Õigus

Tere,
Pärisin hiljuti osa kinnisvarast. Nüüd sooviksin selle kinnisvara anda oma õele, kuid sooviksin, et ta omaltpoolt vastutasuks hoolitseks vanaema eest ja kannaks kõik tema elatuskulud kuni surmani.
Suusõnaliselt oleme juba kokku leppinud, kuid sooviksin ka notariaalse lepingu teha, et vältida hilisemaid probleeme.
Kuidas sellises olukorras peaks käituma, kas kinkelepingusse lisa tingimusena sellise soovi saab sisse panna või oleks mõistlik mõnda muud lepingut(millist?) sellises olukorras kasutada?
Tänud ette vastuse eest!

Tere.
Laps sai kevadel 18-aastaseks, eelmisel õppeaastal omandas kutseharidust, kuid jättis selle kevadel pooleli. Sel aastal kooli ei läinud. Kas järgmisel aastal kooli minnes (täiskasvante gümnaasium) on mul kohustus elatist edasi maksta?

Tere!
Kas elatise suurendamist saaks kohtus teha ka kirjalikult (ehk istungit kui sellist ei oleks ja kohale keegi minema ei peaks)? Kunagi on kohtu kaudu välja mõistetud lapse isalt elatis 100€ iga kuu, kuid tahaks selle siiski viia seadusega kooskõlla ehk nõuda lapsele vähemalt pool hetkel kehtivast miinimumpalgast. Mainin siinkohal ära, et lapse isa ei ole juba 2 aastat sentigi maksnud ning ka eelnevalt on maksnud kaootiliselt ning vähem kui 100€, on tekkinud 5 aasta jooksul ka märkimisväärne võlg. Kohtutäitur laiutab käsi ja tõdeb, et kusagilt seda raha võtta ei ole (inimene seaduslikult tööl ei käi ja varad on teiste nimel).
Ei tahaks kohtusse kohale minna ja inimesele otsa vaadata. Kas sellisel juhul oleks võimalik kirjalik kohtuistung?
Milliseid avaldusi peaks täitma ja kuidas edasi asja ajama?

Ette tänades

Tere. Minu töö seisneb osaliselt jooniste lugemises ja need joonised on vene keeles, mida ma küll valdan, kuid tehniline keel jätab soovida, seega ei saa ma alati aru joonistest. Olen seda ka tööandjale teada andnud ja seda eiratakse. Mida pean tegema, et tööandja mind kuulda võtaks? Aitäh.

Meil on suur 80 korteriga maja. Kust otsida abi, kui pidevalt loobitakse akendest suitsukonisid, toidujääke, toidetakse hulkuvaid kasse koeri, riputatakse aknast linnutoidumajakesi, majakeste all on kõik räämas. Akendest ka klopitakse vaipu ja voodipesu. Korduvalt oleme teinud suusõnalisi noomitusi, kuid see ei aita, vastatakse, et on olemas kojamees, kes saab palka meie korteri maksust, las koristab. Palun aidake, kas on võimalik võidelda selliste korteriomanikega ja millest alustada.

Tere,
kirjutan ühe loo... eelmise aasta lõpus suri väga ootamatult minu ema. Ta elas koos mu vanaemaga, kellele juba tol hetkel organiseeriti hooldusteenust hooldekodus, ema surma järgselt sai ta sinna väga ruttu. Kuna aga vanaemale kuulus kinnisvara, osa kaasomandis kinnisvarast, siis hetkel on nii, et linn maksab osa hooldekodu tasust, osa siis vanaema pension ja minagi maksan 25 eurot kuus. Selline leping kehtis tegelikult juuli kuuni ja seda pikendavat otsust ma pole saanud... sain tol korral otsuse, kus märgiti, et juhul, kui vanaema kinnisvara müüakse, tuleb sellest linnavalitsust viivitamatult teavitada. Vahepeal tuli ka e-mail, küsimusega, kui kaugel on korteri müük. Tegelikult sellist kokkulepet, et poole aasta jooksul tuleb organiseerida kinnisvara müük, ei olnud. Küsin siis, kas linnavalitsusel on õigus sundida mu vanaema nüüd see kinnisvara ära müüma, et tal oleks endal see raha, mille eest hooldekodu tasuda? Kas vanaema ei või oma kinnisvara kinkida nt minu hiljuti sündinud lapsele ja kui ta seda teeb, äkki peaksin siis ikkagi mina hakkama igakuiselt maksma 400 eurot hooldekodu tasu? Hetkel on ebemeeldiv lihtsalt see, et kinnisvara seisab - selleks, et see välja üürida, oleks vaja sisse ehitada wc ja pesemisvõimalus, mida ma ei julge aga teha, kui see vanaemalt ikka ära võetakse.
Teine osa majast kuulus mu emale, osa siis ka mu alaealisele vennale, kelle eestkostjaks mul ei olnud võimalik hakata, kohus määras tema eestkostjaks linna. Kohtuotsuses on ka kinnisvara võõrandamine. Ma kardangi nüüd seda, et lõpuks jääme ilma kogu majast?
On siin mõnda võimaliku positiivset lahendit?

Tere
Naine tahab mu juurest ära minna, tal endal elukohta pole ja algselt soovis ta esitada hagi "oma osa" saamiseks kuid selgus, et mul suuremad õigused ühisele kinnisvarale, kuna olen kasutanud abielu väliseid vahendeid ja majal puudub kautusluba ja on projektist mööda ehitatud, olen ka maja ehitaja-arhidekt, siis sõltub minust selle loa saamine jne, ehk naisel osutuks väga keeruliseks kohtu kaudu midagi reaalselt sisse nõuda. Minu soov on tagada maja puutumatus juba laste pärast, et nad seal elaksid ja see jääks nende koduks. Kas on võimalik teha taolist kokkulepet-lepingut seaduslikult - Kumbki osapool ei saa ilma teise osapoole nõusolekuta oma osa realiseerida isegi mitte ka kohtu kaudu, ehk vara jääks nn lukku mõlema ühisvaraks nagu ta praegu on.

Kas on seaduslikult õige, et ema saab lastetoetuse enda arvele kui lapsed ei ela emaga vaid hoopis isaga? Hooldusõigus on mõlemal ja ema ostab ka lastele aegajalt vajalikke asju ning lapsed käivad u. kord kuus tal ka nädalavahetusel külas, aga lapsi kasvatab ikkagi isa. Emal on uuest kooselust ka uus (kolmas) laps, kelle pealt ta saab lisaks ka kolmanda lapse lasteraha (teatavasti suurem). Kas keegi ka kontrollib sellist asja või on see ainult vanemate kokkulepe küsimus?

Tere. Kas elukaaslasel (mehel) on mingit õigust naine ja naise lapsed majast välja tõsta kui nad pole olnud abielus ning nõuda "tagantjärele" üüriraha kui majja on kolitud kui elukaaslane? Ja kas on õigust keerata kinni elekter ja vesi, kaotada pesemisvõimalused ning ehitada kinni maja küttekeha, et sinna ligi ei saaks?

Aitäh!

Ostsin 1989.aastal talumaja kolhoosilt. 1997. aastal erastasin riigilt 30 ha selle talu juurde kuuluvat maad. Olen elanud ja elan praegugi selles majas. Kui nüüd sooviksin kogu kinnistu müüa, kas pean maksma tulumaksu?