Äriõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kuidas saab likvideerida äriühingut, kui ettevõte peab säilitama kaubiku, kuna seda nõuavad eurotoetuse tingimused?16.12.2013

Küsimus millele on vastamata jätnud isegi asjakohasemad isikud:
Ettevõte on loodud ettevõtlustoetuse abil. Soetatud on töövahendina kaubik. Ettevõtlustoetus kanti toetusõigusliku isiku pangaarvele. Ettevõtte looja oli sellest kohustatud looma äriühingu, see tähendab ostma äriplaanis nõutud kaubiku. Kaubik osteti loodud äriühingule ja seisab autoregistrikeskuses äriühingu arvel. Seni on kõik seadusega kooskõlas ja töötukassa rahul, sest ettevõtluse toetust on kasutatud otseses otstarbes, aga selle kõigega kaasneb toetuse saajale kohustus toetusest saadud vara säilitada mistahes kujul 7 aastat (euroopa liidu toetuse nõue). Mis peaks tegema juhul, kui tahetakse firmat likvideerida näiteks 5. aastal või müüa. Kaubik kui selline peab olema alati arvel autoregistris ja sellele peab olema kehtiv liikluskindlustus. Firma likvideerimisel lammutada või arvelt maha seda võtta ei saa, sest sellisel juhul ei säili vara toetuse nõudes 7 aastat. Kas peaks firma kui juriidiline isik väärtusetuks muutunud kaubiku (firma ju enam ei toimi) müüma tagasi toetusõiguslikule isikule, et see saaks säilitada seda nõutud aja. Samas võiks maksuamet seda tõlgendada kui tulu saamiseks kuigi toetuse saaja ei saa reaalselt tulu ja ei ole huvitatud kaubiku säilitamisest vaid temal lasub säilitamise kohustus. Küsimus seisneb just autoregistris. Kui firmat ei eksisteeri enam toetuse saajal(müüdud/likvideeritud), siis kuidas saab ta täita transpordivahendi säilitamise nõuet, kuidas käituda autoregistris?

Vastus: Tanel Melk, partner/jurist, Advokaadibüroo LMP OÜ, www.lmp.ee

Teie küsimusest jääb selgusetuks, millist ettevõtlustoetust olete konkreetselt saanud. Ettevõtlustoetust pakuvad nt Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, Tallinna Ettevõtlusamet, Eesti Töötukassa, ettevõtlusinkubaatorid ning Euroopa Liidu Struktuurifondid. Kõikide nende teotuste pakkujate tingimused võivad olla vägagi erinevad. Andmaks Teile täpset ning tõelevastavat informatsiooni, oleks tingimata vajalik teada, millistel tingimustel Teile ettevõtlustoetust antud on.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Tanel Melk & Partners Law Firm`i poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@melk.ee.


Tanel Melk
Tanel Melk & Partners Law Firm
juhtivpartner

Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@melk.ee
www.melk.ee
 

Küsimus: Kas kohtutäituril on õigus juhatuse liikme eravõla pärast panna firmale keelumärge?05.12.2013

Tere,
Kas kohtutäitur omab õigust eraisiku (juhatuse liikme) võla pärast kanda keelumärge firma peale (2500.- asutamise summa peale), kus eraisik on juhatuse liige?
Kas kohtutäitur saab firma kontole aresti ka panna?

vastust ootama jäädes,

Vastus: Tanel Melk, partner/jurist, Advokaadibüroo LMP OÜ, www.lmp.ee

Olukorra täpsustamiseks peame märkima, et peate ilmselt silmas olukorda, kus võlgnikuks olev eraisik ei ole ettevõttes mitte üksnes juhatuse liige, vaid ka osanik, sest viitate sellele, et keelumärge on seatud 2500 € asutamise summale, ehk ilmselt osaniku osalus äriühingus.

Kuna tegemist on füüsilisest isikust võlgnikuga, kellele kuulub ettevõttes ka osalus suurusega 2500 €, siis osaluse näol on tegemist võlgnikule kuuluva varaga, mida saab arestida, pantida, võõrandada jne. Täitemenetluse seadustik (edaspidi TMS) § 125 võimaldab võlgnikule kuuluva osa osaühingus arestida ning avalikul enampakkumisel müüa.

Juhul, kui sundtäitmine ning täitemenetlus on algatatud füüsilise isiku vastu, ei saa kohtutäitur reeglina kolmanda isiku vara arestida. Erandiks saab olla olukord, kus kohtutäituril on alust eeldada, et võlgniku vara on antud kolmanda isiku valdusse arestimise vältimiseks. Sel juhul on kohtutäituril õigus arestida kolmanda isiku valduses olev vara.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Tanel Melk & Partners Law Firm`i poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@melk.ee.


Tanel Melk
Tanel Melk & Partners Law Firm
juhtivpartner

Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@melk.ee
www.melk.ee
 

Küsimus: Kuidas osaühingu tegevus peatada, et kunagi jätkata, kuid et maksuamet ja äriregister kallale ei tule?05.12.2013

Tere.
Ei taha käibemaksukohusluseta ühemehe-OÜ-d likvideerida, sest firma tegevus on hooajaline. Firma lõpetab aasta arvatavalt kahjumiga. Tahaksin firmat ilma likvideerimishirmuta edasi pidada, tegevuse jätkumisel jätkub ka raamatupidamine, esitatakse aastaaruanne, makstakse maksud. Millal tuleb kallale maksuamet või äriregister (likvideerima, netovara seis)?
Meie seadustes OÜ peatamist, et vajadusel majandusliku tegevusega jätkata, pole olemas. Või siiski mingil tingimusel on? Kuidas edasi toimida, et seaduste järgi kõik korras oleks ja firmat ei peaks likvideerima?
Tänud ette!

Vastus: Tanel Melk, partner/jurist, Advokaadibüroo LMP OÜ, www.lmp.ee

Kui mingil perioodil tegevusi pole, siis otseselt midagi tegema ei peagi. Kui töötajaid pole, siis puudub eelduslikult ka vajadus makse maksta, samas kõik kohustuslikud deklaratsioonid tuleb maksuametile ikkagi esitada.

Majandusliku tegevuse puudumine pole äriühingu sundlikvideerimise aluseks. Äriühing muutub lihtsalt nö riiulifirmaks, millele tegevused puuduvad.

Kui käesolev majandusaasta lõpeb kahjumiga, siis eelkõige võib probleeme tekitada ÄS § 176, mis sätestab järgmist:
Kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama:
1) osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või
2) muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse;
3) osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või
4) pankrotiavalduse esitamise.

Seega tuleb jälgida, et netovara oleks kooskõlas seadusega. Samuti tuleb kindlasti esitada majandusaasta aruanded, kuna majandusaasta aruande esitamata jätmine on üks äriühingu äriregistrist kustutamise alustest.


Tanel Melk
Tanel Melk & Partners Law Firm
juhtivpartner

Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@melk.ee
www.melk.ee
 

Küsimus: Kas saan kohtutäiturite eest oma nimelt auto oma firma nimele vormistada?28.11.2013

Tere päevast!
Kui mul kui eraisikul on kohtutäiturite ees võlad ja pangakontod arestitud nende poolt, kas saan registreerida auto oma firma nimele (olen ainus juhatuse liige), et kohtutäiturid ei saaks seda arestida?

Vastus: Tanel Melk, partner/jurist, Advokaadibüroo LMP OÜ, www.lmp.ee

Kuna Teie esitatud asjaoludest nähtuvalt võib eeldada, et võlgnikuks on eraisik, mitte juriidiline isik, siis kohtutäituril alust juriidilise isiku vara arestimiseks ei ole. Sõiduki juriidilise isiku nimele vormistamisel peate aga arvestama, et täitemenetluse seadustik annab võimaluse võlgniku vara tagasivõtmiseks. Kõnealuse tagasivõitmise üldiste aluste kohaselt tunnistab kohus kehtetuks tehingu, mille võlgnik on teinud kolme aasta jooksul enne sissenõudja tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks, kui teine pool teadis või pidi sellest teadma tehingu tegemise ajal.


Tanel Melk
Tanel Melk & Partners Law Firm
juhtivpartner

Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@melk.ee
www.melk.ee
 

Küsimus: Kellel on õigus ennast nimetada "juristiks", kas selleks peab olema vastav diplom?21.11.2013

Kellel on õigus oma teenuseid reklaamides kasutada nimetust "jurist", "jurist abi"? Kas selleks peab olema lõpetatud kõrgem või madalam juurakõrgharidus? Või võib iga inimene omamata mitte mingisugust haridust müüa oma teenuseid "juristina" või "jurist abina"?
Kas juura mõningatel loengutel käinud on juba õigusega "jurist abi"?
Kas ma võin endast kasutada nimetust "õigusteaduskonna üliõpilane", kuigi ma praegu ei õpi Tallinnas, sest olen leidnud hea töö?
Juhul kui ma kasutan endast neid nimetusi, siis vist sellest karistust ei tule, juhul kui see on seaduse vastane?
"Juristi" või "jurist abi" ametinime õigustab ikkagi saada suured rahad, sest kliendid arvavad, et küsimuses on koolitatud jurist mitte võhik.

Vastus: Tanel Melk, partner/jurist, Advokaadibüroo LMP OÜ, www.lmp.ee

Mõistetele „jurist“ või „juristi abi“ ei ole antud seaduses definitsiooni, samuti ei ole üheselt määratletud terminit „juristi kvalifikatsioon“, mistõttu võib praktikas tulla ette ka olukordi, kus juristina tegutseval isikul ei ole juriidilist kõrgharidust.

Termin "juristi abi" viitab praktikas üldjuhul pigem juriidilise hariduse puudumisele (samas võib see olla omandamisel). Tegemist on sisuliselt pigem sekretär-assistendiga.

Määratlust „õigusteaduskonna üliõpilane“ on võimalik kasutada, kui Teid ei ole ülikoolist eksmatrikuleeritud ning olete jätkuvalt üliõpilaste nimekirjas.

Samas on oluline märkida, et kohtus klientide esindamine eeldab juriidilise kõrghariduse olemasolu.

Tanel Melk
Tanel Melk & Partners Law Firm
juhtivpartner

Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@melk.ee
www.melk.ee
 

Küsimus: Kuidas müüa oma osa osaühingus, kui teine osanik ei soovi mulle seda kinni maksta?19.11.2013

Tere
Olen osanik 50%-50% ettevõttes, soovin oma osa müüa, kuna ei soovi omada ettevõtet, mille tegevuses ise aktiivselt ei osale (ei kuulu juhatusse). Teine osanik aga ei soovi mulle minu osa kinni maksta. Mis võimalused mul on ikkagi oma osa müüa?

Vastus: Tanel Melk, partner/jurist, Advokaadibüroo LMP OÜ, www.lmp.ee

Äriseadustiku (edaspidi ÄS) kohaselt on osanikul võimalik oma osa võõrandada nii teisele osanikule (teistele osanikele) kui ka kolmandale isikule. Seega kui teine osanik ei soovi Teie osalust omandada, on Teil võimalik osa võõrandada ka mõnele muule isikule. Selleks tuleks täpsustada järgmist.

ÄS § 149 lg 3 kohaselt võib osaühingu põhikirjas ette näha, et osa võõrandamine on lubatud üksnes täiendava tingimuse täitmise korral, eelkõige, et osa võõrandamiseks on vajalik teiste osanike, juhatuse, nõukogu või muu isiku nõusolek. Seesuguse osanike nõusoleku tingimuse sätestamisega saab põhimõtteliselt osa võõrandamise kolmandale isikule välistada, kuna vastava nõusoleku puudumisel on osa käsutamine tühine.

Seega tuleks siinkohal vaadata, kas osa võõrandamiseks on osaühingu põhikirjas sätestatud ülalkirjeldatud täiendav tingimus. Kui põhikirjaga on ette nähtud osa võõrandamiseks osanike, juhatuse, nõukogu või muu isiku nõusoleku vajadus, peate esmalt taotlema vastava otsuse tegemist, millega kas antakse Teile nõusolek võõrandamiseks või keeldutakse selle andmisest. Seejuures ei sätesta seadus nõusoleku andmisest keeldumisele põhjendamiskohustust. Samas juhul, kui põhikirjas on sätestatud võõrandamiseks nõusoleku taotlemise vajadus ning kõnealust nõusolekut ei ole võimalik saada, võite mõjuval põhjusel nõuda vastava nõusoleku andmist kohtusse hagi esitamisega.

Kui põhikiri ÄS § 149 lg 3 kohast täiendavat tingimust ei sätesta, on Teil võimalik oma osa kolmandale isikule võõrandada. Siinkohal tuleb arvestada, et tulenevalt ÄS § 149 lg 2 on osa võõrandamisel kolmandale isikule teisel osanikul ostueesõigus ühe kuu jooksul võõrandamise lepingu esitamisest.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Tanel Melk & Partners Law Firm`i poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@melk.ee.


Tanel Melk
Tanel Melk & Partners Law Firm
juhtivpartner

Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@melk.ee
www.melk.ee
 

Küsimus: Kas abikaasa lisamiseks täisühingu prokuristiks pean sõlmima ka temaga mingi lepingu?11.11.2013

Tere,
Soovin abikaasat lisada täisühingu prokuristina B-kaardile. Kas pean sõlmima temaga ka töölepingu või mingi muu lepingu? Hetkel ta on töötuna arvel.

Vastus: Tanel Melk, partner/jurist, Advokaadibüroo LMP OÜ, www.lmp.ee

Prokuura on volitus, mis annab ettevõtja esindajale (prokuristile) õiguse esindada ettevõtjat kõikide majandustegevusega seotud tehingute tegemisel (äriseadustik § 16 lg 1). Prokuura võib anda äriühing, äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja või füüsilisest isikust ettevõtja seadusjärgne esindaja ning prokuura andmisel ei ole vaja sõlmida lepingut. Prokuura kanne tehakse äriregistrisse ettevõtja avalduse alusel ning sellele tuleb lisada ka prokuristi määranud juhtorgani otsus. Tulenevalt äriseadustiku §-st 99 määravad täisühingu prokuristi kõik juhtima õigustatud osanikud ühiselt (seejuures võib prokuura tühistada iga juhtima õigustatud osanik), mistõttu on prokuura andmiseks ning äriregistrile avalduse esitamiseks vajalik vastavate isikute otsus.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Tanel Melk & Partners Law Firm`i poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@melk.ee.


Tanel Melk
Tanel Melk & Partners Law Firm
juhtivpartner

Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@melk.ee
www.melk.ee
 

Küsimus: Kas krediidiinfot pakkuva erafirma kodulehel on õigus säilitada infot endiste juhatuse liikmete kohta?04.11.2013

Kas erafirmadel, kes tegelevad krediidiinfo kogumise ja jagamisega enda kodulehel, on õigus säilitada infot endiste juhatuse liikmete kohta?
Selgitav näide: Kui googlesse kirjutada isiku nimi, kes on kunagi olnud firma juhatuses, siis ilmub kohe esimesel lehel inforegister.ee (juhatuse liikme ülevaade) inimese nimi ja temale kuuluvad endine/endised firmad samal ajal kui tegelikult äriregister enam ei väljasta seda infot.

Kas erafirmal on õigus sellist infot säilitada ja googli otsingus isiku nime järgi otsides hoida firma infot optimeeritud kujul esimeste otsingutulemuste hulgas. Kuidas saaks seda eemaldada?

Küsimus on pigem andmekaitse teemaline rohkem, aga kahjuks ei osanud seda paremini liigitada.

Ette tänades!

Vastus: Tanel Melk, partner/jurist, Advokaadibüroo LMP OÜ, www.lmp.ee

Info endiste juhatuse liikmete kohta on avalik.

Äriregistris on tegemist küll tasulise päringuga, kuid Äriregistrist on siiski võimalik vaadata juriidilise isiku endisi juhatuse liikmeid. Lisaks saab Äriregistris teha päringu konkreetse füüsilise isiku kohta - mh kontrollida, milliste juriidiliste isikute juhatusse on see isik varem kuulunud.


Tanel Melk
Tanel Melk & Partners Law Firm
juhtivpartner

Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@melk.ee
www.melk.ee
 

Küsimus: Kas võib ja kuidas vormistada maa võla katteks võlausaldajatele (osaühingu omanikele)?09.10.2013

Tere,
Äriühingul on võlg omanike ees(50:50). Võlg on tekkinud äriühingule kuuluva maa maamaksu tasumisel omanike poolt. Muid võlgu ei ole.
a) Kas võib ja kuidas vormistada maa võla katteks võlausaldajatele (ehk omanikele)?
b) Kas äriühingu vara saab üle anda ka füüsilistele isikutele (2 omanikku)?

Vastus: Tanel Melk, partner/jurist, Advokaadibüroo LMP OÜ, www.lmp.ee

Küsimusest saan aru, et äriühingul on 2 osanikku, kelle osade suurused on võrdsed ning kes maksid ära äriühingu poolt tasumisele kuuluva maamaksu. Kuna osanikud ei vastuta äriühingu kohustuste täitmise eest ning äriühing peaks oma vara arvelt oma kohustusi täitma, siis sellises olukorras äriühingu rahalise kohustuse täitmist saab käsitleda äriühingule antud laenuna. Seadus ei keela osanikel anda laenu äriühingule. Sel juhul saavad osanikest võlausaldajad ning osanike nõuete rahuldamine toimub samamoodi nagu teiste võlausaldajate nõuete rahuldamine.

Äriühingule kuuluva varaga tehingute otsustamine ning teostamine kuulub juhatuse pädevusse – ÄS § 181. Seega just äriühingu juhatus peab võtma vastu ka vastava otsuse, mida ühingule kuuluva maaga teha. Kahjuks ei ole Te täpsustanud, millist liiki äriühinguga tegemist on, kas osanikud on ühtlasi ka juhatuse liikmed ning mis on ühingu peamine tegevusala. Siiski eeldame, et kinnisvaraga tehingud väljuvad ühingu igapäevase majandustegevus raamest, mistõttu sellise tehingu tegemiseks on juhatusel vajalik nõukogu või osanike nõusolek.

Siiski vaatamata sellele, et äriühingu juhatusel on seadusest (ja reeglina ka lepingust) tulenev õigus ning kohustus ühingut juhtida ja esindada, sh äriühingu nimel tema vara käsutada ja kohustusi võtta, ei anna juhatuse liikmele õigust ühingu vara enda või kolmanda isiku kasuks pöörata. Sellest tulenevalt võib eeldada, et ühingu vara, eriti kinnisvara, kinkimine ei ole üldreeglina lubatav, ning vahet ei ole, kas see kingitakse osanikule, või kolmandale isikule. Eraõigusliku juriidilise isiku organi liikme üheks kohustuseks on muuhulgas panustada juriidilise isiku juhtimisse ning mitte kahjustada juriidilise isiku ega selle teiste liikmete huve. Ühingule kuuluva vara kinkelepingu tegemisel väheneb oluliselt ühingule kuuluva vara koosseis, ning seda saab käsitleda varalise kahju tekitamisena ühingule. Selline tegu on kriminaalkorras ka karistatav. Seaduses on sätestatud, mida saab käsitleda olulise või suure kahjuna (vastavalt 3 200.- € ja 32 000.- € kehtivat palga alammäära arvestades).

Maaga tehingu tegemisel (s.t eelkõige võõrandamisel õiglase tasu eest) tuleb juhatusel muuhulgas arvestada ka kõikide võlausaldajate huvisid ning tehing ei tohi kahjustada ei ühingu enda ega võlausaldajate huvisid. Seadus ei näe piirangut, kes saab äriühingule kuuluvat kinnisvara omandada, seega tehingu teiseks pooleks võib olla nii juriidiline kui ka füüsiline isik.

Vastates Teie konkreetsele küsimusele märgin, et ilmselt omandaksid ühingu osanikud maa oluliselt väiksema hinna eest, kui palju on nad ühingu eest maamaksu maksnud. Vastava tehingu teostamisel tuleb kindlasti arvestada vara (maa) väärtuse ning tasutud maamaksu omavahelist suhet. Kui tasutud maamaksu summa on oluliselt väiksem maa väärtusest, ei ole maa võõrandamine omanikele suure tõenäosusega lubatud, kui selleks puudub mõni muu alus.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Tanel Melk & Partners Law Firm`i poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@melk.ee.


Tanel Melk
Tanel Melk & Partners Law Firm
juhtivpartner

Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@melk.ee
www.melk.ee
 

Küsimus: Kui osanik müüb oma osa teisele osanikule, kas siis kolmandal osanikul on ka selle ostmiseks mingi võimalus?24.09.2013

Tere, osaühingus on 3 võrdset osanikku (A,B,C) st kõigil on 33,3%. Osanik A soovib oma osa võõrandada osanikule B, kas C-l on võimalik teostada ostueesõigust või on tal mingid muud õigused A osale?

Vastus: Tanel Melk, partner/jurist, Advokaadibüroo LMP OÜ, www.lmp.ee

Vastavalt äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 149 lg 1 võib osanik oma osa vabalt võõrandada teisele osanikule. Ostueesõigus teistele osanikele tekib lg-le 2 toetudes ainult siis, kui võõrandatakse osad kolmandale isikule. ÄS § 149 lg 3 kohaselt võib põhikirjas ette näha, et osa võõrandamine on lubatud üksnes täiendava tingimuse täitmise korral, eelkõige, et osa võõrandamiseks on vajalik teiste osanike, juhatuse, nõukogu või muu isiku nõusolek. Seega, kui põhikirjas ei ole sätestatud teisiti, ei ole C-l võimalik teostada ostueesõigust, ega pole tal ka muid õigusi A osale.


Tanel Melk
Tanel Melk & Partners Law Firm
juhtivpartner

Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@melk.ee
www.melk.ee