Õigus
Küsimus: Kas tööandja tohib 8 kuud ekslikult rohkem makstud lisatasu tasaarveldada ja kui tohib, kas siis tõesti 3 kuuga tagasi arvestada?17.11.2014
Tööandja tegi vea lisatasu arvestamisel enda kahjuks alates 1.01.2014 kuni avastamiseni 1.08.2014. Tasaarveldus tehakse viimase kvartali jooksul, st lisateenuse osutamise eest meile lisatasu ei maksta. Töötajad sellekohasele paberile pole alla kirjutanud ja kas see on seaduspärane?
Tänan
Tänan
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Kohtuväliseks tasaarveldamiseks on tööandjal TLS § 78 kohaselt vajalik Teie kirjalikult taasesitatavas vormis antud nõusolek. Teiselt poolt säilib tööandjal TLS § 39 alusel enammakstud töötasu tagasinõudeõigus 12 kuu jooksul peale töötasu või ettemakse saamist. Kui Te vabatahtlikult tasaarvelduseks nõusolekut ei anna, siis jääb tööandjale võimalus oma nõude rahuldamiseks pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtusse. Ühepoolselt, ilma Teie kirjalikult taasesitatavas vormis antud nõusolekuta, puudub tööandjal seaduslik alus tasaarveldust teha. Mõistlik oleks tööandjaga läbi rääkida ja koostada maksegraafik, mis on ka Teile jõukohane.
Vastastikku arvestavaid läbirääkimisi soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kuidas kirjutada lahkumisavaldust, et oleks tõenäosus oma rahad kätte saada suurem?17.11.2014
Tere! Soovin lahkuda töölt omal soovil. Kuidas aga kirjutada lahkumisavaldust, kas sinna on viisakas märkida, et soovin seadusega vastavalt saada kätte ka töölt lahkumisega oma kätte saamata töötasu ja puhkuse kompensatsiooni aasta 2013 ja 2014 eest? Nimelt pole tööandja neil aastatel mulle (ka teistele))töötajatele puhkust andnud. Ka puhkuse graafikud ei ole meil ettevõttes olemas töötajatele. Probleem ongi selles, et töötajad, kes on lahkunud enne mind, on oodanud oma lõpurahasid isegi mitmeid kuid. Ma arvan aga seda, et kui märkida lahkumisavaldusse need täiendavad punktid, (paragrahvi nr.) oleks mul ehk suurem tõenäosus saada oma rahad õigel ajal kätte. On olnud ka nii, et inimene on töölt läinud, lõpparve sai aga osaliselt 2 kuu pärast ja seda siis ka hulga vähem kui pidi. Jutt sai küll pikk ja võib-olla isegi natuke segane, kuid vajan abi avalduse kirjutamisel, sellega, mida sinna märkida, et ma oleks kindlustatud. Kahjuks on ka selliseid asutusi, kus töötaja on pärisori ja ei saa oma teenitud sente kätte. Seega haarasin õlekõrrest ja palun asjatundja abi. Aitäh Teile, kui aitate.
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Töölepingu seaduse § 85 lg 1 järgi võib töötaja tähtajalise töölepingu igal ajal üles öelda. Töötaja peab sellest ette teavitama kirjaliku avaldusega vähemalt 30 kalendripäeva. Üles ütlemist põhjendama ei pea.
Ülesütlemise avalduse lõppu ongi korrektne kirjutada, et soovite lõpparve väljamaksmist, mille hulka kuulub nii välja maksmata töötasu kui ka kasutamata puhkuse hüvitis. Võite viidata, et töölepingu seaduse § 84 lõike 1 kohaselt tuleb lõpparve välja maksta töölepingu lõpetamise päeval.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
jurist
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas ma vastutan veel isiklikult kunagi juhatuse liikmeks oldud ajal osaühingu tasumata arve eest?17.11.2014
Olin osaühingu juhatuse liige (lahkusin pea aasta tagasi). Nüüd tuli inkassolt võlateatis ähvardusega, et kui oü võlga ei tasu, arestitakse pangakontod ja varad. Kas on ohus ka minu eraisiku kontod ja vara või siiski vaid firma omad? Kuna arve millest jutt käib, oli oü-le esitatud ja tasumata jäänud ajal mil kuulusin veel juhatusse.
Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Teie puhul võib teoreetiliselt vastutus seisneda hoopis selles, et kuna arvet õigeaegselt ei tasutud, siis on nüüd tekkinud OÜ-le kahju näiteks viiviste näol. Samuti võib olla kahjuks olla ka teenuse/toote ostmine, kui seda polnud OÜ-le vaja või OÜ-l puudusid rahalised vahendid selle ostmiseks. Eelviidatud juhtudel peab aga (üldjuhul) esitama Teie vastu nõude OÜ, mitte OÜ võlausaldaja. Vastav regulatsioon tuleneb äriseadustikus §-st 187.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas mul on õigus nõuda lisatasu, kui olen teinud töövõtulepinguga tööd sisuliselt 24/7?17.11.2014
Tere!
Töötan töövõtulepinguga ühes MTÜ-s. Töö on l projektipõhine, kestab aasta.
Kahjuks ei ole lepingus märgitud töötunde, kuigi töö kestab 24/7 - nõustamine telefoni teel, mis peab vastama igal ajal. Projektis on äramärgitud töötajaid kolm, kes peaksid seda tööd tegema. Saan aru, et 24/7 töö juures on ka ikkagi mingidki piirangud. Kuni 01.novembrini olen töötanud praktiliselt üksi ja tööpäevi on 263, s.t 6312 töötundi. Kas mul on õigus nõuda juhatajalt oma töötasu, mille tegin tegelikult tema eest. Oma töö eest sain töötasu, aga tegin ka teiste töö üksinda.
Aitäh!
Töötan töövõtulepinguga ühes MTÜ-s. Töö on l projektipõhine, kestab aasta.
Kahjuks ei ole lepingus märgitud töötunde, kuigi töö kestab 24/7 - nõustamine telefoni teel, mis peab vastama igal ajal. Projektis on äramärgitud töötajaid kolm, kes peaksid seda tööd tegema. Saan aru, et 24/7 töö juures on ka ikkagi mingidki piirangud. Kuni 01.novembrini olen töötanud praktiliselt üksi ja tööpäevi on 263, s.t 6312 töötundi. Kas mul on õigus nõuda juhatajalt oma töötasu, mille tegin tegelikult tema eest. Oma töö eest sain töötasu, aga tegin ka teiste töö üksinda.
Aitäh!
Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Igal juhul tuleb aga maksta tasu lähtudes töömahust, milles Te kokku leppisite. Kui tegelik töömaht ületab kokkulepitud töömahtu, peab ka Teile makstav tasu olema suurem. Kui aga Teie poolt allkirjastatud tööleping osutub töölepinguks, tuleb eraldi analüüsida mh ületunnitööga seonduvat.
Igal juhul (sõltumata lepingu liigist) on väga suur tõenäosus, et Teil on võimalik nõuda lepingus fikseeritust suuremat tasu, mis vastab Teie tegelikult töömahule.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Mida saaksin ette võtta, kui ema teeb 14-tunniseid tööpäevi ja saab naeruväärset tasu?17.11.2014
Tere!ˇ
Pöördun teie poole murega, mis mind hirmsasti häirib ning on kindlasti vastuolus ka töölepinguseadusega. Nimelt on mul ema laudas lüpsja ning teeb nädalas 14 tunniseid tööpäevi. Öösel kell 3 läheb tööle ning jõuab koju kell 9.30-10.30, vahel isegi veel hiljem. Siis on lõunaajal kodus ning läheb taas tööle kell 14.30 ning jõuab koju umbes kell 21.00. Olen kursis asjaga, et peale 8. tundi peaks tööandja hakkama maksma lisatasu, et töötaja on kauem tööl kui peaks. Kahjuks sellel kohal see niimoodi pole ning ülemus ei maksa mingit lisatasu selle eest. 14 tundi tööd päevas ning päevapalk on veidi üle 20 euro, maksimaalselt 25 eurot, päris täpselt ei tea. Näen siinkohal räiget seaduse rikkumist, sest 14 tunnist tööpäeva lihtsalt ei tohi olla, vähemalt mitte tasuta. Mida saaks sellises olukorras teha, sest ma näen kuidas inimene iga päevaga järjest tervisest kaotab ning pole enam selline kes enne, sest 14 tundi päevas töötamist teeb oma töö. Mis oleks sellises olukorras normaalne, kui määratud on päevapalk, ükskõik kui kaua tööline tööl on. Tahaks, et kuidagi see asi muutuks, kas või selliseks, et töötajatele makstaks tunnipalka mitte päevapalka, usun et ka see muudaks miskit paremuse poole. Minu arust on see inimese narrimine ning ma tahan väga, et miskit selles olukorras muutuks.
Pöördun teie poole murega, mis mind hirmsasti häirib ning on kindlasti vastuolus ka töölepinguseadusega. Nimelt on mul ema laudas lüpsja ning teeb nädalas 14 tunniseid tööpäevi. Öösel kell 3 läheb tööle ning jõuab koju kell 9.30-10.30, vahel isegi veel hiljem. Siis on lõunaajal kodus ning läheb taas tööle kell 14.30 ning jõuab koju umbes kell 21.00. Olen kursis asjaga, et peale 8. tundi peaks tööandja hakkama maksma lisatasu, et töötaja on kauem tööl kui peaks. Kahjuks sellel kohal see niimoodi pole ning ülemus ei maksa mingit lisatasu selle eest. 14 tundi tööd päevas ning päevapalk on veidi üle 20 euro, maksimaalselt 25 eurot, päris täpselt ei tea. Näen siinkohal räiget seaduse rikkumist, sest 14 tunnist tööpäeva lihtsalt ei tohi olla, vähemalt mitte tasuta. Mida saaks sellises olukorras teha, sest ma näen kuidas inimene iga päevaga järjest tervisest kaotab ning pole enam selline kes enne, sest 14 tundi päevas töötamist teeb oma töö. Mis oleks sellises olukorras normaalne, kui määratud on päevapalk, ükskõik kui kaua tööline tööl on. Tahaks, et kuidagi see asi muutuks, kas või selliseks, et töötajatele makstaks tunnipalka mitte päevapalka, usun et ka see muudaks miskit paremuse poole. Minu arust on see inimese narrimine ning ma tahan väga, et miskit selles olukorras muutuks.
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Töölepinguseaduse § 43 järgi eeldatakse, et täistööajaga töötaja töötab 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul ning seda eeldusega kaheksa tundi päevas.
Igal nädalal on töötajal õigus saada 48 tundi järjestikust puhkeaega, mida reeglina võetakse laupäeval ja pühapäeval (TLS § 52).
Summeeritud tööaja arvestuse korral arvestatakse töötaja kokkulepitud tööaega seitsmepäevase ajavahemiku kohta arvestusperioodi jooksul. Arvestusperiood on summeeritud tööaja puhul üldjuhul kuni neli kalendrikuud.
Olenemata, millises tööajaarvestuses on töötaja ja tööandja kokku leppinud, tuleb kinni pidada ettenähtud puhkeajast.
Iganädalane puhkeaeg summeeritud tööaja arvestuse korral peab töötaja nädalas saama puhata vähemalt 36 tundi järjest (TLS § 52 lg 2).
Näiteks, kui töötaja töötab 24-tunnises ajavahemiks rohkem kui 13 tundi, tuleb talle pärast töötamist anda täiendavat puhkeaega võrdeliselt 13 töötundi ületanud tundide arvuga. Näiteks kui töötaja töövahetuse pikkus oli 14 tundi, peab ta sellele järgnevalt saama puhkeaega 12 tundi (11 tundi igapäevane puhkeaeg + 13 tundi ületavad tunnid ehk 1 tund).
Kokkulepe, mille kohaselt antakse töötajale 24-tunnise ajavahemiku jooksul vähem kui 11 tundi järjestikust puhkeaega, on tühine (TLS § 51 lg 1). Niisiis kehtivad sellised reeglid järjestikku töötamise puhul.
Teie emaga kokkulepitud tööaja puhul, on oluline jälgida, et täidetud oleks iganädalane puhkeaeg, mis on siis vastavalt sõlmitud lepingule 48 või 36 tundi.
Töötasu osas kehtivad samuti kokkulepped. 2014. aasta 1. jaanuarist on täistööajaga töötaja miinimumpalgaks 355 eurot, töötunni alammääraks 2.13 eurot.
Selgust ja kokkulepitud töötingimustest kinnipidamist mõlemale osapoolele!
Merike Michelson
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas KÜ kooseolekul tehtud otsustest, mis tekitavad lisa väljaminekuid, peab kõiki korteriühistu liikmeid teavitama?16.11.2014
Majas on 12 korterit. Maksame igakuiselt remondifondi. Maja järjepidevaks korrashoiakus tehtavaid töid teeme reeglina vastavalt sellele, mida võimaldab remondifondi kogunenud raha. Viimasel KÜ koosolekul otsustati soojustada samuti sokkel, piisavalt raha selle jaoks remondifondi veel kogunenud ei olnud. Seega otsustati, et kõik korterühistu liikmed peavad juurde maksma kolmel kuul järjest minu arvates ebamõistlikult suure summa.
Kas korteriühistu liikmeid peab sellisest otsusest teavitama? Kas võib eelpool nimetatud summa üüri arvele juurde lisada ilma ühistu liikmeid sellest eelnevalt teavitamata?
Minul koosolekust osa võtta ei olnud võimalik, seega ei olnud teadlik eelpool nimetatud otsusest ja ei olnud arvestanud sellise väljaminekuga nagu arve järgi tasuma pidin, samuti puudusid vahendid selliseks lisa väljaminekuks.
Võtsin KÜ esimehega ühendust, selgitasin et olen nõus remonditööde eest tasuma, aga nii ootamatult ja korraga sellist summat pole mul võimalik tasuda. Jõudsime suusõnalisele kokkulepele, et võin tasuda maksmisele kuuluva summa aasta jooksul. Maksin ära ka esimese osamakse, sellele vaatamata oli järgnevale arvele lisatud veel maksamata summa koos viivisega. Sellel korral kui ühistu esimehega ühendust võtsin, ütles ta, et pole meil mingit kokkulepet ja seaduse järgi pean tasuma viivist.
Kas mul on antud juhtumi põhjal võimalik keelduda viivise tasumisest?
Lisan veel, et sokli soojustamine ei olnud minu arvates vältimatu väljaminek maja korrashoiuks kuna sokkel sai alles hiljuti (umbes aasta, kaks tagasi) korda tehtud. Küll mitte soojustatud, aga parandatud, krohvitud, värvitud jne.
Kas korteriühistu liikmeid peab sellisest otsusest teavitama? Kas võib eelpool nimetatud summa üüri arvele juurde lisada ilma ühistu liikmeid sellest eelnevalt teavitamata?
Minul koosolekust osa võtta ei olnud võimalik, seega ei olnud teadlik eelpool nimetatud otsusest ja ei olnud arvestanud sellise väljaminekuga nagu arve järgi tasuma pidin, samuti puudusid vahendid selliseks lisa väljaminekuks.
Võtsin KÜ esimehega ühendust, selgitasin et olen nõus remonditööde eest tasuma, aga nii ootamatult ja korraga sellist summat pole mul võimalik tasuda. Jõudsime suusõnalisele kokkulepele, et võin tasuda maksmisele kuuluva summa aasta jooksul. Maksin ära ka esimese osamakse, sellele vaatamata oli järgnevale arvele lisatud veel maksamata summa koos viivisega. Sellel korral kui ühistu esimehega ühendust võtsin, ütles ta, et pole meil mingit kokkulepet ja seaduse järgi pean tasuma viivist.
Kas mul on antud juhtumi põhjal võimalik keelduda viivise tasumisest?
Lisan veel, et sokli soojustamine ei olnud minu arvates vältimatu väljaminek maja korrashoiuks kuna sokkel sai alles hiljuti (umbes aasta, kaks tagasi) korda tehtud. Küll mitte soojustatud, aga parandatud, krohvitud, värvitud jne.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumisega on tegu juhul, kui koosoleku kokkukutsumisest ei ole korteriühistu liikmeid õigel viisil teavitatud või üldkoosolekul otsustatakse küsimusi, mille ei ole üldkoosoleku kutses teavitatud. Mittekehtivat otsust ei pea korteriühistu liige (korteriomanik) täitma.
Juhul, kui korteriühistu üldkoosolek on kokku kustutud ja läbi viidud õigesti, kuid korteriühistu liige leiab, et vastuvõetud otsus rikub tema õiguseid, ning on ebaseaduslik, siis on korteriühistu liikmel õigus pöörduda 3 kuu jooksul alates otsuse teadasaamisest kohtusse, palvega otsus tühistada. Teie kirjeldatud juhtumi puhul võib otsuse vastuolu seadusega tuleneda tsiviilseadustiku üldosa seaduse paragrahvist 32, mis ütleb, et korteriühistu liikmed, samuti korteriühistu juhtorganite liikmed peavad omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve.
Juhul, kui korteriühistu liige 3 kuu jooksul kohtusse ei pöördu, siis kohustub ta otsust täitma sõltumata sellest, kas otsus oli seadusega vastuolus või mitte, sh peab ta tasuma viivist.
Lugupidamisega,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas korteriomanikel, kes teostavad remonttööd oma vahenditest, on õigus peatada ühisusele kommunaalmaksete tasumine?15.11.2014
Majas puudub korteriühistu, maja katus laseb vett läbi, aja jooksul on vesi rikkunud kaasomandis olevaid katuse- ja kandekonstruktsioone, lisaks kahe viimase korruse korterite siseviimistlust.
Maja enamus ei pea seda probleemiks ja remonti ei soovita teostada ega finantseerida, kuigi tegemist on kaasomandiga.
Kas korteriomanikel, kes teostavad remonttööd oma vahenditest, on õigus peatada ühisusele kommunaalmaksete tasumine selles summas, mis remonttööd maksma läksid või lähevad, vastavalt siis arvele või hinnapakkumisele?
Maja enamus ei pea seda probleemiks ja remonti ei soovita teostada ega finantseerida, kuigi tegemist on kaasomandiga.
Kas korteriomanikel, kes teostavad remonttööd oma vahenditest, on õigus peatada ühisusele kommunaalmaksete tasumine selles summas, mis remonttööd maksma läksid või lähevad, vastavalt siis arvele või hinnapakkumisele?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Näiteks, kui tasaarvestuse tulemusena jääb küttefirma arvest osa maksmata, siis on tal õigus peatada soojusenergia edastamine tervele majale, sõltumata Teie õigusest oma nõue tasaarvestada.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kui palju peab alimente maksma miinimumpalka saav isa?14.11.2014
Kui palju peab isa alimente maksma kahele lapsele, kui saab miinimumpalka? Kas talle peab ka midagi kätte jääma ja lapsed saavad selle võrra vähem?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Perekonnaseaduse § 101 lõige 1 sätestab, et elatis ühele lapsele ei tohi olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära – hetkel on alapalk 355 eurot, seega ei tohiks elatis ühele lapsele olla väiksem kui 177,5 eurot lapse kohta. Reeglina mõistavad kohtud minimaalses suuruses elatise vanemalt välja, kuid iseenesest on erandkorras võimalik elatist vähendada ka alla miinimummäära – kui elatise maksmiseks kohustatud vanema käsutada on väga piiratud vahendid, peaks ta igal juhul kasutama oma sissetulekut enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas endine abikaasa saab lasteraha vaidluses apelleerida minu uue elukaaslase sissetulekule?14.11.2014
Tere
Laste isast lahku minnes tegime omavahelise kokkuleppe, et isa maksab lastele (2 last, kellest üks puudega) elatist 300 € kuus. Ühepoolselt vähendas ta seda 200 eurole ning on seda maksnud ca 5 aastat (mõningate tõrgetega). Elatist suurendama ei olnud nõus, põhjendades seda väikese sissetulekuga. Esitasin kohtule avalduse kiirmenetluseks, kus tuli ära märkida ka, et isa ei osale laste ülalpidamises. Tegin ma sellega nüüd vea ning oleks pidanud hoopis elatishagi kohtusse esitams. Isa esitas kiirmenetlusele vaide ning plaanib kohtult taotleda veel väiksemat elatist kahele lapsele kui 200€. Põhjendades seda ka sellega, et minu uue elukaaslase sissetulekud võimaldaksid meile muretut äraelu (uue elukaaslasega on mul väike laps - 2a- ning hetkel olen lapsega kodune).
Laste isast lahku minnes tegime omavahelise kokkuleppe, et isa maksab lastele (2 last, kellest üks puudega) elatist 300 € kuus. Ühepoolselt vähendas ta seda 200 eurole ning on seda maksnud ca 5 aastat (mõningate tõrgetega). Elatist suurendama ei olnud nõus, põhjendades seda väikese sissetulekuga. Esitasin kohtule avalduse kiirmenetluseks, kus tuli ära märkida ka, et isa ei osale laste ülalpidamises. Tegin ma sellega nüüd vea ning oleks pidanud hoopis elatishagi kohtusse esitams. Isa esitas kiirmenetlusele vaide ning plaanib kohtult taotleda veel väiksemat elatist kahele lapsele kui 200€. Põhjendades seda ka sellega, et minu uue elukaaslase sissetulekud võimaldaksid meile muretut äraelu (uue elukaaslasega on mul väike laps - 2a- ning hetkel olen lapsega kodune).
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Asjaolu, et Teie uue elukaaslase varanduslik olukord on parem kui laste isa oma, ei vabasta laste isa ülalpidamise kohustusest.
Kui laste isa on 5 aasta jooksul maksnud lastele elatist 200 eurot kuus, s.o 100 eurot lapse kohta, ei ole tõenäoline, et kohus vähendaks seda summat. Esiteks on laste isa sellega näidanud, et sellises ulatuses on tal igal juhul võimalik lapsi toetada ja teiseks on eelnimetatud suuruses elatis märkimisväärselt väiksem kehtivast miinimumist (177,5 eurot lapse kohta), mistõttu on üleüldse reaalne mõlemale lapsele miinimumulatuses elatise väljamõistmine.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas vana abieluseaduse kehtimise ajal ostetud maja jääb mulle või peame me abikaasaga selle võrdselt jagama?14.11.2014
Tere!
Abiellusime 2004. aastal, aasta enne seda ostsin korteri, kuna abiellumisplaan oli juba siis olemas. Korter oli siis loomulikult minu nimel ja korteriostu raha tuli täielikult minult. Elasime korteris 4 aastat, siis ostsime maja ja müüsime korteri, maja on meie ühisomand, aga ostetud minu eelmise korteri müügist saadud rahadega.
Kahjuks on tänaseks meie abielu lahutatud ja siit küsimus. Kuna maja on ostetud vana abieluseaduse kehtimise ajal aga on abikaasade ühisvara, kas siis maja jääb mulle või peame me abikaasaga selle võrdselt jagama?
Kui eksisteerib mingi vahepealne variant, et teatud juhtudel otsustab kohus nii, teatud juhtudel naa, siis millised need juhtumid võivad olla?
Kuna abikaasa ei ole valmis kokkuleppeid sõlmima, siis järelikult pole mul muud võimalust kui pöörduda kohtusse?
Abiellusime 2004. aastal, aasta enne seda ostsin korteri, kuna abiellumisplaan oli juba siis olemas. Korter oli siis loomulikult minu nimel ja korteriostu raha tuli täielikult minult. Elasime korteris 4 aastat, siis ostsime maja ja müüsime korteri, maja on meie ühisomand, aga ostetud minu eelmise korteri müügist saadud rahadega.
Kahjuks on tänaseks meie abielu lahutatud ja siit küsimus. Kuna maja on ostetud vana abieluseaduse kehtimise ajal aga on abikaasade ühisvara, kas siis maja jääb mulle või peame me abikaasaga selle võrdselt jagama?
Kui eksisteerib mingi vahepealne variant, et teatud juhtudel otsustab kohus nii, teatud juhtudel naa, siis millised need juhtumid võivad olla?
Kuna abikaasa ei ole valmis kokkuleppeid sõlmima, siis järelikult pole mul muud võimalust kui pöörduda kohtusse?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Nagu mõistate, tuleb antud juhul kõnealuse maja ühis- või lahusvara hulka määramisel kohaldada eelmist perekonnaseadust – selle kohaselt on maja Teie ja endise abikaasa ühisvara, kuid samas annab eelmine perekonnaseadus aluse kalduda kõrvale abikaasade osade võrdsusest ühisvara jagamisel, kui ühisvara on soetati ühe abikaasa lahusvara arvelt. Kohtupraktika kohaselt tuleks küll ühisvara jagada uue perekonnaseaduse järgi, mis abikaasade osade võrdsusest kõrvalekaldumiseks alust ei anna, kuid kohtud on siiski leidnud ebaõigluse vältimiseks võimaluse kohaldada sellises olukorras ka eelmise perekonnaseaduse sätteid ühisvara jagamise kohta ehk siis jaganud ühisvara ebavõrdsetes osades.
Kui abikaasaga ühisvara jagamise osas kokkuleppele saada ei õnnestu, tuleb tõepoolest vastava hagiavaldusega kohtu poole pöörduda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand