Õigus
Küsimus: Kas pean töötuskindlustuse hüvitise saamiseks omal soovil lõpetama lepingu ka osalise ajaga töökohalt, kui sain põhikohalt koondamisteate?25.11.2014
Töötan kahel kohal, põhitöökoht täistööajaga ja teises ettevõttes osalise ajaga. Sain põhitöökohalt koondamisteate. Kas ma pean omal soovil lõpetama töölepingu ka osalise ajaga töökohalt, et saada töötuskindlustushüvitist? Sooviksin ennast peale koondamist töötukassas arvele võtta.
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Töötuskindlustuse seaduse § 6 lg 1 p 1 sätestab, et õigus töötuskindlustushüvitisele on kindlustatul, kes on töötuna arvele võetud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse (TTTS) § 6 kohaselt. TTTS § 6 lg 5 p 3 järgi ei võeta isikut töötuna arvele, kui ta töötab töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel. Seega, kui Te töötate osalise ajaga, siis ei ole võimalik end töötuna arvele võtta ja saada töötuskindlustushüvitist.
Probleem tekiks ka teises ettevõttes töölepingu korralise ülesütlemisega: TKindlS § 6 lg 2 p 1 järgi ei ole isikul õigust töötuskindlustushüvitisele, kui töötaja on töölepingu omal algatusel üles öelnud.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
jurist
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas alimentide pealt peab maksma tulumaksu?25.11.2014
Kas alimentide pealt peab maksma tulumaksu? Kas isa peab tagantjärgi maksma alimente, mis on jäänud vahepeal mitu aastat maksmata vaatamata sellele, et laps sai 18-aastaseks. Kohtuotsuse järgi pidi maksma kuni lapse 18-aastaseks saamiseni.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Elatise pealt tulumaksu maksma ei pea.
Kui elatis on kohtuotsusega välja mõistetud, tuleb tasuda ka elatisvõlgnevus, mis on tekkinud vahepeal maksmata jäänud elatise tõttu. Lapse täisealiseks saamine elatisvõlgnevust ei kustuta.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas vanaemal on võimalik taotleda ema elukaaslasele lähenemiskeeldu, et ta vanaema majale ei läheneks?25.11.2014
Tere,
Mu ema abikaasa on sisse seadnud end minu vanaema garaažis. Nad pole kunagi hästi läbi saanud ja vanaema tegelikult ei taha teda sinna. Kulmineerus see kogu asi sellega, et ema abikaasa kasutas vanaema suhtes füüsilist vägivalda (raputas teda ja lükkas ta pikali maha) ning lisaks ütles lause "ma löön su maha". Nüüd kui minu vanaema kardab seda inimest omaenda kodus ja ta ikka tuleb sinna, kas on võimalik taotleda lähenemiskeeldu vanaema maale?
Tänades,
Mu ema abikaasa on sisse seadnud end minu vanaema garaažis. Nad pole kunagi hästi läbi saanud ja vanaema tegelikult ei taha teda sinna. Kulmineerus see kogu asi sellega, et ema abikaasa kasutas vanaema suhtes füüsilist vägivalda (raputas teda ja lükkas ta pikali maha) ning lisaks ütles lause "ma löön su maha". Nüüd kui minu vanaema kardab seda inimest omaenda kodus ja ta ikka tuleb sinna, kas on võimalik taotleda lähenemiskeeldu vanaema maale?
Tänades,
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Vanaemal on iseenesest võimalik taotleda lähenemiskeelu seadmist Teie ema abikaasale, kuid võimalusi on teisigi.
Kui mees viibib Teie vanaemale kuuluval elamispinnal, kuid vanaema seda ei soovi, on vanaemal võimalik nõuda kohtu kaudu mehe poolt valduse vabastamist – seda siis juhul, kui mees keeldub vabatahtlikult lahkumast.
Kui mees vanaema ründab, tuleks vanaemal kindlasti kutsuda politsei, kes selle sündmuse fikseeriks.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas 1999. aastast pärit korteriühistu põhikiri on kehtiv või peab seda mingi aja tagant täiendama?24.11.2014
Meie korteriühistu põhikiri on vastu võetud 1999.aastal, peale seda ei ole tehtud mingeid muudatusi ega täiendusi. Kas see põhikiri on veel kehtiv? Põhikirjas puudub lemmikloomade pidamise eeskirjad korterites ja kodukorra eeskirju pole kõik ühistu liikmed näinud. Arupärimisele vastas ühistu esimees, et edaspidi ei ole enam vaja üldse põhikirja ja siis pole vaja kodukorda?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Mis puutub kodukorda, siis kehtivad õigusaktid ei näe ette, et kodukord peab korterelamus olema. Lemmikloomade pidamise korra kohta saab omakorda universaalselt kohaldada korteriomandiseaduse paragrahv 10 lõiget 1 (Korteriomanik võib korteriomandi reaalosa kasutada oma äranägemise järgi, välja arvatud siis, kui kasutus läheb vastuollu seadusega või kolmanda isiku õigustatud huvidega) ja paragrahv 11 lõige 1 punkti 1 (Korteriomanik on kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud).
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas aastaid hiljem saab veel nõuet esitada, kui tööandja ei ole lõpetanud töösuhet?24.11.2014
Kas töösuhe on lõpetatud, kui käesoleva ajani ei ole tööandja poolt edastatud teavet töösuhte lõpetamise kohta? 2004 tööandja vallandas töötaja. 2006 kohtuotsusega tunnistati käskkiri ebaseaduslikuks ja sellega seoses töösuhte lõpetamise aeg nihkus edasi, pärast seda kuni käesoleva ajani ei ole tööandja lõpetanud töösuhet teisel õiguslikul alusel ega tasunud täies mahus puhkusehüvitist, mis oleks tulnud juurde maksta (ca 2 kuud). Kas nõuet saab esitada veel?
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Teie päringu kohaselt on kohus samas vaidluses teinud otsuse juba 2006.a. Kahjuks ei ole võimalik Teile anda täpset vastust ilma eelnevalt tutvumata 2006.a kohtuotsusega.
Tööandja on töölepingu lõppemisel kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. Selline nõue aegub nelja kuu jooksul alates töösuhte lõppemisest.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
jurist
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas on võimalik esitada hagi abieluvaralepingu tagasikutsumiseks kolmanda isiku poolt lahutatud abikaasade vastu?24.11.2014
Tere
Kas on võimalik esitada hagi abieluvaralepingu tagasikutsumiseks kolmanda isiku poolt lahutatud abikaasade vastu. Hagi on esitatud peale lahutust, hagi esitamise põhjus ühele endisele abielupoolele esitatud nõude täitmata jätmises. Abieluvaralepingus oli vara omanik nõuet mittesaanud abikaasa.
Tänan vastuse eest.
Kas on võimalik esitada hagi abieluvaralepingu tagasikutsumiseks kolmanda isiku poolt lahutatud abikaasade vastu. Hagi on esitatud peale lahutust, hagi esitamise põhjus ühele endisele abielupoolele esitatud nõude täitmata jätmises. Abieluvaralepingus oli vara omanik nõuet mittesaanud abikaasa.
Tänan vastuse eest.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Täitemenetluse seadustiku §-i 190 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks võlgniku ja tema abikaasa abieluvaralepingu või ühisvara jagamise kokkuleppe, millega võlgnik olulisel määral oma varast või oma osast ühisomandis loobus, kui abieluvaraleping või ühisvara jagamise kokkulepe on sõlmitud:
1) pärast täitemenetluse alustamist;
2) ühe aasta jooksul enne täitemenetluse alustamist;
3) enne käesoleva paragrahvi punktis 1 nimetatud tähtaja algust, kuid kahe aasta jooksul enne täitemenetluse alustamist, kui võlgnik või tema abikaasa ei tõenda, et võlgnik oli vara jagamise või varast loobumise ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks ühisvara jagamise või varast loobumise tõttu.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kes vastutab korteri kahju eest, kui kortermaja püstaku ummistuse likvideerimisega uputati korter solgiveega üle?22.11.2014
Tere, kortermaja püstakus on ummistus ja selle ummistuse likvideerimise tagajärjel läheb lahti korteri kraanikausi alune torustik ja korter uputatakse solgiveega üle, nii et hiljem ilmnevad veekahjustused ja põrand tuleb üles võtta. Kui korteril puudub kindlustus, kas siis peab kõik remondikulud kandma korteriomanik? Kas ühistu ei vastuta siin millegi eest?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Teiseks tuleb püstitatud küsimuse puhul arvestada korteriühistu kohustusega kindlustada korteriomanike vastutus (vt korteriomandiseaduse paragrahv 15 lõige 6 punkt 3). Nimelt juhul, kui asjaolude kontrollimisel peaks selguma, et korteriühistu asemel langeb vastutus kahju eest korteriomanikele, siis toimub kahju hüvitamine korteriühistu kaudu.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Mida teha, kui ise olen puudega, maksan elatisraha, kuid näen, et lasteni see raha ei jõua, sest ema ei hooli sellest?21.11.2014
Peale minuga juhtunud õnnetust on mul raske puue. Mina oma lapsi pole unustanud ja olen neile raha üle kandnud viis aastat, iga kuu, nende ema arvele. Algul olles koomaseisundis, tegi seda minu ema. Laste ema aga nõuab juba nn. ei tea mida. Olen lastele ostnud riideid ja üht-teist koolis käimiseks. Hiljuti lastega kohtudes, nägid nad välja kui kodutud. Otsustasin, et avan enda pangas lastele arved, et nad saades 18 saaksid kah millestki alustada. Tüdrukud on 7- ja 10-aastased. Ja tüdrukute emale ei saada enam sentigi, sest tüdrukute ema harrastab alkoholi pruukimist. Aga samas ma mõtlen, lapsed tahavad ju süüa kah. Mida teha, ma ei ole lastest loobunud, mind tõrjuti nende elust. Lapsed on minust veidi võõrdunud, väga kurb olemine on minul. Jään väga ootama Teie vastust.
Lugupidamisega
Lugupidamisega
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Reeglina tuleb elatist maksta ikkagi lapsi kasvatava vanema pangakontole ja kui Teil ei ole laste emaga kokkulepet, mille kohaselt võite laste elatise kanda otse laste pangakontodele, võib laste ema väita, et Te ei ole laste ees oma ülalpidamiskohustust täitnud ja pöörduda elatise väljamõistmiseks kohtu poole.
Seega soovitan Teil seni, kuni laste emaga vastavat kokkulepet ei ole, kanda laste elatisraha ikkagi laste ema pangakontole. Selge on see, et lastel on lisaks riietele vaja ka süüa-juua ja elamispinda, mis eeldab samuti kulutuste tegemist. Ehk on abi sellest, kui juhite laste ema tähelepanu sellele, et perekonnaseadusest tulenevalt on ta kohustatud kasutama elatist laste huvides.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui laps nõuab isalt elatisraha, kas siis kohtuistungil peab laps tõesti minema vastamisi oma isaga?21.11.2014
Tere! Laps sai 18-aastaseks ja pöördus elatisraha nõudega kohtusse. Isa esitas vastuväited, et ei ole võimeline maksma, kuna on veel 2 last. Varem maksis 10 aastat kohtu poolt mõistetud summat - pool miinimumpalka. Laps küsib nüüd sama summat. Kas täiskasvanud lapsele kehtib sama summa või võib kohus seda ka vähendada? Isa nõuab ka kohtuistungit, kas laps peab tõesti minema kohtus vastamisi oma isaga?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui kohus korraldab asja lahendamiseks kohtuistungi, on istungile kutsutud hagejana ka laps. Samas, kui lapse jaoks on tegemist äärmiselt ebamugava olukorraga, on tal võimalik kohtuistungile saata ennast esindama ka lepinguline esindaja.
Nn elatismiinimum on sätestatud vaid alaealise lapse kohta, täisealise lapse elatis on vajaduspõhine ehk siis sõltub lapse vajaduste suurusest. Lapse vajaduste suurust tuleb kohtule tõendada.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuhu peaksin pöörduma, kui naaber paigaldas meie akna juurde õhksoojuspumba?20.11.2014
Tere!
Esimese korruse naaber paigaldas õhksoojuspumba kahe akna vahele, meie kui teise korruse elanikud pole sellega nõus. Naaber on saanud ka KOV loa paigalduseks ilma meie nõusolekuta... Mis õigused on meil edasi kaebamiseks?
Tänan!
Esimese korruse naaber paigaldas õhksoojuspumba kahe akna vahele, meie kui teise korruse elanikud pole sellega nõus. Naaber on saanud ka KOV loa paigalduseks ilma meie nõusolekuta... Mis õigused on meil edasi kaebamiseks?
Tänan!
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Kui eelnimetatud korteriomanike kokkulepet sõlmitud ei ole, siis puudub KOV-il alus õhksoojuspumbale kasutusloa väljastamiseks. Korteriomanik omakorda ei tohi kasutusloa puudumise tõttu õhksoojuspumpa käitada ning KOV on õigustatud selle kohustuse täitmist jälgima.
Oma õiguste kaitseks tuleks Teil esmalt informeerida olukorrast KOV-i, ning teavitada, et kuna korteriomanike kokkulepet õhksoojuspumba paigaldamiseks ei ole sõlmitud, siis on täitmata ehitusseaduse paragrahv 33 lõige 2 punktis 5 sätestatud õhksoojuspumba kasutusloa väljastamise eeldus.
Selleks, et õigusvastaselt paigaldatud õhksoojuspump ka eemaldatud saaks, tuleks alustada korteriomanike üldkoosolekul vastava otsuse vastuvõtmisest - vastav õhksoojuspumba eemaldamise otsus on korteriomanikele täitmiseks kohustuslik sõltumata KOV ehitusloa olemasolust. Juhul, kui korteriomanik korteriomanike üldkoosoleku otsust ei täida, siis tuleks järgmise sammuna pöörduda juba kohtu poole.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ