Õigus
Küsimus: Kuhu pöörduda kui meie tuttav jätab oma 9-kuuse lapse oma vanaisaga ja ei ilmu mitu päeva koju?09.10.2014
Tere
Kuhu ma pean pöörduma kui meie tuttav jätab oma 9-kuuse lapse oma vanaisaga ja ei ilmu mitu päeva koju? Lapse isa ka ei tegele oma lapsega.
Kuhu ma pean pöörduma kui meie tuttav jätab oma 9-kuuse lapse oma vanaisaga ja ei ilmu mitu päeva koju? Lapse isa ka ei tegele oma lapsega.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Peaksite oma murega pöörduma lapse elukohajärgse lastekaitsetöötaja poole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas ainuhooldusõigusega ema tohib piirata lapse suhtlemist isaga?09.10.2014
Tere.
Kohtus on kindlaks määratud suhtlemiskord ja elatis. Lapse ema sai viimati ainuhooldusõiguse ja koliti teise eesti otsa. Mulle ei avalikustata lapse täpset elukohta, öeldi vaid tänav ja maja. Lapse ema ei tohi ju sellist asja varjata? Lisaks on päevakorrale kerkinud, kas elatise sisse tuleb arvestada ka lapse transport ema juurest isa juurde ja tagasi. Kohtus öeldi, et see on vanemate enda kulu. Kas on nii või kuulub see siiski elatise sisse.
Kas ema võib lapsele seada piiranguid isaga suhtlemisel? Kohtus öeldi, et ei tohi, aga hetkel on olukord järgmine: lapsel on keelatud isale ise helistada (laps käib 1.klassis ja omab telefoni), tohib helistada äärmisel juhul ema juuresolekul. Põhimõtteliselt kuulatakse kõnesid pealt. Kas tohib seada selliseid piiranguid?
Minuga suheldes lapse ema lindistab kõnesid - kas eestis on ka seadusi mis seda keelavad. Kui lapse ema arvab, et ta ei saa minuga suheldud, siis laseb ta helistada mulle oma elukaaslasel. Mulle öeldakse, et kuna tema kasvatab minu last, siis temal on nn igasuguseid õigusi. Olen öelnud, et ei soovi lapse teemal võõra inimesega suhelda. Olen telefonikõnesid mitte vastu võtnud, aga siis saan ähvardus-sms-se. Kuidas selgeks teha, et tal ei ole mingeid õigusi ja ei pea temaga suhtlema.
Kohtus on kindlaks määratud suhtlemiskord ja elatis. Lapse ema sai viimati ainuhooldusõiguse ja koliti teise eesti otsa. Mulle ei avalikustata lapse täpset elukohta, öeldi vaid tänav ja maja. Lapse ema ei tohi ju sellist asja varjata? Lisaks on päevakorrale kerkinud, kas elatise sisse tuleb arvestada ka lapse transport ema juurest isa juurde ja tagasi. Kohtus öeldi, et see on vanemate enda kulu. Kas on nii või kuulub see siiski elatise sisse.
Kas ema võib lapsele seada piiranguid isaga suhtlemisel? Kohtus öeldi, et ei tohi, aga hetkel on olukord järgmine: lapsel on keelatud isale ise helistada (laps käib 1.klassis ja omab telefoni), tohib helistada äärmisel juhul ema juuresolekul. Põhimõtteliselt kuulatakse kõnesid pealt. Kas tohib seada selliseid piiranguid?
Minuga suheldes lapse ema lindistab kõnesid - kas eestis on ka seadusi mis seda keelavad. Kui lapse ema arvab, et ta ei saa minuga suheldud, siis laseb ta helistada mulle oma elukaaslasel. Mulle öeldakse, et kuna tema kasvatab minu last, siis temal on nn igasuguseid õigusi. Olen öelnud, et ei soovi lapse teemal võõra inimesega suhelda. Olen telefonikõnesid mitte vastu võtnud, aga siis saan ähvardus-sms-se. Kuidas selgeks teha, et tal ei ole mingeid õigusi ja ei pea temaga suhtlema.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Asjaolu, et lapse emale kuulub lapse hooldusõigus, ei piira kuidagi Teie suhtlemisõigust lapsega. Kui suhtlemiskord on juba kohtu poolt kindlaks määratud, kuid lapse ema seda ei täida, tuleb lepitusmenetluse läbiviimiseks pöörduda uuesti kohtu poole. Lepitusmenetluse käigus selgitab kohus suhtlemiskorda rikkunud vanemale suhtlemiskorra täitmise olulisust ja vajadusel teeb suhtlemiskorras ka muudatusi.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas 25 aastase kooselu jooksul soetatud maja on naise oma, kui see sai tema nimele tehtud, abielus me ei olnud?09.10.2014
Oleme koos elanud naisega 25 aastat, meil on 2 ühist last (lapsed minu perekonnanimega) ja nüüd läksime lahku, mina elan majas edasi aga tema mitte ja me polnud abielus. Koos elatud aastate jooksul saime riigilt (vene ajal) maja, mille vastu andsin mina oma korteri ja tema oma korteri. Koos tegime majale remonti jne, erastamise ajal sai maja riigilt ostetud kollaste kaardite eest ja seda naise oma eest, sest minu kaarti polnud vaja, piisas naise omast. Maja sai vastastikusel kokkuleppel kirjutatud naise nimele. Kõik lapsed ja mina oleme majja sisse kirjutatud, see on olnud meie koduks terve see aeg. Küsimus: Kas ta, kui tahab, saab mind lihtsalt majast välja ajada? Millised õigused mul on või kas üldse on? NB! Mingeid tšekke ega vist ka dokumente pole säilinud. Mida saan ma üldse teha?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui kinnistusraamatust nähtub, et kõnealune maja on Teie naise ainuomandis, võib naine otsustada, kes talle kuuluvas eramus viibib.
Kuivõrd elasite vabaabielus, ei tekkinud Teil ühisvara perekonnaseaduse mõttes, kuid Teil võib olla naise vastu nõudeõigus võlaõigusseadusest tulenevalt – viimati nimetatu kehtib olukorras, kui olete majale teinud kulutusi ja olete võimeline seda ka tõendama.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui palju pean ette teatama, et puudega lapse vanemana vaba päeva kasutada?09.10.2014
Tere
Puudega lapsevanema vaba päev kuus. Kui teavitan tööandjat ette 9 päeva enne vaba päeva soovi, kas siis oleneb vaba päeva saamine tööandja vastutulelikkusest? Ma ei ole kuskilt leidnud ametlikku ette teatamise aja nõuet. Teine küsimus on, et soovin vabaks laupäevast päeva, mis on tegelikult minu tööpäev. Ega seaduses ole sätestatud tööpäevi argipäevadena?
Tänan kui vastate.
Puudega lapsevanema vaba päev kuus. Kui teavitan tööandjat ette 9 päeva enne vaba päeva soovi, kas siis oleneb vaba päeva saamine tööandja vastutulelikkusest? Ma ei ole kuskilt leidnud ametlikku ette teatamise aja nõuet. Teine küsimus on, et soovin vabaks laupäevast päeva, mis on tegelikult minu tööpäev. Ega seaduses ole sätestatud tööpäevi argipäevadena?
Tänan kui vastate.
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Töötaja tööpäevaks on iga päev, millal töötaja tööülesandeid täidab, sõltumata sellest, kas tegemist on argipäevaga või mitte. Kui Te täidate tööülesandeid nädalavahetusel, siis on Teil võimalik võtta vastaval ajal lapsepuhkust.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
jurist
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas tooandja saab seada siduvaid tingimusi, kui asusin õppima ja soovin kasutada ka õppepuhkust?09.10.2014
Tere
Alustasin septembris kutsekoolis õpingutega, et end täiendada veelgi. Esitasin ka tööandjale avalduse, et alustan õpinguid ja sooviks ka mulle ettenähtud õppepuhkuse tasu 20 päeva keskmise järgi. Algul oli kindel "ei", et tema pole kohustatud maksma mulle, kuna pole mind ise saatnud sinna ja ei lähe minu seotud tööga kokku. Paar päeva hiljem esitas mulle eraldi lepinguna tingimused, mille põhjal oleks ta nõus õppepuhkuse tasu maksma. Kõigepealt tõi välja ettevõtte, praktika ja juhendamise kulud selle 2 aasta õpitud aja jooksul. Seejärel, millega ma nõustun ja olen kohustatud:
- läbima ja lõpetama selle eriala
- töötama peale eriala lõpetamist nende juurde vähemalt kolm aastat (siduvusaeg) antud erialal, mida õpin
- õpingute ajal või peale kooli lõpetamist töölepingu lõpetamise korral enne kolme aastat, tasuma firmale koolitusega seotud kulud siduvusaja lõpuni jäänud osaga. Tasumine toimub kinnipidamisega töötasust ja lõpparvest ning puudu jääva osa tasun ettevõtte poolt esitatud arvena.
Kas ettevõttel on õigus mind siis tõesti kinni hoida kokku 5 aastat, lihtsalt selle pärast, et soovisin õppepuhkust saada?
Alustasin septembris kutsekoolis õpingutega, et end täiendada veelgi. Esitasin ka tööandjale avalduse, et alustan õpinguid ja sooviks ka mulle ettenähtud õppepuhkuse tasu 20 päeva keskmise järgi. Algul oli kindel "ei", et tema pole kohustatud maksma mulle, kuna pole mind ise saatnud sinna ja ei lähe minu seotud tööga kokku. Paar päeva hiljem esitas mulle eraldi lepinguna tingimused, mille põhjal oleks ta nõus õppepuhkuse tasu maksma. Kõigepealt tõi välja ettevõtte, praktika ja juhendamise kulud selle 2 aasta õpitud aja jooksul. Seejärel, millega ma nõustun ja olen kohustatud:
- läbima ja lõpetama selle eriala
- töötama peale eriala lõpetamist nende juurde vähemalt kolm aastat (siduvusaeg) antud erialal, mida õpin
- õpingute ajal või peale kooli lõpetamist töölepingu lõpetamise korral enne kolme aastat, tasuma firmale koolitusega seotud kulud siduvusaja lõpuni jäänud osaga. Tasumine toimub kinnipidamisega töötasust ja lõpparvest ning puudu jääva osa tasun ettevõtte poolt esitatud arvena.
Kas ettevõttel on õigus mind siis tõesti kinni hoida kokku 5 aastat, lihtsalt selle pärast, et soovisin õppepuhkust saada?
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Vastavalt TLS § 67 lg 1 on Teil õigus õppepuhkusele. Täiskasvanute koolituse seaduse (TäKS) § 8 määrab ära õppepuhkuse pikkuse ja selle tasustamise. Sellest lähtuvalt on tööandjal kohustus koolitusasutuse teatise alusel töötajale lisatingimusi esitamata tasustatud õppepuhkust anda.
Tööandja poolne "leping" on ilmselt ebaõnnestunud katse sõlmida tühistel tingimustel koolitusleping, mida Te ei ole kohustatud allkirjastama. Koolituslepingu tingimused on kirjeldatud TLS § 34.
Õiglast kohtlemist soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas nõukogude ajal kingitusena saadud maja muutus erastamisega ühisvaraks?09.10.2014
1979 a kinkis ema minule (olin siis juba abielus) maja. Kas pärast kinnistu erastamist muutus kingitus ühisvaraks?
Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee
Küsimus: Kas ühisuse puhul peab valitseja esitama kaks nädalat enne koosolekut majanduskava tutvumiseks?08.10.2014
Korteriühistu juhatus on kohustatud andma kaks nädalat enne koosolekut majanduskava tutvumiseks. Kas ühisuse puhul peab valitseja tegema sama?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas kaks aastat hiljem on eksabikaasal õigus korteri eest kompensatsiooni nõuda, kuigi enne oli sellest loobunud?08.10.2014
Tere! Minu elukaaslane lahutas oma eksnaisest kaks aastat tagasi. Kokku lepiti nii, et eksnaine ei taha abielu ajal soetatud varast midagi, ei poolt korterit, raha ega autot. Minu elukaaslase nimel on korter ja pangalaen. Nüüd aga eksnaine soovib pool korteri raha või siis kolib korterisse sisse tagasi. Kas nüüd kaks aastat hiljem on tal õigus midagi nõuda?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Ühisvara jagamise kokkulepe tuleb sõlmida notariaalses vormis, seega sõltub vastus Teie küsimusele sellest, kas antud kokkulepe sõlmiti notari juures või mitte. Kui ühisvara jagamise kokkulepe sõlmiti notari juures, on ühisvara jagamise kokkulepe kehtiv ja Teie elukaaslase endisel abikaasal ei ole õigust nõuda poolt korteri väärtusest, kuid kui kokkulepe jäi notari poolt tõestamata (oli suuline või lihtkirjalik), ei ole sisuliselt endised abikaasad ühisvara jaganud ja Teie elukaaslase endisel abikaasal on õigus nõuda nüüd ühisvara jagamist.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas abikaasa saab keelata minul suvila kasutamist?08.10.2014
Tere,
meil on abikaasaga ühisomandis suvila (mees elab seal pidevalt, sest tal on koerad), nädal tagasi ta informeeris, et tahab lahku minna ja jagada suvila. Nüüd saatis sõnumi, et ei luba mind sinna (tema advokaat valmistab paberid lahutuse ja vara jagamise hagi esitamiseks). Kas tal on mingi õigus kasutada meie ühisomandis olevat vara üksinda, mind sinna mitte lastes seni kuni see pole jagatud? Või ma võin edaspidi seal käia nii palju kui tahan, seni kuni pole kohtuotsus vastu võetud?
meil on abikaasaga ühisomandis suvila (mees elab seal pidevalt, sest tal on koerad), nädal tagasi ta informeeris, et tahab lahku minna ja jagada suvila. Nüüd saatis sõnumi, et ei luba mind sinna (tema advokaat valmistab paberid lahutuse ja vara jagamise hagi esitamiseks). Kas tal on mingi õigus kasutada meie ühisomandis olevat vara üksinda, mind sinna mitte lastes seni kuni see pole jagatud? Või ma võin edaspidi seal käia nii palju kui tahan, seni kuni pole kohtuotsus vastu võetud?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Seni, kuni tegemist on ühisvaraga (ja kohus pole määranud suvilat abikaasale ainukasutamiseks), ei ole abikaasal õigust piirata Teile suvila kasutamist.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas tööandja peab mind koondama, kui mul on osaline töövõimetus ja tal ei ole kergemat tööd anda?08.10.2014
Olen olnud 6 kuud juba töövõimetuslehel. Nüüd määrati 12.09.14 töövõimetusprotsent, mille vaidlustasin (uus otsus tulemata veel) ja lõpetati Töövõimetusleht 12.09 seisuga. Tööandja soovib lepingut minuga lõpetada, sest tal pole mulle kergemat tööd pakkuda. Kas kõne alla tuleb koondamine. Mis moodi oleks õige, et ma kahju ei saaks. Pean ju end töötukassasse kirja panema ja ka selleks on oma kindel aeg.
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Töötajat ei ole võimalik töölepinguseaduse kohaselt koondada, kui ta ei tule toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu. Sellisel juhul saaks tööandja töötajaga töölepingu üles öelda TLS § 88 lg 1 p 1 alusel, mille järgi võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töötaja terviseseisund ei ole võimaldanud tööülesandeid täita nelja kuu jooksul. Kui tööandja ütleb töölepingu töötajaga üles eelnimetatud alusel, on tal kohustus pakkuda töötajale võimaluse korral teist tööd.
Kui tööandja ütleb Teiega töölepingu üles TLS § 88 lg 1 p 1 alusel, siis on Teil töötuskindlustuse seadusest tulenev õigus töötuskindlustushüvitisele. Töötuskindlustuse seaduse § 6 lg 1 järgi on Teil õigus töötuskindlustushüvitisele, kui olete töötuna arvele võetud, olete esitanud töötuskindlustushüvitise avalduse ning Teil on töötuna arvelevõtmisele eelnenud 3 aasta jooksul vähemalt 12 kuud töötuskindlustusstaaži. Selleks, et end töötuna arvele võtta peate esitama Töötukassale avalduse.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
jurist
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee