Äriõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kuidas käituda nõude esitamisel, kui üks juhatuse liikmetest on rikkunud konkurentsikeeldu?21.03.2013

Kui 50-50 osalusega osaühingu üks juhatuse liikmetest ja osanikest soetab enesele teise firma ja asub tegutsema samal tegevusalal, rikkudes konkurentsikeeldu ning kasutades oma ettevõttes teise ettevõtte vara, siis:
1. Mida mõista tulu all, mille üleandmist nõuda ja kas seda nõuet saab esitada isiku või selle soetatud firma vastu ning mis ulatuses peaks seda nõuet tõendama, arvestades, et pole ju seaduslikku alust nõuda teise firma raamatupidamise algdokumente rikkumise ulatuse kindlaksmääramiseks.
2. Mida mõista kahju hüvitamise all, mis ületab sissenõutud tulu?

Vastus: Jüri Sirel, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/

Küsimusele täpsemalt vastamiseks on vaja teada vaidluse nüansse, mistõttu täpse vastuse andmine ei ole võimalik. Üldjuhul tuleb tulu all mõista kogu kasu, mis konkurentsikeelu rikkumise tulemusel saadi. Seejuures tuleb tulu arvutamiseks eelduslikult maha arvata kõik tulu saamiseks tehtud mõistlikud ja põhjendatud kulud. Nõude esitamisel on nõude esitaja kohustatud oma nõuet tõendama. Kui nõude tõendamiseks on vaja koguda täiendavaid tõendeid, siis on võimalik selleks taotleda kohtu abi ning dokumendid vastaspoolelt kohtu kaudu välja nõuda. Kui konkurentsikeelu rikkumisega on kahjustatud isikule tekitatud kahju, siis lisaks kahju tekitajalt tulu väljanõudmisele on võimalik nõuda ka kahju kannatanule täiendavalt tekitatud kahjude hüvitamist.
 

Küsimus: Kas võin võtta firmast laenu katteks välja minu antud laenuga soetatud põhivara (masinad ja seadmed)?06.03.2013

Osaniku laenuna olen andnud laenulepingu alusel OÜ-le laenu 30 000 €. Saabunud on laenu tähtaeg ja firmal ei ole laenu tagasimakseks vahendeid. Kuidas oma laenu tagasi saada, kas seda mõjutaks asjaolu, et soovin oma osalusest loobuda (müük või kinkimine). Minu osalus firmas 25%, mis on viinud olukorrani, kus teised osanikud kasutavad põhikirjajärgset õigust võtta vastu otsuseid 2/3 häältega. Firma asutatud omakapitali sissemakset tegemata.
Kas võin võtta firmast laenu katteks välja minu antud laenuga soetatud põhivara (masinad ja seadmed)?

Vastus: Jüri Sirel, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/

Omanikulaenuna antud summade sissenõudmisel tuleb eelkõige lähtuda poolte vahel laenulepingus kokkulepitud tingimustest ja tagatistest. Kui laenulepingu tagatiseks on panditud ka ettevõtte põhivarad, siis on võimalik teatud juhtudel nõue otse ka vastavate varade vastu pöörata. Osaluse võõrandamise soov antud olukorda sisuliselt ei mõjuta, kuid see võib anda võimaluse leida mingi kokkulepe ülejäänud omanikega, kes võivad osaluse omandamisest olla huvitatud. Osanikevaheliste erimeelsuste lahendamisel on võimalik nõuda erikontrolli läbiviimist või kasutada teisi õiguskaitsevahendeid läbi kohtumenetluse.
 

Küsimus: Kuidas hinnata ettevõtte väärtust, kui on soov müüa 50% ära?06.03.2013

Tere!
Kui on soov 50% OÜ-st osta või müüa, kas on mingit lihtsat valemit ettevõtte väärtuse hindamiseks?
Infoks niipalju, et (teenindus)ettevõte tegutseb rendipinnal, rendileping kehtib veel 2,5 aastat. Olemas ka mõningane põhivara. Hetkeasukoht on väga suure tähtsusega antud juhul. Võlgnevusi ega laene OÜ-l ei ole.
Tänud ette!

Vastus: Jüri Sirel, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/

Ettevõtte väärtuse hindamiseks paraku ühtegi lihtsat valemit ei ole. Ettevõtte väärtus võib sõltuda erinevate ettevõtete puhul väga paljudest erinevatest komponentidest, nt põhivaradest, kliendibaasist, kaubamärkidest, koostöölepingutest, töötajatest jne jne. Seega on iga ettevõtte väärtuse hindamine täiesti omaette protsess. Tihti lähtutakse väärtuse hindamisel näiteks omakapitali väärtuse ning järgnevate aastate (nt viie aasta) prognoositud tulukuse summast. Millistel tingimustel aga on võimalik ostjaga reaalselt kokkuleppele jõuda, on omakorda juba ostja ja müüja vaheliste läbirääkimiste tulem.
 

Küsimus: Kas ja kuidas saab usaldusosanik usaldusühingust välja astuda?27.02.2013

Kuidas saab usaldusosanik usaldusühingust välja astuda?

Vastus: Jüri Sirel, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/

Osanik võib lahkuda majandusaasta lõpul, teatades sellest vähemalt kuus kuud ette, kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud lühemat tähtaega.
 

Küsimus: Kas kaks osanikku saavad osaühingusse kaasata kolmanda osaniku ilma füüsiliselt notaris käimata?27.02.2013

Osaühingul on hetkel 2 osanikku - 50%,50%, kusjuures üks asub Eestis, üks pikaajaliselt välismaal (mõlemad on Eesti elanikud ning ID-portaali kasutajad). Kuidas saab osalust kolmanda isikuga jagada (firmat kolmeks osaks), kui teine osanik ei saa Eestisse tulla. Kas on võimalik seda teha ainult interneti teel, ilma notari füüsilise külastamiseta, mis moodi? Kui kaua see aega võtab?

Vastus: Jüri Sirel, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/

Äriseadustiku järgi peab osa võõrandamise tehing olema notariaalselt tõestatud. Seda reeglit ei kohaldata vaid juhul osade võõrandamisel, mis on registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris. Seega on osade võõrandamine ilma notari poolt tehingu tõestamiseta võimalik vaid juhul, kui eelnevalt kanda osad Eesti väärtpaberite keskregistrisse. Osade registreerimine Eesti väärtpaberite keskregistris on võimalik teostada digitaalselt allkirjastatud dokumentide alusel, kuid seejuures tuleb arvestada, et edaspidi kaasneb osade registris hoidmisega kvartaalne tasu. Kui mitte otsustada osade EVK-s registreerimise kasuks, siis oleks kõige lihtsam teha tehing volikirja alusel selliselt, et välismaal viibija laseks oma asukohariigis koostada notariaalselt tõestatud volikirja, millega volitaks kedagi sõlmima osade võõrandamise lepingu Eestis notari juures tema nimel.
 

Küsimus: Kas osaühingu osa kinkimist saab minu suhtes ebaeetilise käitumise tõttu tühistada?21.02.2013

Osaühingul on üks omanik - A, kes kingib 50% kingisaajale - B ja teisele kingisaajale - C 25%. Kuna aga on käitutud nii OÜ-gu kui minu isiku suhtes ebaeetiliselt ja pahatahtlikult, siis soovin kinkelepingud tühistada. Kinkelepingust loobumist kingisaajad ei aktsepteeri. Kas on muid võimalusi, kui kohtusse pöörduda, mis toob mind küsimuseni: juhul kui esitada hagi kinkelepingust taganemiseks kohtulikul teel, siis kas piiratakse ka firma majandustegevust või kingisaajate (B ja C) volitusi firmas, et ei toimuks edasisi rikkumisi?

Vastus: Jüri Sirel, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/

Võlaõigusseaduse alusel võib kinkija kinkelepingust taganeda, kui:
1) kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust;
2) kinkija ei ole lepingu täitmise puhul võimeline täitma seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust või ennast mõistlikult ülal pidama, välja arvatud juhul, kui kinkija on ennast sellesse olukorda asetanud tahtlikult või raske hooletuse tõttu või kui kingisaaja maksab ülalpidamiseks vajaliku raha;
3) kingisaaja jätab õigustamatult täitmata kinkega seotud koormise või tingimuse.
Kinkelepingust taganemiseks tuleb kingisaajale esitada lepingust taganemise avaldus ning kui seejärel kinkeeset ei tagastata, tuleb selle tagasinõudmiseks pöörduda kohtusse. Kohtusse pöördumisel on võimalik kohtult taotleda hagi tagamise korras ka erineate õiguskaitsevahendite ajutist kohaldamist, sealhulgas osade edasi võõrandamise keelamist, osadest tuleneva hääleõiguse piiramist jms.
 

Küsimus: Kuidas saavad vähemusosanikud algatada erikontrolli ja kes selle kulud maksab osaühing või kontrolli algatajad?19.02.2013

Osaühingul on 3 osanikku - 52%, 28% ja 20%. 52% osanik ka juhatuse liige, teised mitte. Enamusosanik ja juhatuse liige keeldub väljastamast objektiivset infot ettevõtte olukorra kohta ja soovib tegevust lõpetada. Kas vähemusosanikel on õigus nõuda erikontrolli läbiviimist? Kas erikontrolli läbiviimist saab nõuda osanike koosolekul (otsuse vastuvõtmiseks on vaja üle 50 % häältest, kuid endaga seotud otsuste poolt ei saa ju enamusosanik hääletada, kas sel juhul saab otsuse vastu võtta või peab erikontrolli läbi viimist taotlema läbi kohtu)? Kes kannab erikontrolli läbiviimisega seotud kulud, kas algatajad või ettevõte? Kui ettevõte on juhatuse poolt varadest nö tühjaks tehtud, kas siis on õigus erikontrolliga seotud kulud hiljem välja nõuda juhatuse liikmelt?

Vastus: Jüri Sirel, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/

Äriseadustiku järgi võivad osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist, nõuda osaühingu juhtimise või varalise seisundiga seotud küsimustes erikontrolli korraldamise otsustamist ja erikontrolli läbiviija määramist osanike otsusega. Kui osanikud erikontrolli korraldamist ei otsusta, võivad osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist, nõuda erikontrolli korraldamist ja erikontrolli läbiviija määramist kohtu poolt. Kohus otsustab erikontrolli korraldamise ainult mõjuval põhjusel. Kohus kuulab enne erikontrolli määramist võimaluse korral ära ka osaühingu juhatuse ja nõukogu liikmed. Ühtlasi sätestab äriseadustik ka seda, et osanik ei või hääletada, kui otsustatakse tema vabastamist kohustusest või vastutusest, nõusoleku andmist osanikule tema osa võõrandamiseks, osaniku ja osaühingu vahel tehingu tegemist või osanikuga õigusvaidluse pidamist ning selles tehingus või õigusvaidluses osaühingu esindaja määramist või küsimusi, mis puudutavad selle kontrollimist või hindamist, milline on osaniku või tema esindaja tegevus juhatuse või nõukogu liikmena. Käesoleval juhul tuleb aga asuda seisukohale, et erikontrolli läbiviimise otsustamine ei ole küsimus, mis tooks kaasa hääletamiskeelu osadele osanikele. Kui erikontrolli otsustamisel oleks võimalik mõnel väikeosanikul teised hääletamisest kõrvaldada, siis sisuliselt oleks võimalik sellise teguviisiga ja pidevate erikontrollidega kogu ettevõtte tegevus halvata. Seetõttu peavad kõik osanikud saama erikontrolli otsustamisel hääletada ning juhul, kui osad osanikud vastuvõetud otsustega erikontrolli osas ei nõustu, on neil võimalik pöörduda erikontrolli määramiseks kohtusse. Kuna ka kohus otsustab erikontrolli vaid mõjuval põhjusel, siis tooks äriseadustiku tõlgendamine vastupidisel viisil kaasa mõeldamatu olukorra, kus sisuliselt läheks erikontrolli otsustamise küsimus alati läbi ning kohtupoolse kontrolli järgi kaoks vajadus täielikult ära. Erikontrolli kulude kandja tuleks otsustada koos erikontrolli määramisega ning kõige õiglasem oleks erikontrolli kulude kandja panna sõltuvusse erikontrolli tulemustest.
 

Küsimus: Kuidas võõrandada probleemse osaühingu osa?13.02.2013

Kas ja millistel tingimustel on võimalik oma osalust ettevõttes võõrandada, kui ettevõtte staatus äriregistris on:
a) Kustutatud (näiteks ÄS § 60 alusel)
b) Likvideerimisel
c) Pankrotis

Vastus: Jüri Sirel, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/

Äriühingu õigusvõime tekib äriregistrisse kandmisest ja lõpeb äriregistrist kustutamisega. Seega juhul, kui äriühing on Äriregistrist kustutatud, äriühingut enam õiguslikus mõttes ei eksisteeri ning seega ei ole enam võimalik ka teha tehinguid mitteeksisteeriva äriühingu osadega. Juhul, kui äriühing on likvideerimisel või kui äriühingu osas on välja kuulutatud pankrot, siis ei mõjuta need tehingute tegemist äriühingu osadega. Äriühingu osasid võib nii likvideerimismeneltuse kui ka pankrotimenetluse ajal vabalt võõrandada vastavalt soovitavatele tingimustele.
 

Küsimus: Kuidas saab usaldusosanik takistada täisosanikul ühingu vara "kantida"?13.02.2013

Olen usaldusühingu usaldusosanik. Nüüd on nii, et täisosanik on ühe põhivarana kirjas oleva sõiduki ARK-s kirjutanud oma nimele, kuidas - vastati, et tal on esindusõigus ja võib teha mida tahab. Soovisin ARK panna peale nn.piirangut, et teiste sõidukitega saab teha tehinguid ainult minu või minu esindaja (notariaalse) juuresolekul. Kahjuks seda teha ma ei saanud, kuna jällegi vastati, et Äriregistris on kirjas, et UÜ-t juhib täisosanik. Siit järeldan, et ma pole mitte keegi ja täisosanik käitub nii nagu talle kasulik on. Kuna hetkel on kõigele lisaks tegemist täisosanikul abielulahutuse ning varade jagamisega, ei saanud ka minu poeg seda piirangut peale panna, vaatamata sellele, et ettevõte kuulub abielu ühisvara hulka. Kuidas toimida, et minia ehk täisosanik ettevõtte viimaseid varasid endale nn. ära kantida ei saaks?

Vastus: Jüri Sirel, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/

Üldjuhul ei ole usaldusosanikul Äriseadustiku järgi õigust usaldusühingut juhtida ega usaldusühingut esindada, kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Seega ilma ühingulepingusse juhtimis- ja esindusõiguse kohta muudatuste tegemiseta, mis eeldab usaldus- ja täisosaniku kokkulepet, usaldusosanikul usaldusühingu juhtimine ja esindamine võimalik ei ole. Samas võib aga kohus teiste osanike taotlusel juhtima õigustatud osanikult juhtimisõiguse ära võtta, kui selleks on mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks on eelkõige olulise kohustuse täitmata jätmine osaniku poolt või võimetus ühingut juhtida, kuid samuti võib selleks pidada ka usaldusühingu huve kahjustavate tehingute tegemist.
 

Küsimus: Kas osanik saab müüa oma osa osaühingule kui konkreetset ostjat ei ole ja ka teised osanikud ei soovi osta?21.01.2013

Tere!
Üldjuhul pole vist võimalik firmal oma osasid osanikelt tagasi osta. Aga kui osanik soovib majanduslikel põhjustel ise oma osad tagasi müüa, siis peaks see vist lubatud olema. Konkreetset ostjat osanikul pole ja tundub, et ka teised osanikud ei soovi tema osalust välja osta.
Kuidas sellisel juhul osade tagasiost toimub? Kas osanik peaks juhatusele vabas vormis avalduse tegema, et soovib oma osad tagasi müüa? Kuna ostjaks pole ei kolmas isik ega ka teised osanikud, kas siis tehing peab ikkagi olema notariaalselt kinnitatud või piisab osanike otsusest ja muudatusest äriregistris?

Vastus: Jüri Sirel, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/

Osaühingul ei ole kohustust oma osasid osanikelt omandada, kui selles ei ole eelnevalt osanike otsuse alusel spetsiaalselt kokku lepitud. Üldjuhul ei võigi osaühing oma osa omandada ega tagatiseks võtta. Erandina on see siiski lubatud, kui osaosaühingule kuuluva osa nimiväärtus ei ületa 1/10 osakapitalist ja kui osa omandamine ei too kaasa netovara vähenemist alla osakapitali ja ettenähtud reservide kogusumma. Osade müük osaühingule saab toimuda vastava osanike otsuse alusel ning eeldab seega osanike vastavasisulist nõusolekut. Osade müügi vormistamine osaühingule endale toimub tavapärase müügitehinguga samal viisil, st notariaalse lepingu alusel. Juhul, kui osaühingu osad on registreeritud EVK-s, võib osade müük toimuda ka lihtkirjaliku lepingu alusel.