõendiks on ka liiklusõnnetuses osalenud juhtide seletused. Kui need on vasturääkivad, siis on keeruline langetada otsust, kuidas sündmus tegelikult aset leidis.

Kuivõrd sama juhtumi kohta on käimas väärteomenetlus, mille raames juhtide vasturääkivate ütluste korral üldjuhul püütakse sündmuse asjaolud ja liiklusõnnetuse tekkeviis välja selgitada ekspertiisi teel, siis on kindlustusseltsil mõistlik oodata ära süüteomenetluses tehtav ekspertiis või siis ka süüdlase karistamise otsus ning mitte raisata ressurssi samade toimingute paralleelse läbiviimise peale.

Et saada aimu politsei poolt läbi viidava väärteomenetluse käigust ja menetluses tehtavatest või planeeritavatest toimingutest, tuleb kontakti hoida väärteoasja menetlejaga ja uurida temalt menetluse kulgemise kohta. Kui politsei ei ole ise ekspertiisi veel määranud, võib ise esitada selle määramiseks taotluse menetlejale.

Pelgalt telefoni teel vastuväite esitamine ei tähenda veel, et isiku osalust liikluskahju põhjustamises on võimalik välistada.

Tere!

Kindlasti soovitan Teil sõlmida kokkuleppe notariaalses vormis. Kinnisvara puudutavad kokkulepped tuleb igal juhul sõlmida notariaalselt, elatise maksmises notariaalses vormis kokkuleppides on võimalik algatada kohtusse pöördumata täitemenetlus, kui elatise maksmiseks kohustatud vanem peaks kokkulepet rikkuma. Seega oleks igal juhul mõistlik pöörduda kokkuleppe sõlmimise küsimusega notaribüroo poole.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere, korteriühistu üldkoosoleku kokkukutsumisel tuleb lähtuda mittetulundusühingute seadusest - nii näeb ette korteriühistuseaduse paragrahv 1 lõige 2. Häälte jagunemine üldkoosolekul peab korteriühistuseaduse paragrahv 4 lõikest 2 tulenevalt,olema omakorda sätestatud korteriühistu põhikirjas.
Peale juhatuse volituste lõppemist korteriühistu nimel tehtud tehingute puhul tuleb nende kehtivust eeldada, eriti siis, kui need on tehtud korterelamu ja korteriühistu tavapärase majandustegevuse raamides.

Tervitades,
Andry Krass, MAL
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ