Äriõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Osanik töötab teises ettevõttes ja ostab teenust oma ettevõttelt, kas see on seaduslik?18.01.2012

Tere,

Ettevõte A osutab teenust ettevõttele B töövõtulepingu alusel (ehitus). Ettevõttes A on töötaja, kes teeb tööd. Osanik isiklikult ei tee tööd. Ettevõte A esitab arve tehtud tööde eest ettevõttele B. Samal ajal on ettevõtte A osanik ise tööl töölepinguga ettevõttes B projektijuhina. Kas see on seaduslik?

Vastus: Jüri Sirel, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/

Osanikul ei ole kohustust endale kuuluva osaühingu kasuks töötada ning osanik võib olla endale kuuluva osaühingu reaalse majandustegevuse raames täiesti passiivne. Samuti ei ole ühelgi äriühingul keelatud osutada teenuseid teistele äriühingutele, kus töötab teenust osutava äriühingu osanik. Kindlasti tuleb aga selliste tehingute puhul jälgida, et tehingud toimuksid tavapärastel ja mõistlikel tingimustel, eriti kui tehingud toimuvad omavahel seotud isikute vahel.
 

Küsimus: Osanikel eriarvamus jätkamise osas, millised on osaühingu lõpetamise võimalused?18.01.2012

Osaühingul on 2 võrdsete osadega osanikku, 50/50. Kunagi tekkisid lahkhelid seoses rahavoogude juhtimisega. Praeguseks on olukord, kus osaühingul puudub juhatus, majandusaasta aruanne on esitamata, pikka aega tasumata suur kogus makse riigile ja võlad tarnijatele. Üks osanik soovib osühingu jätkamist, et varjata topeltraamatupidamist jm kuni aegumisteni, teine soovib osaühingut lõpetada, et vormistada mitteõnnestumine ära.
Reaalset raamatupidamislikku seisu pole võimalik tuvastada, on fiktiivsed aruanded. Kuidas oleks võimalik sellisel juhul algatada osaühingu lõpetamist?

Vastus: Jüri Sirel, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/

Osaühingu lõpetamise otsustamine on võimalik 2/3 osanike nõusolekul. Antud juhul võivad esineda ka alused osaühingu sundlõpetamiseks, millisel juhul on ka osanikul võimalik vastavasisuline avaldus esitada.
 

Küsimus: Mida saaks ette võtta kui maksuamet ei nõustu ajatamisega?18.01.2012

Tere

Osaühingul tekkis võlg maksuameti ees. Sai tehtud ajatamise taotlus. Sellega maksuamet ei nõustunud ja nüüdseks on antud asi ka täiturile. Praegu oleks võimalik osade kaupa võlgnevust tasuda, kuid täitur väidab, et maksuamet pole nõus tegema kokkulepet. Kas tõesti pean laskma osaühingul põhja minna?

Vastus: Jüri Sirel, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/

Antud küsimus tuleks lahendada läbirääkimiste teel Maksuametiga kui täitemenetluses sissenõudjaks oleva isikuga. Sissenõudjal on võimalik täitemenetlus vajadusel peatada või lõpetada. Kindlasti aitaks maksuvõla ajatamisele kaasa võlgnevuse ositi tasumise reaalne alustamine.
 

Küsimus: Kas juhatuse liikmetele võib maksta tasu kui nad ei ole tööle vormistatud?18.01.2012

Kas juhatuse liikmetel on õigust saada oma tegevuse eest tasu, kui nad ei ole ametlikult tööle vormistatud?
Milliseid tasusid on võimalik maksta ilma, et nende pealt riiklike makse maksta?

Vastus: Jüri Sirel, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/

Juhatuse liikme poolt oma tegevuse eest tasu saamine sõltub juhatuse liikme ja äriühingu vahelistest kokkulepetest. Juhatuse liikmele makstava tasu suurus ja maksmise kord määratakse osanike otsusega, nõukogu olemasolul aga nõukogu otsusega. Osanikud või nõukogu peavad juhatuse liikme tasustamise korra ning tasude ja muude hüvede suuruse määramisel ning juhatuse liikmega lepingu sõlmimisel tagama, et juhatuse liikmele tehtavate maksete kogusumma oleks mõistlikus vastavuses juhatuse liikme ülesannete ja äriühingu majandusliku olukorraga. Kui äriühingu majanduslik olukord halveneb oluliselt ja juhatuse liikmele määratud või temaga kokkulepitud tasude edasimaksmine või muude hüvede jätkuv võimaldamine oleks äriühingu suhtes äärmiselt ebaõiglane, võib äriühing nõuda tasude ja muude hüvede vähendamist.

Teie küsimus tasude maksmise kohta ilma riiklike maksude tasumiseta on maksuõiguslik küsimus. Üldiselt kohalduvad juhatuse liikmele makstavatele tasudele kõik samad riiklikud maksud nagu ka töötajatele makstavale palgale. Maksuvabasid väljamakseid on võimalik teha üldiselt samadel alustel kui töötajatele (nt teatud kulude hüvitamine teatud ulatuses, komandeeringurahad jms).
 

Küsimus: Omakapitali sissemakset tegemata loodud osaühing, kas osanikule ei või laenu tagasi maksta?18.01.2012

Tere,

Ettevõte on asutatud omakapitali sissemakset tegemata. Firma omanik on andnud ettevõttele laenu (kohustuste täitmiseks, põhivara soetamiseks jne). Kas sellisel firmal on mingi kitsendus ja laenu tagasimakset ei tohigi sooritada?

Ǥ 1401. Asutamine sissemakseid tegemata
"...(4) Kuni sissemaksete täieliku tasumiseni kõigi osanike poolt ei või osaühing suurendada ega vähendada osakapitali, samuti ei või osaühing teha osanikele ühtegi väljamakset. Väljamakse tegemise keeld ei hõlma osanikule makstavat töötasu ega muid tasusid."

Osakapital on plaanis niikuinii firma kontole kanda nii nagu see põhkirjas esitatud on (antud firma puhul 1 aasta jooksul). Lihtsalt tekibki küsimus, kui enne seda on tehtud aruandva isikuga tehinguid (laenatud-tagasimakstud, ostutšekid hüvitatud jne), kas misiganes instantside jaoks on see OK või mitte? Pahandusi pole vaja, aga seadus jätab kuidagi pooliku mulje...

Lisaks sellele veel küsimus. Juhul, kui üks osanikest ei tasu põhikirjas määratud ajaks osakapitali sissemakset, kas siis antud osanik kustutatakse? Millised/kas peavad olema notariaalsed kinnitused?

Aitäh ja ilusaid pühi!

R.

Vastus: Jüri Sirel, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/

Äriseadustiku § 140(1) kehtib alates 01.01.2011 ja selle täpse tõlgendamise osas ühene selgus puudub. Samas aga vastava sätte Äriseadustikku toonud muutmiseseaduse eelnõu seletuskirja järgi ei ole ÄS § 140(1) eesmärgiks välistada mistahes väljamakseid osanikele, vaid sätte eesmärk on eelkõige välistada kasumi väljamaksmine kuni osakapitali sissemaksete tegemiseni. Eeltoodust tulenevalt on minu isiklik seisukoht selline, et laenulepingu alusel antud omanikulaenu võib osaühing osanikule õiguspäraselt tagastada ilma sattumata vastuolusse eelnimetatud sättega.

Osaniku vastutuse määratud ajaks osakapitali sissemakse mittetegemisel sätestab ÄS § 156 järgmiselt: Osanik, kes ei tasu oma osa või osa nimiväärtuse suurendamise eest õigeaegselt, on kohustatud maksma osaühingule viivist seaduses sätestatud ulatuses, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. See ei välista ega piira viivist ületava kahju hüvitamise nõude esitamist. Juhatus saadab maksega viivitavale osanikule teate nõudega tasuda makse kirjas näidatud tähtaja jooksul, märkides, et makse tasumata jätmisel kaotab osanik oma osa. Tasumise tähtaeg peab olema vähemalt üks kuu teate saatmisest. Kui osanik ei tasu puuduolevat summat teates nimetatud tähtaja jooksul, kaotab ta oma osa või osa suurendamise ja osaühingul on õigus võõrandada see teistele osanikele või kolmandatele isikutele. Osaniku tasutud summat või selle osa, mis ei ületa 1/5 nimiväärtusest, osanikule ei tagastata. Kui osa omandanud teine osanik ei tasu osa või osa nimiväärtuse suurendamise eest õigeaegselt, vastutab tema poolt osaühingule tasumata sissemakse eest osaühingu ees solidaarselt ka isik, kes kaotas osa või osa nimiväärtuse suurendamise. Kui sissemakse mittetegemisel ei võõranda osaühing osa teistele osanikele või kolmandatele isikutele, vastutavad puuduoleva sissemakse eest teised osanikud solidaarselt. Osanike omavahelistes suhetes vastutavad osanikud vastavalt oma osade nimiväärtustele.
 

Küsimus: Kuidas osaühingust välja astuda ja oma osa varast kätte saada?18.01.2012

Tere!
2005. aastal asutasime kolmekesi osaühingu. Algul läks kõik suurepäraselt kuni 2008. a lõppuni. Edasi on läinud usna keeruliselt. Nüüd olen paar korda maininud viimase 2 aasta jooksul, et ma lahkun seltskonnast. Selle peale olen saanud mõned tööriistad jne. Selle aasta alguseks sain teada, et üks minu kooleegitest on teinud uue firma ja teeb seal meie ühise firma bussiga ja tööriistatega tööd. Mida peaksin tegema, et osaühingust välja astuda ja saada oma osa osaühingu varast?

Vastus: Jüri Sirel, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/

Äriühingu osalusest ei ole võimalik lihtsalt niisama loobuda. Võimalik on kas oma osalus võõrandada või äriühing lõpetada (likvideerida). Osaühingu osa annab osanikule õiguse osaleda osaühingu juhtimises (läbi hääletamise osanike koosolekul) ning kasumi ja osaühingu lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel. Äriühingu lõpetamine on võimalik osanike otsuse alusel, mille poolt peab üldjuhul olema antud vähemalt 2/3 koosolekul osalenute häältest. Juhul, kui teil on põhjust arvata, et äriühingu vara ei kasutata äriühingu majandustegevuseks või kasutatakse vastuolus äriühingu huvidega, siis tuleb kasutusele võtta õiguskaitsevahendid nimetatud olukorra lõpetamiseks. Võimalikud õiguskaitsevahendid olenevad juba konkreetsetest täpsetest asjaoludest, näiteks kelle otsuse alusel, millistele isikutele ning millistel tingimustel on äriühingu vara kasutada antud jms.
 

Küsimus: Kas riigilõivuvabalt osakapitali muutmisel eurodesse võib nii allapoole kui ülespoole ümardada?13.12.2011

Ainuosanikuga osaühingu osakapital on 50000 krooni, konverteerimisel eurodesse tuleks uueks osakapitali suuruseks 3195,58 eurot. Tahaksime osakapitali uueks suuruseks määrata 3195 eurot (ümardamisreegleid arvestades peaks see olema 3196 eurot). Kas 3195 eurose osakapitali määramise puhul oleks tegemist lihtsustatud ehk riigilõivuvaba muutmisega?

Vastus: Jüri Sirel, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/

Lihtsustatud ja riigilõivuvaba osa- või aktsikapitali muutmise kord seoses eurole üleminekuga kehtib ümardamisel lähima euro täiskordseni olenemata täpsest matemaatilisest ümardamise põhimõttest ja olenemata sellest, kas ümardamine soovitakse ettevõtja valikul teha üles- või allapoole lähima täiskordse euroni.

Kasulikuks abimeheks on kindlasti Äriregistri eurokalkulaator, mis asub aadressil https://ariregister.rik.ee/eurocalc_oy.py
 

Küsimus: Millal peaks viima kohtusse avalduse pankrotimenetluse alustamiseks?07.12.2011

Millal on õige aeg viia avaldus kohtusse pankrotimenetluse alustamiseks? (OÜ veel tegutseb 2011.a. lõpuni, aga on ilmnenud püsiv maksejõuetus). Kas õige aeg on avaldus viia siis, kui ettevõtte uksed on kinni ja töötajad koondatud? Lisaks: Kas avaldus tuleb viia selle linna kohtumaija kus on OÜ asu/tegevuskoht märgitud äriregistris või võib minna ka teise linna kohtusse?

Vastus: Jüri Sirel, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/

Kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse (Äriseadustik § 180 lg 5(1)).

Karistusseadustiku § 385 (1) järgi karistatakse seaduses sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmise eest (ÄS § 180 lg 1 (5)) rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Seega on pankrotiavalduse tähtaegne mitteesitamine teatud juhtudel isegi kriminaalkorras karistatav.

Vastavalt Riigikohtu 28.10.2011 otsusele 3-1-1-49-11 ei saa aga püsiva maksejõuetuse ilmnemise aega tuvastada vaid raamatupidamislikult, vaid maksejõuetuse tekkimise aja tuvastamisel tuleb arvesse võtta kõiki objektiivseid asjaolusid.

Seega peab äriühingu juhatus objektiivselt hindama, kas äriühing on püsivalt maksejõuetu või mitte ning kui äriühing on tõesti püsivalt maksejõuetu, siis tuleb kohtule esitada võlgniku pankrotiavaldus 20 päeva jooksul.

Pankrotiseaduse § 4 lg 2 kohaselt esitatakse pankrotiavaldus kohtule võlgniku üldise kohtualluvuse järgi. Seejuures eeldatakse, et võlgniku asukohaks on üks aasta enne pankrotiavalduse esitamist äriregistris märgitud asukoht, kui ei tõendata, et võlgniku asukoht on mujal.
 

Küsimus: Kas osaühingu põhikirjas võib panna osa müügile piiranguid?07.12.2011

Kas on võimalik panna osaühingu põhikirjaga piiranguid, kui üks osanik tahab võõrandada osa teisele osanikule? ÄS §149 (1) ütleb, et võib vabalt võõrandada aga ÄS § 149 (3) annab piiranguks võimaluse. Tänan

Vastus: Jüri Sirel, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/

ÄS § 149 lg 1 osa teisele osanikule vabalt võõrandamise kohta on üldsäte ning kehtib juhul, kui täiendavad eriregulatsioonid põhikirjas puuduvad. ÄS 149 lg 3 järgi on võimalik sätestada põhikirjas erisätteid, mis ühel või teisel viisil osa võõrandamist piiravad. Põhikirjas erisätete puudumisel kohaldub ÄS § 149 lg 1 ning kui põhikirjas on täiendavaid erisätteid, siis tuleb juhinduda põhikirjas sätestatust. Seega on osa võõrandamise piiramine võimalik, kuid vastavad piirangud tuleks sätestada põhikirjas.
 

Küsimus: Kas osaühingute ühinemisel saab ühendatava osakapitali osanikele välja maksta?07.11.2011

Tere!
Kui ühendada kaks OÜ-t, mille osakapitalid on vastavalt 2556.- ja 6390.-, nii, et järgi jääb esimene OÜ osakapitaliga 2556.-, kas on seadusega kooskõlas, kui panna ühinemislepingusse punkt et: ühinemisel makstakse Ühendatava ühingu osakapital (6390.- eurot) välja nende osanikele mitte varem kui 3 kuu möödudes alates äriregistri kande tegemisest.
Ühendatava ühingu osakapital liigub raamatupidamise mõistes ühendava ühingu reale: kohustused osanike ees.
Sellisel viisil toimuks sisuliselt osakapitali vähendamine ja osakapitali saaks võtta välja maksuvabalt (osakapital oli sisse makstud rahas.)
Ette tänades!

Vastus: Jüri Sirel, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/

Tegemist on pigem maksuõigusliku küsimusega. Juhul, kui osakapital oli sisse makstud samade osanike poolt kellele osakapitali vähendamisel osakapital tagastatakse, siis sissemaksega samas ulatuses osakapitali osanikele väljamaksmisel maksukohustust ei teki.