Õigus

Abielus olles ostsime 4-toalise korteri pangalaenuga ja korteri tagatiseks on minu ema-isa korter. Abielus olime üle 20 aasta, lahutus toimus septembris 2013. Kui toimus lahutus, siis me vara ametlikult ei jaganud ja elasime seal korteris siiski edasi sõbralikult. Korteris elavad ka meie täisealised lapsed. Mõlemad oleme tööl Soomes. Kuid nüüd leidis eksmees Soomest omale uue naise ja pere. Mulle ütles, et nüüdsest võin seal korteris käia vaid siis, kui tulen Soomest lastele külla. Kui tema tuleb oma uue naisega, siis mina seal korteris enam viibida ei või ja veel ütles, et ma ei või sinna jäädavalt jääda. Kui hakkan nende pereelu häirima, siis vahetab ukseluku või paneb korteri müüki. Olen huvitatud, mis õigused minul selle korteriga kehtivad?

Isa maksab kahele lapsele elatisraha kokku 190 eurot kuus. Soovin teada, kas uuesti kohtusse pöördudes jäävad kohtukulud minu kanda ja mis rahasummaga pean arvestama?

Tekkis selline mure, et ei saa aru, kas tegemist ühisvaraga või mitte. Nimelt suri abikaasa ja pärimise käigus tekkis selline teema. Erastasin kunagi 1994. aastal korteri EVP-de eest, abiellusin 1996. 1998 toimus mingi tehing kogu korterelamus kõigi korteritega, ilmselt seoses maa erastamisega. Tehingu suurus oli korteri kohta 1000 krooni. Pärandi jagamisel (pärijateks mina ja abikaasa poeg) on väga oluline, kas tegemist on ühisvaraga või mitte. Notar kindlat seisukohta võtta ei taha, ütles, et ühisvara võib olla ka ainult antud tehingu osas, mis tehti abielus olles. Kõige kurvem lugu on selle juures, et abikaasa teine korter on lahusvara, mis soetati 1995 ja sarnane maatehing (kanne) tehti 2003, kuid ilma rahata, seega lahusvara. Mida peaks edasi tegema?

Tere
Tahaksin teada, mis saab edasi? Saatsin Eestis kohtupoolt väljamõistetud elatisraha nõude täitmiseks läbi Justiitsministeeriumi Soome kohtule. Soome kohus tunnustas Eesti kohtuotsust.

Tere!
Minul ja minu seaduslikul abikaasal on kaks alaealist last (8- ja 3-aastane) ning nn eelmisest elust on abikaasal ka kaks last (13- ja 15-aastane). Nüüd on otsustanud eelmine naine hakata taotlema alimente,sest senine kokkuleppeline igakuine summa teda enam ei rahulda. Minu küsimus, et kui 2015. aastal on ühe lapse alimendiks ette nähtud 195 eurot, siis kuidas arvestatakse nelja lapse ülalpidamiseks abikaasa 650 eurosest brutopalgast need summad?
Teid ette tänades!

Tere,
Kui oleme abikaasaga otsustanud, et peale lahutust ei tule mingit vara jagamist ja meie ühiselt laenuga soetatud korter jääb tema ja lastele kasutamiseks, aga omanikeks oleme jätkuvalt mina ja naine mõlemad, siis kas naisel tekib mingi aja möödudes eelisõigus selle korteri suhtes? Kas ta saab selle mingi aja möödudes üksi maha müüa või on müügiks vajalik alati mõlema omaniku nõusolek? Kas on tarvis sõlmida ka uus leping või kehtib soetuse hetkel sõlmitud ostu-müügi leping kui me veel abielus olime?
Tänan,

Meil on majas võlgnik ja tema väidab, et tal pole raha võla maksmiseks. Aga vaadates, kui tihedad on tema poes käimised ja mida ostab, on meil alust arvata, et meile valetatakse. Seoses sellega on meil küsimis, et kas juhatusel on õigust nõuda temalt pangakonto väljavõtet raha liikumisest, et kontrollida, kas tema väited vastavad tõele?
Täname Teid

Tere,
KÜ asutamiskoosolekul põhikirja vastuvõtmisel jagunesid hääled 2 ja 2. Missugune peaks olema otsus? Ühistus on 5 korteriomandit ja 4 korteriomanikku, 1-le kuulub 2 omandit. Põhikirjale poolthääle andsid need 2 kellele kuulub 5-st korteriomandist 3 ja üle 50% korterelamu ruutmeetritest.

Tere
Kui lapse isalt võetakse vanemlik õigus ära, kas ta siis ei pea enam maksma elatisraha?

Vanaisa suri. Talle kuulus sõiduauto, kus kasutajaks olime minu isa ja mina. Autot kavatasen hakata kasutama mina, vara pärija on minu isa. Kas on mingi kohustus vormistada autoregistris sõiduk minu nimele, kuna see toiming nõuab riigilõivu.
Kas on võimalik autot kasutada ka kasutajana, ilma ARKis midagi vormistamata, kuigi omanik on surnud? Kas see tekitab mingeid probleeme tulevikus? Või muutus isa nüüd automaatselt omanikuks?