Õigus
Küsimus: Kas mul on üldse lootust, et määratakse elatis, kui isa ainuke sissetulek on töövõimetuspension 175 eurot?02.10.2014
Kui lapse isa ainuke sissetulek on töövõimetuspension (või siis invaliidsuspension nagu tema seda nimetab, ma ei tea kas see on üks ja see sama asi või täiesti erinev) 175.- ja muud vara ka pole ja kui nõuan ametlikult elatist, kas mul on siis üldse lootust, et elatis määratakse. Praegu maksab isa vabatahtlikult 70-80 eurot kuus, vahepeal paar kuud ei maksnud üldse, kardan, et kui nõuan ametlikult, siis ei saa midagi või määratakse veel väiksem summa. Kas selle sissetulekuga isale üldse määratakse elatis?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Reeglina mõistetakse miinimummääras elatis alati välja ja vaid erandkorras vähendatakse elatist alla kehtiva miinimummäära, mis on 2014. aastal 177,5 eurot. Võimalik, et antud juhul võib elatise vähendamine alla miinimumi olla põhjendatud, kuid kui praegu maksab isa lapsele elatist 70-80 eurot kuus, siis kohus seda summat tõenäoliselt ei vähenda, kuivõrd lapse isa on senise maksmisega näidanud, et (vähemalt) nimetatud ulatuses on ta võimeline elatisraha maksma.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas saada nüüd laps või lapsed enda juurde, kui olen paranenud ja saaksin neid isa juurest enda juurde võtta?02.10.2014
Tere!
Lahutasime mehega selle aastal juulis ja lapsed jäid temaga elama. Abielu oli juba ammu läbi ja elasime eraldi tubades. Sel hetkel arvasin, et nii on lastele kõige parem kuna olin ise depressiooniga puntras ja vajasin üksinda olemist.
Tarbisin juba eelmisest aastast antitepresante ja rahusteid kuid aasta algusel otsustasin pöörduda psühhiaatria juurde ja sain kangemaid rohtusid, et end terveks ravida. Mees sai lapsed enda hoole alla, kuna arvasin, et nii on parem lastele - nende kodu, kool ja sõbrad ja mul polnud neid ka endaga võimalik kaasa võtta kuna polnud endalgi õiget kohta olla.
Aga nüüdseks oleks mul võimalik lapsed endale võtta või vähemalt üks laps. Nii oleks mõlemal lihtsam ka aga temaga pole võimalik läbirääkimisi teha, kuna ta on vihast nii pimestatud ja ei mõtle enam objektiivselt vaid sellele, mis temale hea on. Ta sai korteri ja kõik mis sinna kuulus ning auto, et neil hea oleks. Aga ta nõuab mult veel alimente ka, kas see on õiglane? Ma tahaksin lapsed ära jagada siis oleks ausam - temale üks laps ja minule teine.
Suurem laps (13a) ei taha minuga tegemist teha, eks temaga on manipuleeritud aga väiksem (7a) tahaks olla mõlemaga ja meie läbisaamine on väga hea. Tuleb minu juurde heameelega.
Ma loodan, et ma väljendasin end piisavalt mis olukorras ma olen.
Kõike kaunist!
Lahutasime mehega selle aastal juulis ja lapsed jäid temaga elama. Abielu oli juba ammu läbi ja elasime eraldi tubades. Sel hetkel arvasin, et nii on lastele kõige parem kuna olin ise depressiooniga puntras ja vajasin üksinda olemist.
Tarbisin juba eelmisest aastast antitepresante ja rahusteid kuid aasta algusel otsustasin pöörduda psühhiaatria juurde ja sain kangemaid rohtusid, et end terveks ravida. Mees sai lapsed enda hoole alla, kuna arvasin, et nii on parem lastele - nende kodu, kool ja sõbrad ja mul polnud neid ka endaga võimalik kaasa võtta kuna polnud endalgi õiget kohta olla.
Aga nüüdseks oleks mul võimalik lapsed endale võtta või vähemalt üks laps. Nii oleks mõlemal lihtsam ka aga temaga pole võimalik läbirääkimisi teha, kuna ta on vihast nii pimestatud ja ei mõtle enam objektiivselt vaid sellele, mis temale hea on. Ta sai korteri ja kõik mis sinna kuulus ning auto, et neil hea oleks. Aga ta nõuab mult veel alimente ka, kas see on õiglane? Ma tahaksin lapsed ära jagada siis oleks ausam - temale üks laps ja minule teine.
Suurem laps (13a) ei taha minuga tegemist teha, eks temaga on manipuleeritud aga väiksem (7a) tahaks olla mõlemaga ja meie läbisaamine on väga hea. Tuleb minu juurde heameelega.
Ma loodan, et ma väljendasin end piisavalt mis olukorras ma olen.
Kõike kaunist!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Kui Te laste isaga omavahel laste edaspidises elukorralduses kokkuleppele ei saa, peaksite kõigepealt oma murega pöörduma elukohajärgse lastekaitsespetsialisti poole. Kui ka seal ei õnnestu kokkuleppele jõuda, peaksite pöörduma kohtu poole ning taotlema lapse (laste) ühise hooldusõiguse lõpetamist ja lapse (laste) viibimiskoha otsustusõiguse Teile üleandmist. Kui kohus Teie avalduse rahuldab, on Teil õigus ainuisikuliselt otsustada lapse (laste) elukoha üle.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas ema ja isa kooselu või mittekooselu mõjutab seda, kas isa võib lapse paariks päevaks enda juurde viia?02.10.2014
Mulle öeldi nii:
Kuna meil lapse isaga pole olnud peale lapse sündi kooselu, ei tohiks lapse isa ilma minuta last kuskile viia ega teda enda juurde mitmeks päevaks võtta. Kui me oleks peale lapse sündi koos elanud ja siis lahku läinud, siis ta võib.
Laps näeb oma isa nagu kuuvarjutust. Ma ei ole keelanud last vaatama tulla ega midagi. Mingi aeg ta käis lapse juures nii kuidas jumal juhatas ja järsku on tal vaja last paariks päevaks enda juurde võtta.
Kas see lapsele kuidagi halvasti ei mõju, kui teda nii noorelt edasi tagasi tiritakse?
Kui vana peab laps olema, et teda tohib ise juurde anda ja kuidas varasem kooselu seda mõjutab?
Kuna meil lapse isaga pole olnud peale lapse sündi kooselu, ei tohiks lapse isa ilma minuta last kuskile viia ega teda enda juurde mitmeks päevaks võtta. Kui me oleks peale lapse sündi koos elanud ja siis lahku läinud, siis ta võib.
Laps näeb oma isa nagu kuuvarjutust. Ma ei ole keelanud last vaatama tulla ega midagi. Mingi aeg ta käis lapse juures nii kuidas jumal juhatas ja järsku on tal vaja last paariks päevaks enda juurde võtta.
Kas see lapsele kuidagi halvasti ei mõju, kui teda nii noorelt edasi tagasi tiritakse?
Kui vana peab laps olema, et teda tohib ise juurde anda ja kuidas varasem kooselu seda mõjutab?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Kui lapse vanemad on peale lapse sündi koos elanud ja ühiselt lapse eest hoolitsenud, on lapse ja lahus elava vanema vahel ilmselt lähedasem suhe võrreldes sellega, kui vanemad ei ole peale lapse sündi üldse koos elanud. Esimesel juhul ei mõjutaks aeg-ajalt lahus elava vanema juures ööbimine last ilmselt negatiivselt, kuid siinkohal oleneb paljugi konkreetsetest asjaoludest, nagu näiteks lapse vanus ja lahus elava vanema senine roll lapse kasvatamisel.
Seda, kas lapse mitmepäevane viibimine lahus elava vanema juures on lapse huvidega kooskõlas, peavad vanemad ikkagi ühiselt otsustama. Kui vanemad selles küsimuses ühist keelt ei leia, võib abi saamiseks pöörduda lastekaitsespetsalisti poole (ja ka kohtusse).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kes korvab kahju, kas KÜ, kuna jättis kütte sisselülitamisest teatamata või korteriomanik, kus radiaatori kraanid lahti olid?02.10.2014
Ilmad läksid jahedaks ja oli vaja elamu küte sisse lülitada. KÜ juhatuse liige läks küttesõlme, avas kraanid ja lülitas vajaliku pumba tööle. Kütte sisselülitamisest aga ei informeeritud korteriomanikke, mida varasematel aastatel aga alati tehti kui pandi infostendile sellekohase tegevuse eelteade välja. Elamu kõrgemate korterite radiaatoritel on ees kuulkraanid, milledel punased hoovad küljes. Millegipärast olid nimetatud kraanid avatud olekus ja elanikud ära. Kütte sisselülimine toimus keset tööpäeva. Enne kui päästeamet kohale jõudis ja korteri ukse maha lõhkus ning eelnimetud kuulkraani kinni keeras, tegi vesi pea tunni jooksul suurt kahjutööd ja seda kuni esimese korruseni välja.
Siit nüüd küsimus, et kes siis vastutab ja maksab vee poolt tekitatud kahjud kinni? Kas KÜ oma tegevusega, sest muuhulgas jättis ka elanikud ette hoiatamata või korteriomanik, kelle korteris asuva radiaatori õhutuskraan avatud olekus oli?
Siit nüüd küsimus, et kes siis vastutab ja maksab vee poolt tekitatud kahjud kinni? Kas KÜ oma tegevusega, sest muuhulgas jättis ka elanikud ette hoiatamata või korteriomanik, kelle korteris asuva radiaatori õhutuskraan avatud olekus oli?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Korteriühistu vastutab korteriomaniku kõrval juhul, kui ta lahtsises asendis olevast õhutusventiilist teadis või pidi seda teadma.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisarahalduse OÜ
Küsimus: Kuidas taotleda meie korteri akende vahetuse kompenseerimist teistelt korteriomanikelt, kui meil on üle 100 korteri?01.10.2014
Tere.
Peame vahetama oma korteri amortiseerunud aknad küttekulude vähendamiseks ja normaalse temperatuuri tagamiseks. Palun selgitage:
1) kas ja millise õigusakti alusel peaksime täielikult tasuma tööde kulud ühistule, kui ta korraldab tööd remondifondi kulul või teisiti?
2) juhul, kui ühe korteri omanik plaanib vahetada aknad ise ning kulud peavad kandma teised korteriomanikud ühiselt "oma taskust" vastavalt KOS §-le 15 lg2, kuidas hüvitise nõudmine tegelikult käib mõistlikul viisil, kui majas on üle 100 korterit, kus omanikega pole võimalik ühendust saada enne töö alustamist ja pärast töö valmimist?
3) mida teha, kui juhatus, üldkoosolek või kaaskorteriomanikud otsustavad, et akende vahetamise kulud ei hüvitata meile, sest paljud omanikud on juba varem vahetanud aknad (omaalgatuslikult, kuigi uued plast- ja puitaknad segamini rikuvad elamu välisilmet)?
Tänud soovituste eest.
Peame vahetama oma korteri amortiseerunud aknad küttekulude vähendamiseks ja normaalse temperatuuri tagamiseks. Palun selgitage:
1) kas ja millise õigusakti alusel peaksime täielikult tasuma tööde kulud ühistule, kui ta korraldab tööd remondifondi kulul või teisiti?
2) juhul, kui ühe korteri omanik plaanib vahetada aknad ise ning kulud peavad kandma teised korteriomanikud ühiselt "oma taskust" vastavalt KOS §-le 15 lg2, kuidas hüvitise nõudmine tegelikult käib mõistlikul viisil, kui majas on üle 100 korterit, kus omanikega pole võimalik ühendust saada enne töö alustamist ja pärast töö valmimist?
3) mida teha, kui juhatus, üldkoosolek või kaaskorteriomanikud otsustavad, et akende vahetamise kulud ei hüvitata meile, sest paljud omanikud on juba varem vahetanud aknad (omaalgatuslikult, kuigi uued plast- ja puitaknad segamini rikuvad elamu välisilmet)?
Tänud soovituste eest.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Juhul, kui korteriomanik vahetab amortiseerunud aknad ise, ning kortermajas tegutseb korteriühistu, siis minu isiklik seisukoht on, et hüvitisnõude saab esitada (korteriomanike kõrval) ka korteriühistule. Tuginen oma seisukohal korteriomandiseaduse paragrahv 8 lõikele 1 primm, mis ütleb, et korteriühistu asutamisel lähevad korteriomanike ühisuse õigused ja kohustused üle korteriühistule, samuti küsimuses viidatud paragrahv 15 lõikele 2. Samas pean möönma, et see seisukoht ei pruugi kohtus pidada, kuna valitsev, enne korteriomandiseaduse paragrahv 8 lõiket 1 primm väljakujunenud kohtupraktika korteriühistu vastu nõude esitamise võimalust ei tunnista.
Korteriühistu üldkoosoleku otsus, mis otsustab mitte hüvitada akende vahetamise kulusid korteriomanikele seoses sellega, et teised korteriomanikud on need kulud juba ise kandnud, on korteriomanikule täitmiseks kohustuslik kui selle tühistamist ei ole seaduses sätestatud aja jooksul (3 kuud teada saamisest) kohtult taotletud ja kohus ei ole tühistamise taotlust rahuldanud.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas saan taotleda ühisvara jagamise notaritasu maksmisest vabastamist?01.10.2014
Tere,
Abielu on lahutatud. Pool aastat enne lahutust ostsime pangalaenuga korteri. Laenuvõtjaks eksabikaasa. Laenumakseid tasun mina ja nüüd on plaan notari juures ühisvara jagada. Eksabikaasa on nõus oma osast loobuma. Ainsaks takistuseks on notaritasu, mille suurus oleneb vara väärtusest. Tean, et kohtule saab esitada avalduse, et saada vabastust notaritasu maksmisest. Selle avalduse saab esitada alles peale tehingut. Kui suur on tõenäosus, et ma selle vabastuse saan? Olen hetkel lapsega kodune. Peres on veel 2 kooliealist last. Tasun 2 eluasemelaenu ja elatisraha ei ole siiani saanud. Võlg ca 10 000 eurot.
Mulle oleks väga oluline, et saaksin korteri enda nimele, aga sellist summat, mis kuluks notaritasuks, mul kuskilt võtta kahjuks ei ole.
Suur tänu vastuse eest ette!
Abielu on lahutatud. Pool aastat enne lahutust ostsime pangalaenuga korteri. Laenuvõtjaks eksabikaasa. Laenumakseid tasun mina ja nüüd on plaan notari juures ühisvara jagada. Eksabikaasa on nõus oma osast loobuma. Ainsaks takistuseks on notaritasu, mille suurus oleneb vara väärtusest. Tean, et kohtule saab esitada avalduse, et saada vabastust notaritasu maksmisest. Selle avalduse saab esitada alles peale tehingut. Kui suur on tõenäosus, et ma selle vabastuse saan? Olen hetkel lapsega kodune. Peres on veel 2 kooliealist last. Tasun 2 eluasemelaenu ja elatisraha ei ole siiani saanud. Võlg ca 10 000 eurot.
Mulle oleks väga oluline, et saaksin korteri enda nimele, aga sellist summat, mis kuluks notaritasuks, mul kuskilt võtta kahjuks ei ole.
Suur tänu vastuse eest ette!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Kahjuks ei näe notari tasu seaduse § 402 lõige 1 ette, et ühisvara jagamise kokkuleppe tõestamisel oleks võimalik taotleda notari tasu maksmisest vabastamist.
Seega tuleb notari tasu antud toimingu eest ise maksta, kuid võimalik on sõlmida notariga kokkulepe, et tasu makstakse osade kaupa.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas tööandjal on kohustus maksta lähetustasu, kui töölähetus toimub riigisiseselt?01.10.2014
Kas tööandjal on kohustus maksta lähetustasu, kui töölähetus toimub riigisiseselt? Tööandja maksab ööbimiskoha tasu ja transport on tööandja poolt. Kui on kohustus, siis kui suur see lähetustasu on?
Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Küsimus: Kas ettevõte peab töötajale sõiduki kasutamiseks volikirja andma?30.09.2014
Tere,
Meil on vaja ettevõtte sõidukit anda kasutamiseks ettevõtte töötajale. Kas volikiri kasutusõiguse tõendamiseks on vajalik, kui töötaja nimi ei ole sõiduki registreerimistunnistusel. Kas eelnimetatud volikiri on üldse veel mingitel tingimustel kohustuslik?
Tänan
Meil on vaja ettevõtte sõidukit anda kasutamiseks ettevõtte töötajale. Kas volikiri kasutusõiguse tõendamiseks on vajalik, kui töötaja nimi ei ole sõiduki registreerimistunnistusel. Kas eelnimetatud volikiri on üldse veel mingitel tingimustel kohustuslik?
Tänan
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Küsimus: Kuidas toimida, kui sain aastataguse Itaalia reisiga seonduva trahviteate?30.09.2014
Olin eelmine aasta Roomas, seiklesin seal autoga, nüüd peaaegu aasta hiljem saabus trahviteade, ei saagi aru mille eest. Kohapeal ei fikseeritud mingeid rikkumisi, ei ole ka fototõendust. Kuidas käituda?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Küsimus: Mis aja jooksul pean tööandjale ette teatama plaanilisest operatsioonist?30.09.2014
Tere!
Mis aja jooksul pean ette teatama tööandjale, et olen minemas plaanilisele operatsioonile ning mis saab juhul, kui operatsiooni kuupäev muutub kiireloomuliseks?
Mis aja jooksul pean ette teatama tööandjale, et olen minemas plaanilisele operatsioonile ning mis saab juhul, kui operatsiooni kuupäev muutub kiireloomuliseks?
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Ajutise töövõimetuse (haiguse, vigastuse vm) korral kirjutab raviarst (perearst või eriarst) isikule välja töövõimetuslehe. Töölepinguseaduse § 15 lg 2 p 10 järgi on töötaja kohustuseks teatada tööandjale esimesel võimalusel oma ajutisest töövõimetusest ja võimaluse korral selle eelduslikust kestusest. Seega oleks mõistlik tööandjat operatsiooni kuupäevast ning vajalikust taastusperioodist koheselt teavitada. Kui operatsioonile tuleb minna kiirkorras, peate samamoodi kohe tööandjale teada andma ning esitama töövõimetuslehe.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
jurist
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee