Õigus
Küsimus: Kas lahutuse korral peab ka pangaga kokku leppima, kui kinnisvarale on laen võetud?15.10.2014
Kui on soov abielu lahutada ja vara jagada kohtus, sii kui palju peab tasuma riigilõivu. Abielu lahutamisel 100 eurot, ühisvara jagamisel hagihind 3500 ehk riigilõiv 300 eurot. Ehk kokku 400 eurot? Esindaja leidmiseks rahalisi vahendeid ei ole ja paar küsimust tekkinud seoses hagiavalduse täitmisega: kui ära näidata soov, kuidas vara jagada (esemed, väärtused ja kellele mis võiks jääda), kas laenulepingud ka ikka ühiskohustus, mida saab kohtuotsusega jagada või selleks vaja panga nõusolekuid? Kinnisvara laenuga ostetud, kui kinnisvara jääb ühele abikaasadest, kas laenulepingu kohustused ka selle kanda võivad jääda, kes kinnisvara saab?
Samuti alaealise lapse puhul, kuna hetkel olude sunnil eraldi ei ela, aga soov on lapse elukoht kindlaks määrata, kas peab põhjendama, miks laps ühe vanema juurde elama peaks jääma?
Kas selle hagiavaldusega lahutamiseks ja vara jagamiseks ei saa nõuda hooldusõigust ega elatist? Ehk kas hooldusõiguse ja elatise saamiseks vaja eraldi kohtusse pöörduda?
Samuti alaealise lapse puhul, kuna hetkel olude sunnil eraldi ei ela, aga soov on lapse elukoht kindlaks määrata, kas peab põhjendama, miks laps ühe vanema juurde elama peaks jääma?
Kas selle hagiavaldusega lahutamiseks ja vara jagamiseks ei saa nõuda hooldusõigust ega elatist? Ehk kas hooldusõiguse ja elatise saamiseks vaja eraldi kohtusse pöörduda?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Esiteks märgin ära, et ühes menetluses on võimalik arutada nii abielu lahutamise, ühisvara jagamise, lapse hooldusõiguse kui ka elatisega seonduvat, kuid võite teha seda ka eraldi ehk vastavalt vajadusele – võibolla jõuate näiteks lapse elukohas ja elatise maksmises kohtuväliselt kokkuleppele. Kui on selge, et kokkulepet üheski küsimuses võimalik saavutada ei ole, on põhjendatud arutada kõiki eeltoodud küsimusi ühes menetluses.
Abielu lahutamise hagilt tuleb tasuda riigilõivu 100 eurot, ühisvara jagamise hagilt 300 eurot ja avalduselt hagita perekonnasajas (hooldusõigusasjas) 10 eurot. Elatise nõudmise hagilt riigilõivu tasuda ei tule.
Abielu ajal perekonna huvides võetud pangalaen on abikaasade ühine kohustus – kui ühisvara soovitakse jagada selliselt, et pangalaen jääb ühele abikaasadest, tuleb eelnevalt pangaga läbi rääkida, kas ja millistel tingimustel on seda võimalik teha.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Millal tuleb välja maksta isapuhkuse tasu?15.10.2014
Tere!
Mind huvitab, mis ajal tuleb välja maksta isapuhkuse tasu?
Tänan vastuse eest.
Mind huvitab, mis ajal tuleb välja maksta isapuhkuse tasu?
Tänan vastuse eest.
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
jurist
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas ma koondamise korral ei saagi töötuna arvele võtta, kuna mul on suvel laatadel lisa teenimiseks osaühing?15.10.2014
Olen OÜ juhatuse liige (ainuke). Firma on asutatud, et suveperioodil laatadel käsitööd müüa. Palka (ega muid tasusid) ei ole kordagi OÜ-st saanud. Töötan ka töölepinguga ettevõttes, kus olen täiskoormusega lihttööline. Töötasult maksab tööandja muuhulgas ka töötukindlustust. Peale 1. maid 2014 muutunud juht- ja kontrollorganite liikmete töötuna arvelevõtmise korra muutmise tagajärjena saan aru, et kui mind ettevõttest, kus ma töötan töölepinguga, koondatakse, ei ole mul võimalus ennast töötuna arvele võtta ja saada töötukindlustushüvitust seetõttu, et olen ka ühemehe firmas juhatuse liige.
Kas ma olen õigesti aru saanud? Ja teine küsimus - kas tööandja, kelle juures töötan töölepinguga, ikka peab minu palgast kinni pidama ja maksma töötukindlustusmaksu, sest vaatamata maksmisele ei ole minu töötuna arvelevõtmine ja hüvitise saamine enam tagatud?
Kas ma olen õigesti aru saanud? Ja teine küsimus - kas tööandja, kelle juures töötan töölepinguga, ikka peab minu palgast kinni pidama ja maksma töötukindlustusmaksu, sest vaatamata maksmisele ei ole minu töötuna arvelevõtmine ja hüvitise saamine enam tagatud?
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Töötuskindlustuse seaduse § 4 lg 1 alusel on nii töötajal kui tööandjal kohustus maksta töötuskindlustusmakset, kuna tegemist on sundkindlustusega. Teie töötuna arvele võtmise võimalus ei ole siinkohal oluline.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
jurist
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas olen kohustatud välja võtma käesoleva kalendriaasta puhkuse samal aastal või mitte?15.10.2014
Tere,
Kas ma olen kohustatud välja võtma käesoleva kalendriaasta puhkuse ka samal aastal või mitte? Tööandja poolt on surve see ka käesoleval aastal välja võtta. Kui seda kohustust seaduses pole, siis kuidas peaksin esitama avalduse puhkuse tühistamise kohta?
Kas ma olen kohustatud välja võtma käesoleva kalendriaasta puhkuse ka samal aastal või mitte? Tööandja poolt on surve see ka käesoleval aastal välja võtta. Kui seda kohustust seaduses pole, siis kuidas peaksin esitama avalduse puhkuse tühistamise kohta?
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Seega ei ole Teil kohustutust käesoleval aastal puhkust välja võtta, seda saate teha järgmise ehk 2015. aasta jooksul. Kuid tuleb arvestada, et kui Te 2015. aastal 2014. aasta puhkust ei kasuta, siis selle puhkuse saamise nõue aegub ja seda Te ei saa enam ka mitte rahas välja võtta. Saate 2015. aastal võtta nagu kaks puhkust - 2014 aasta eest ja 2015 aasta oma. Kui Te võtate ühe puhkuse, 2014 aasta oma, ja kasutate vaid selle ära, siis 2015 aasta oma lükkub 2016. aastasse.
Avaldust puhkuse tühistamise kohta esitada ei saa. Kui tööandja on koostanud puhkuste ajakava ja Te olete sellega nõustunud, siis peate proovima uuesti läbirääkida. Kui ei õnnestu, siis peate kahjuks tegema nii, nagu puhkuste ajakavas kirjas, kuna Te olete sellele nõusoleku andnud - muuta saab vaid poolte kokkuleppel TLS § 69 lg 4 kohaselt. Kui aga puhkuste ajakava ei ole, siis teatate tööandjale 14 päeva kirjalikult ette, millal Te puhkate ja lähete puhkusele.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
jurist
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Mille järgi arvestatakse korteris elavate inimeste arvu, et teenustasu arvestada, kas sissekirjutuse järgi?15.10.2014
Korterisse on sisse kirjutatud kaks inimest - korteriomanikust ema ja laps. Sellel pinnal elab ka lahutatud abikaasa, seega korteris elab kolm inimest. Korteriomanik väidab, et ühistul ei ole mingit õigust kolmanda inimese eest prügiteenust võtta. Ühistu põhikiri ütleb, et prügiteenus tuleb arvestada elanike arvu järgi. Omanik ei maksa juba mitu kuud üüri - just selle pärast, et raamatupidaja on elanike arvuks märkinud kolm isikut. Trepikoja elanikud koostasid juhatusele ja raamatupidajale kirja, kus nad tõendasid oma allkirjaga, et nimetatud korteris elab juba aastaid kolm inimest. Kuidas olukord lahendada? Tundub, et talle ei ole võimalik midagi selgeks teha. Omanikule on saadetud põhikiri ja kõik muud selgitused ka, aga ikka ei maksa omanik üüri.
Tänades
Tänades
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kuna laps vahetas täiskasvanuna kooli, kas siis elatisraha maksmise kohustus kehtib endiselt?14.10.2014
Tere
Laps õppis gümnaasiumis Eestis. Saades kaheksateist võttis paberid koolist välja ja siirdus elama Soome, kus astus samuti gümnaasiumisse õppima. Kuna vahetas täiskasvanuna kooli, kas siis elatisraha maksmise kohustus kehtib endiselt?
Ette tänades
Laps õppis gümnaasiumis Eestis. Saades kaheksateist võttis paberid koolist välja ja siirdus elama Soome, kus astus samuti gümnaasiumisse õppima. Kuna vahetas täiskasvanuna kooli, kas siis elatisraha maksmise kohustus kehtib endiselt?
Ette tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Perekonnaseaduse § 97 punkti 2 tuleb tõlgendada selliselt, et täisealiseks saanud lapsel on õigus vanematelt ülalpidamist saada juhul, kui ta on täisealiseks saanud ühes konkreetses õppeasutuses katkematult põhi- või keskharidust omandades.
Samasugusele tõlgendusele on jõudnud ka Riigikohus lahendis nr 3-2-1-192-13, avaldades seisukohta, et PkS § 97 punkti 2 alusel on lapsel õigus nõuda ülalpidamist juhul, kui ta õpib selles sättes nimetatud õppeasutuses (ehk siis põhikoolis, keskkoolis või kutseõppeasutuses) ja saab õppimise ajal täisealiseks.
Lähtuvalt eeltoodust tuleks asuda seisukohale, et lapse ülalpidamiskohustus lõppes lapse täisealiseks saamisega ja Eestis õpingute katkestamisega. Ilmselgelt võib vanem last vabatahtlikult ka edaspidi toetada.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mida peaksin tegema, kui ma ei keeldu oma võlast, aga seda suurt intressi ma küll ei tunnista?14.10.2014
Tere
Olen hädas Inkasso firmaga, kes nõuab üle mõistuse suuri intresse. Nimelt 08.08.13 olude sunnil võtsin laenu, siis veel teades, et tagastan 30 päeva pärast, võetud sai 400 eurot ja tagastama pidin 480 eur.
Juhtus nii, et haigestusin raskelt ja viibisin kaua töölt eemal. Muidugi laenu pikendasin ja kuidagi ikkagi juhtus nii, asjaga hakkas tegelema inkassofirma. Tegin inkassoga maksegraafiku, kuigi viibisin veel haiguslehel ja üritasin tasuda aga ei suutnud. Hiljem sain inkassolt e-mailile meeldetuletuskirju, kus võlg koos intressidega meeletult suurenes.
Kirjutasin igakord vastu, et nii suure intressiga ei ole ma nõus uut maksegraafikut sõlmima. Kahjuks nemad mulle mitte ühelegi kirjale ei vastanud.
Näiteks 02.09.14 tuli selline meeldetuletuskiri, kus oli siis võlasumma hästi paisunud 2872.23. Kas pole ikka meeletult suur? Jällegi jäi minu saadetud kiri vastuseta.
Paberkandel nemad mulle ei saada kirju. Meeldetuletuskirjad tulevad e-mailile 1-2 kuu tagant iga kord suurem summa.
Täna 13.10. tuli jälle uus meeldetuletus summa juba 3167.43.
Ma ei hakkanud enam neile kirjutama vaid helistasin.
Vastuseks sain vaid, et pean selle summaga nõustuma, kuna olen võlgu neile ja kui ma ei nõustu nende tingimustega siis näeme kohtus.
Jah mind ehmatas algul see sõna kohus ära, aga tõesti mina pole nii suure intressiga nõus. Natuke hiljem saabus e-mailile juba laenufirma poolt kiri (mitte inkasso), et nõue on edastatud kohtusse sissenõudmiseks.
Ma palun Teilt nõu, mida ma peaksin tegema?
Ma ei keeldu oma võlast, aga seda suurt intressi ma küll ei tunnista.
Olen hädas Inkasso firmaga, kes nõuab üle mõistuse suuri intresse. Nimelt 08.08.13 olude sunnil võtsin laenu, siis veel teades, et tagastan 30 päeva pärast, võetud sai 400 eurot ja tagastama pidin 480 eur.
Juhtus nii, et haigestusin raskelt ja viibisin kaua töölt eemal. Muidugi laenu pikendasin ja kuidagi ikkagi juhtus nii, asjaga hakkas tegelema inkassofirma. Tegin inkassoga maksegraafiku, kuigi viibisin veel haiguslehel ja üritasin tasuda aga ei suutnud. Hiljem sain inkassolt e-mailile meeldetuletuskirju, kus võlg koos intressidega meeletult suurenes.
Kirjutasin igakord vastu, et nii suure intressiga ei ole ma nõus uut maksegraafikut sõlmima. Kahjuks nemad mulle mitte ühelegi kirjale ei vastanud.
Näiteks 02.09.14 tuli selline meeldetuletuskiri, kus oli siis võlasumma hästi paisunud 2872.23. Kas pole ikka meeletult suur? Jällegi jäi minu saadetud kiri vastuseta.
Paberkandel nemad mulle ei saada kirju. Meeldetuletuskirjad tulevad e-mailile 1-2 kuu tagant iga kord suurem summa.
Täna 13.10. tuli jälle uus meeldetuletus summa juba 3167.43.
Ma ei hakkanud enam neile kirjutama vaid helistasin.
Vastuseks sain vaid, et pean selle summaga nõustuma, kuna olen võlgu neile ja kui ma ei nõustu nende tingimustega siis näeme kohtus.
Jah mind ehmatas algul see sõna kohus ära, aga tõesti mina pole nii suure intressiga nõus. Natuke hiljem saabus e-mailile juba laenufirma poolt kiri (mitte inkasso), et nõue on edastatud kohtusse sissenõudmiseks.
Ma palun Teilt nõu, mida ma peaksin tegema?
Ma ei keeldu oma võlast, aga seda suurt intressi ma küll ei tunnista.
Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee
Loomulikult ütleb inkassofirma teile, et te peate selle summaga nõustuma, sest nemad ju soovivad teilt seda raha kätte saada. Kui asi lahendatakse kohtus, siis hindab kohus kõiki asjaolusid ja juba tasutud summasid ning määrab lõpliku summa, mis teil tasuda tuleb. Ilma lepinguga tutvumata on raske täpsemat hinnangut anda, kuid üldjuhul peaks 400 eurose laenu puhul jääma tagastatav summa alla 1000 euro.
Kuna rikkusite lepingut, siis tekkis ilmselt laenuandjal õigus teilt viiviseid või leppetrahvi nõuda, kuid ka need peavad jääma mõistlikkuse piiresse. Ilma lepingut nägemata ei saa ka siin midagi täpsemat öelda, kuid ka kõrvalnõuete summa peaks jääma üldjuhul põhinõudega samasse suurusjärku, peaks olema hea põhjus, miks viivis on suurem kui põhinõue. Sissenõudmiskulude (inkassotasude) lisandumisel peaks niisiis ikkagi kogusumma 1000 euro piiresse jääma. Asja kohtus lahendamisel saate paluda kohtul viiviseid ja leppetrahve vähendada kuni mõistliku suuruseni. Seetõttu, nagu eespool öeldud, on antud juhul asja kohtus lahendamine teile kasulikum, kuid kindla tulemuse saavutamiseks soovitan siiski advokaadi palgata. Saavutatav tulemus kaalub temale tehtavad kulud üles.
Küsimus: Millal esitada lahkumisavaldus, kas 30 päeva sisse lähevad ka haiguslehel oldud päevad?13.10.2014
Olen pikaajalisel haiguslehel, pärast haiguslehe lõpetamist soovin lõpetada töösuhet. Millal oleks õigem esitada lahkumisavaldus, tööandjal on õigus töötajat kinni pidada 30 päeva. Kas lähevad arvesse ka haiguslehel olevad päevad?
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Tööandjal ei ole õigust kedagi kinni hoida. Võite ka varem lahkuda kui 30 päeva, kuid sel juhul on tööandjal õigus Teilt nõuda hüvitist nende päevade eest, mil Te veel oleksite pidanud tööl käima - TLS § 100 lg 5 alusel ehk keskmist tööpäevatasu iga päeva eest.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
jurist
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas see on seaduslik, et müüjad peavad kinni maksma varastatud tooted?13.10.2014
Tere!
Minu jaoks tundub veider, et mu noormees peab maksma oma palgast kinni tooteid, mida varastatakse. Ta töötab elektroonikapoes klienditeenindajana. Kui selgub, et midagi on ära varastatud, siis summa jagatakse kõikide töötajate vahel ära. Nüüd näiteks varastati nutitelefon. Kõik töötajad peavad maksma 30 eurot. Kas see on tõesti seaduslik? Ma arvan, et pood on oma kauba kindlustanud ja kindlustus peaks ju korvama?
Aitäh!
Minu jaoks tundub veider, et mu noormees peab maksma oma palgast kinni tooteid, mida varastatakse. Ta töötab elektroonikapoes klienditeenindajana. Kui selgub, et midagi on ära varastatud, siis summa jagatakse kõikide töötajate vahel ära. Nüüd näiteks varastati nutitelefon. Kõik töötajad peavad maksma 30 eurot. Kas see on tõesti seaduslik? Ma arvan, et pood on oma kauba kindlustanud ja kindlustus peaks ju korvama?
Aitäh!
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Kindlustusjuhtumi toimumisel peab kindlustusandja kahju hüvitama või kokkulepitud rahasumma maksma KindlTS § 3 lg 1 alusel. Seega peab elektroonikakauplus pöörduma varguse korral kindlustusandja poole eeldusel, et tema kaup on kindlustatud ja eksisteerib kehtiv kindlustusleping.
Tööandjale tekkinud kahju hüvitamine varastatud kauba näol ei kuulu töötaja kohustuste hulka töölepingu seaduse § 15 kohaselt. Isegi kui taoline kohustus oleks kirja pandud töölepingusse, ei tohi kauba hüvitamist töötajalt nõuda, kuna see on tühine TLS §-de 2 ja 17 lg 3 alusel. Tegemist ei ole ka töötaja vastutuse juhtumiga TLS § 72 mõttes, kuna töötaja ei ole rikkunud enda kohustusi. Ei kehti ka varalise vastutuse kokkulepe § 75 alusel kuna kaupluses olevale kaubale on ligipääs igaühel ning töötaja ei saa tagada, et kaupa ei varastata. Seega ei pea töötaja maksma varastatud kauba eest.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
jurist
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kui isalt on kohtu poolt välja mõistetud 150 eurot elatisraha, kas siis lapse ema saab rohkem nõuda?13.10.2014
Tere,
Kui isalt on kohtu poolt välja mõistetud 150 eurot elatisraha, kas ja millistel tingimusel saab lapse ema nõuda suuremat summat?
Kui isalt on kohtu poolt välja mõistetud 150 eurot elatisraha, kas ja millistel tingimusel saab lapse ema nõuda suuremat summat?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
2014. aastal ei tohi elatisraha ühele lapsele olla väiksem kui 177,5 eurot – nimetatud summa mõistab kohus reeglina lapsest lahus elavalt vanemalt ka välja. Kui lapse isa ei ole nõus elatisraha vabatahtlikult nimetatud summani suurendama, peaksite pöörduma elatise suurendamise nõudega kohtu poole.
Kui taotlete elatise suurendamist kehtivale alammäärale, s.o 177,5 euroni, ei tule lapse kulutusi tõendada, kuid kui lapse kulutused on suuremad kui 355 eurot ühes kalendrikuus ja taotlete seega elatist suuremas ulatuses kui 177,5 eurot, tuleb kohtule lapse ülalpidamiseks tehtud kulutusi dokumentaalselt tõendada.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand