Õigus
Küsimus: Kui suur summa peab lapsevanemale pensionist peale elatise maksmise alles jääma?20.10.2014
Elatisraha sai kokku lepitud ajal, mil elatisraha maksja töötas ja sai ka vanaduspensioni, hetkel on olukord muutunud. Lapsevanema ainsaks sissetulekuks on jäänud pension ja tervis ei luba enam lisaks töötada. Kas on võimalik antud olukorras elatisraha vähendada ja kui suur summa peab lapsevanemale pensionist peale elatise maksmise alles jääma?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Reeglina peaks igale lapsele olema tagatud elatisraha poole alampalga ulatuses – hetkel on alampalga suuruseks 355 eurot, millest tulenevalt peaks elatisraha ühele lapsele olema 2014. aastal minimaalselt 177,5 eurot kuus. Üldiselt kohtud elatisraha alla kehtiva miinimumi ei vähenda, kuid erandkorras on selline võimalus siiski olemas.
Kahjuks ei selgu Teie kirjeldusest, kui suur on makstav elatis ja kui suur on vanema sissetulek (pension). Kui elatisraha on kehtivast miinimumist suurem ja pension keskmises suuruses (u 300 eurot), võiks elatisraha vähendamine iseenesest olla põhjendatud, kuivõrd asjaolud on muutunud võrreldes ajaga, mil vanemad elatise maksmises kokku leppisid.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas lapsega kohtuda, kui kohtumääruse järgi on kohtumispäevad paigas, kuid ema ei anna last?20.10.2014
Tere!
Kohtumäärusega on paika pandud, et laps veedab isaga iga kuu paaris nädalate nädalavahetused. Kui lapse ema keeldub mingil põhjusel last andmast, kas kuidagi on võimalik laps siiski nn. välja nõuda, politseiga vms?
Ette tänades!
Kohtumäärusega on paika pandud, et laps veedab isaga iga kuu paaris nädalate nädalavahetused. Kui lapse ema keeldub mingil põhjusel last andmast, kas kuidagi on võimalik laps siiski nn. välja nõuda, politseiga vms?
Ette tänades!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui lapsega suhtlemise kord on kohtumäärusega kindlaks määratud, kuid emb-kumb vanem rikub kohtumäärust, peaks lepitusmenetluse läbiviimiseks pöörduma kohtu poole. Lepitusmenetluse käigus selgitab kohtunik vanemale/vanematele suhtlemiskorra täitmise olulisust ja teeb vajadusel suhtlemiskorras muudatusi.
Lepitusmenetluse läbiviimiseks tuleb kohtule esitada vastav avaldus.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas puhkust saab välja võtta vahetult enne dekreeti?20.10.2014
Lähen 17. novembril dekreeti. Kuni selle kuupäevani on mul välja teenitud 11 päeva puhkust. Tahtsin saada ka dekreedi ajal (alates 17. novembrist jookseks siis 11 päeva ka selle eest) jooksvat põhipuhkust välja võtta koos väljateenitud puhkusega, aga tööandja ütles, et ette puhata nemad ei lase. Kas mul on õigus nõuda ka dekreedi aegset puhkust ette (n.ö võlgu) ning kas tööandjal on kohustust seda anda? Mida tegema peab, kui tööandja siiski keeldub dekreedi aegset puhkust ette andmast?
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Kahjuks jääb veidi arusaamatuks, mida mõtlete täpsemalt dekreediaegse puhkuse all. Sellest tulenevalt pole võimalik ka viimastele küsimusele vastata.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
jurist
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas 4 kuu katseaja töö eest on õigus saada lõpparvega ka puhkusekompensatsioon?19.10.2014
Tere,
Küsimus on selline. Minu katseaeg peaks lõppema 19.10.2014.
Täna 17.10.2014 ma sain teada, et leping minuga lõpetatakse.
Kuna töötasin ettevõttes 4 kuud, kas ma saan lahkudes puhkuse raha ka? Kui arvutada, et kui inimene töötab 6 kuud siis tal õigus saada 2 nädalat puhkus.
Tänan
Küsimus on selline. Minu katseaeg peaks lõppema 19.10.2014.
Täna 17.10.2014 ma sain teada, et leping minuga lõpetatakse.
Kuna töötasin ettevõttes 4 kuud, kas ma saan lahkudes puhkuse raha ka? Kui arvutada, et kui inimene töötab 6 kuud siis tal õigus saada 2 nädalat puhkus.
Tänan
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Vastavalt TLS § 71 on tööandja kohustatud töötajale töölepingu lõppemisel hüvitama kasutamata jäänud põhipuhkuse rahas. Eeldusel, et Teie töölepingus kokkulepitud puhkuse pikkuseks on 28 kalendripäeva, olete igas kuus välja teeninud 2,33 kalendripäeva puhkust, nelja kuu peale kokku 4 x 2,33= 9,32 kalendripäeva, mis tuleks töösuhte lõppemisel hüvitada.
Täiendavalt juhin tähelepanu sellele, et katseajal töölepingu lõpetamisest tuleb 15 kalendripäeva ette teatada ja kui seda tegi tööandja, siis lasub temal põhjendamiskohustus. Kui tööleping lõpetatakse etteteatamise tähtaega järgimata, tuleb tööandjal etteteatamata jäänud aeg rahaliselt hüvitada.
Juhul, kui Teile teatati töölepingu lõpetamisest katseaja lõpus, siis tööleping ise võib lõppeda peale katseaga- seaduses nõutava 15 kalendripäeva võrra. Sellisel juhul suureneb ka Teie hüvitamisele minev väljateenitud puhkuse osa.
Peatset uue töö leidmist soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Mida teha kui naabri veetorud vee kasutamisel müra tekitavad?17.10.2014
Tere! Mul on selline probleem, et kui alumine naaber kasutab sooja vett, tekib torustikku meeletu ragin/müra. Teistel samas püstakus olevatel korteritel sellist probleemi ei ole. Tõenäoliselt on tegemist vigase kraaniga. Tekkiv müra on aga niivõrd suur, et selle igakordsel tekkimisel ma lausa ehmatan. Korteriomanik tekkivas müras probleemi ei näe ja ütles, et temal puudub vajadus asjaga tegeleda.
Milline oleks korteriühistu roll ja võimalused antud probleemi lahendamisel? Kui korteriühistu probleemiga ei tegele, siis kuhu peaksin abi saamiseks pöörduma?
Milline oleks korteriühistu roll ja võimalused antud probleemi lahendamisel? Kui korteriühistu probleemiga ei tegele, siis kuhu peaksin abi saamiseks pöörduma?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas KÜ üldkoosolek saab piirata kes, millal ja kui palju peab kaasomandis oleva osa avariide likvideerimise eest tasuma?17.10.2014
Tere
Kinnistu koosneb kolmest eraldi majast. Kaasomandi valdamise ja kasutamise korra kokkulepet sõlmitud ei ole. Korteriühistut moodustatud ei ole. Ühes majas toimus avarii, kanalisatsioonitorude ummistus. Haldusfirma on varem sellise avarii likvideerimise kulud kandnud remondifondist. Seekord otsustas haldusfirma raamatupidaja (majahalduri nõudmisel) koostada ja esitada arve ummistuse likvideerimise kohta vaid ühe maja korteriomanikele, seega 1/3-le kõigist kaasomanikest. Põhjendus: Haldusfirma, seisukoht on, et korteriomanike poolt põhjustatud korduvate avariide likvideerimise eest tasumine ei peaks toimuma kaasomanike poolt korjatud remondifondi vahenditest. Kuna üldkoosoleku otsusega ei ole kinnitatud avariide likvideerimisega seotud kulude arvestamise korda. Haldusfirma andis kaasomanikele otsustamiseks nädal aega, et oma arvamusest neile teatada.
Kas sellise küsimuse otsustamisõigus on haldusfirma pädevuses? Kas üldkoosoleku otsusega saab määrata/piirata kes, millal ja kui palju peab kaasomandis oleva osa avariide likvideerimise arveid tasuma või eeldab see kõigi kaasomanike vahelist kokkulepet?
Lugupidamisega ja ette tänades,
Kinnistu koosneb kolmest eraldi majast. Kaasomandi valdamise ja kasutamise korra kokkulepet sõlmitud ei ole. Korteriühistut moodustatud ei ole. Ühes majas toimus avarii, kanalisatsioonitorude ummistus. Haldusfirma on varem sellise avarii likvideerimise kulud kandnud remondifondist. Seekord otsustas haldusfirma raamatupidaja (majahalduri nõudmisel) koostada ja esitada arve ummistuse likvideerimise kohta vaid ühe maja korteriomanikele, seega 1/3-le kõigist kaasomanikest. Põhjendus: Haldusfirma, seisukoht on, et korteriomanike poolt põhjustatud korduvate avariide likvideerimise eest tasumine ei peaks toimuma kaasomanike poolt korjatud remondifondi vahenditest. Kuna üldkoosoleku otsusega ei ole kinnitatud avariide likvideerimisega seotud kulude arvestamise korda. Haldusfirma andis kaasomanikele otsustamiseks nädal aega, et oma arvamusest neile teatada.
Kas sellise küsimuse otsustamisõigus on haldusfirma pädevuses? Kas üldkoosoleku otsusega saab määrata/piirata kes, millal ja kui palju peab kaasomandis oleva osa avariide likvideerimise arveid tasuma või eeldab see kõigi kaasomanike vahelist kokkulepet?
Lugupidamisega ja ette tänades,
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Antud olukorras on Teil võimalik oma õiguste kaitsmisel tugineda korteriomandiseaduse paragrahv 13 lõikele 3, mille kohaselt ei ole korteriomanik kohustatud hüvitama kaasomandi eseme korrapäraseks korrashoiuks vajalikest kulutustest suuremaid kulutusi, millega ta ei ole nõustunud.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Mida veel ette võtta kui korteriomanik pole tagastanud tagatisraha?17.10.2014
Mul oli üürileping, mille lõpetasime varem. Jäi kindel jutt, et kui varem lepingu lõpetame (et omanik saaks korteri maha müüa), siis ei pea maksma jooksva poole kuu eest mingeid kommunaaltasusid. Tegime ka uue lepingu, kus on kirjas, et eelmine leping on lõpetatud ja omanik peab tagastama eelmise kuu üüri ja tagatisraha. Tagatisrahast rääkides saime alguses lubadusi, et paari päeva pärast laekub. Kui raha ei olnud tulnud, helistasime, siis hakati rääkima, et võetakse ikkagi poole kuu eest kommunaalmaksed maha, kuigi kokkulepe oli hoopis teistsugune. Kuidas antud olukorras tegutseda? Ka maakler oli kõrval, kui jäi jutt, et see pool kuud ei arvata kuskilt maha, et leping saaks varem lõpetatud. Kas on mõistlik sellega kohtusse pöörduda või kuidas oleks mõistlik sellises olukorras olles käituda?
Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee
Küsimus: Kuidas vormistada eraisikute vahelist laenu?17.10.2014
Kuidas vormistada laenu eraisikult teisele eraisikule, mis tehakse pangakonto kaudu?
Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee
Küsimus: Kas saan kohtusse pöörduda, kui andsin laenu suusõnalise lepingu alusel ja maksekorraldusel on selgituseks "laen"?17.10.2014
Kas on võimalik kohtusse pöörduda, kui andsin inimesele laenu suusõnalise lepingu alusel kuid pangaväljavõttes on näha, et olen talle selle summa üle kandnud märksõnaga "laen" ja tagasi pole ma seda muidugi saanud. Möödas on sellest laenamisest 1,4 aastat.
Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee
Küsimus: Kas elukaaslasel on lahku minekul õigus oma raha eest soetatud esemed kaasa võtta?17.10.2014
Tere. Me ei ole abielus. Elasime 10 aastat koos ja temaga on 1 laps. Lapsi on mul 5. Eelmise elukaaslasega on neli last. Mees hakkas viis aastat tagasi Soomes tööl käima. Meie elu lihtsalt lagunes. Tema alkoholilembus kasvas ja ta kaotas töö ka Soomes. Ta läks lihtsalt ära, võttes kaasa kõik, isegi mis oli lastele ostnud.
Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee