Õigus

Tere
Olin eelnevalt alluvana tööl autopesulas. Siis pool aastat hiljem öeldi mulle, et firma lõpetab tegevuse. Pakkusin siis ise, et soovin selle rendilepingu endale võtta ja tegin oma OÜ, kuna asukoht ja ruumid on korralikud. Küsimus siis selline, kas endine rentnik saab minu käest raha küsida selle eest, et ta rendilepingu mulle üle annab, mitte selle firma nime all, mis ta eelnevalt oli, vaid tegin uue firma. Ta ju ei müünud mulle firmat. Loodan et ma asja nüüd väga keeruliselt ei kirjutanud.

Tere,
Selline mure, et olen jäänud 3 korda liikluspatrullile vahele autojuhmisega, mul ei ole juhtimisõigust.
Esimene trahv oli 2013.a märtsis, ei ole saanud ei mingit kirja ega tasumist Politsei poolt.
Teised 2tk olid 2013.a aprill ja kolmas 2013.a mai. Nende eest määrati ük-d mida ära ei teinud ja pöörati arestipäevadeks ehk kokku 14 päeva.
Küsimus on selles, kas peaksin ootama nüüd veel aasta kui arstipäevad said istutud või saan minna kohe arki? Trahviga seoses, kui kirja ega midagi ei ole tulnud, on mõtet asjad sorkida või ei?

Tere!
Eelmisel aastal oli registreeritud OÜ kahe osanikuga. Nüüd üks osanik soovib võõrandada oma osa kolmandale isikule ja lõpetada oma volitused OÜ-s. Äriregistrisse vaja lisada muu isik, kellele võõrandatud osa vaja lisada. Kuidas seda vaja vormistada notari juures või saab seda teha digitaalselt? OÜ-s on oma põhikiri.

Tere,
Kas ikka veel ei edasta maanteeamet eraparklatele auto omaniku andmeid ja küsiksin, et kuidas üldse on võimalik neid eraparklatel teisel viisil saada? Kas nt siis, kui kasutan mobiilset parkimist?

Tere!
Olen müünud sellel aastal oma korteri, kus ma olen olnud sisse kirjutatud (registreeritud).
Mai kuust registreerisin ennast oma majja. Kui maja läheb müüki aastal 2015, kas ma pean maksma tulumaksu?

Kuidas tõsta oma kinnistult välja endist elukaaslast, kellega on praeguseks suhted halvad? Kinnistu ostsin oma raha eest. Mees keeldub välja kolimast, kuigi minu arust ei ole tal ühegi seaduse alusel õigust kinnistut kasutada ja lahkumast keelduda. Kuidas vormistada väljatõstmisnõue? Kui ta ei lahku (mida ongi karta) ja tuleb pöörduda kohtusse, kui suur on riigilõiv jm kohtumenetlusega seotud kulud (va õigusabi, mis sõltub selle pakkujast)?

Pärimise teel on tekkinud kaasomand kinnistule, mille koosseisus on katastriüksused, kus ühel on maja ja teisel katastriüksusel on mets. Kas kaasomanik saab müüa oma mõttelise osa metsamaast nii, et alles jääb mõtteline osa majast? Kas selle tehingu saab teha ilma teiste kaasomaniketa?

Tere,

Küsimus äriühinguna üürilepingu sõlmimises. Väikeettevõte soovis rentida tootmispinda, millega üürileandja kohe ka nõustus. Oli suuline kokkulepe üürisumma ja kommunaalide maksmise kohta. Korduvalt paluti koostada ka leping. Üürileandja vabandas aga ajapuudusega. Leping algas sisuliselt (ehk ruumid tehti kättesaadavaks) aprill 2014 keskel. Ühtegi arvet, ega ka lepingut ei saabunud enne oktoobri algust. Kuna raamatupidamisel arveid pole olnud, siis pole olnud võimalust ka üüri tasuda ja ka suuliselt pole siiani küsitud.
Esimesel oktoobril saatis üürileandja lepingu, koos ulmeliste tingimustega ning arvetega ning palvega need järgmiseks kuuks (novembriks 2014) tasuda.
Kui õiguspärane see olukord on? Arvestades, et üürnik on korduvalt lepingut palunud, kuna küsimus ei ole kunagi ainult üürisummas vaid ka muudes tingimustes. Kuna ruume oli vaja, suuline üldkokkulepe oli olemas, siis koliti sisse heas usus, et leping saabub.

Kas üürileandja saab nõuda eelnevate arvete (mille kohta siiani arved puuduvad) sissenõudmist?
Kas üürileandja võib ähvardada väljaviskamisega, kui sisuliselt poole aasta arveid ei tasuta ühe kuuga... arvestades, et neid tingimusi enne ei teatud. Ning Arveid ei saadetud. Kas võib eeldada, et on õiguspärane nõuda maksete ajatamist, osade kaupa makset. Kas siin on piirang, mis aja jooksul, eeldusel, et lepingus seda kirjas pole?

Peamine küsimus - mida üürileandja üldse saab nõuda, kui leping puudus ning kogu suuline kokkulepe toimus ka ilma tunnistajateta?
Loomulikult sooviks väike ettevõte ideaalis jääda samadesse ruumidesse, kuid mitte väljapressimise hinnaga.

Aitäh!

Tere!
Oleks soovinud vastust kahele küsimusele.
1.Mulle kuulub kaasomandist 2/4 ja teistele kahele kaasomanikule vastavalt 1/4 omandist, kas otsuste tegemisel on meie hääled võrdsed, või on minul 2 häält ja teiste kahel kummalgi 1 hääl?
2.Avastasin kinnisturegistrist, et üks kaasomanikest on juba 2007 a. seadnud hüpoteegi summas 987000 krooni oma mõttelisele osale, vaatamata sellele, et meil pole kasutuskorra notariaalset lepingut sõlmitud ja teised kaasomanikud polnud sellest teadlikud. Küsimus on, et
kuidas selline tegevus võib kahjustada minu omandit ja kas mul on võimalik selle vastu midagi ette võtta?

Kas tähtajalist rendilepingut saab ka ühepoolselt lõpetada? Millised on mõjuvad põhjused erakorraliseks rendilepingu lõpetamiseks? Kas suur auk aknaklaasis, (mida rendileandja ära ei paranda ja mis ei ole minu tekitatud) on mõjuv põhjus?