Äriõigus

Äriseadustiku § 107 (ÄS) kohaselt võib osanik võib lahkuda täisühingust majandusaasta lõpul, teatades sellest vähemalt kuus kuud ette, kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud lühemat tähtaega.

Seega tuleb Teil tutvuda ühingulepingus sätestatuga ning tähtaega järgides on Teil võimalik täisühingust lahkuda.

ÄS § 111 lg 1 tulenevalt makstakse osaniku lahkumisel täisühingust talle hüvitusena see osa ühingu varast, mida ta oleks saanud, kui ühing oleks lõpetatud osaniku lahkumise või väljaarvamise päeval. Ühingulepinguga võib ette näha hüvituse arvestamise teistsuguse korra.

ÄS § 110 nähtuvalt, kui täisühingul on kaks osanikku ja üks neist on ühingust lahkunud või välja arvatud ÄA §-de 107–109 alusel, võib kohus teise osaniku nõudel otsustada, et see osanik jätkab täisühingu õigusjärglasena tegevust füüsilisest isikust ettevõtjana ja ühing lõpetatakse likvideerimiseta.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Teil on õigus ühepoolse avaldusega juhatusest tagasi astuda. Juhatusest tagasiastumiseks tuleb esitada osanikele vastav avaldus, mille võib lisaks edastada ka otse äriregistrile. Samas tuleks kontrollida, kas Teie tegevust juhatuse liikmena reguleerib ka leping (käsundusleping). Kui jah, siis võivad sellest tuleneda täiendavad kohustused - tagasiastumisest tuleb kokkulepitud aeg ette teatada, peate tasuma leppetrahvi vms.

Seda küsimust reguleerib äriseadustiku § 184 lg 7: "Juhatuse liige võib juhatusest tagasi astuda sõltumata põhjusest, teatades sellest enda määranud organile. Juhatuse liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule. Juhatuse liikme lepingu ülesütlemisele kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu ülesütlemise kohta sätestatut."

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Üldpõhimõtte kohaselt tegutseb juhatuse liige käsunduslepingu alusel ja töötaja töölepingu alusel. Seega kui Te täidate ka töötaja funktsioone, siis see võiks toimuda töölepingu alusel. Samas otseselt ei saa keegi kohustada Teid enda ettevõttega töölepingut sõlmima. Sama on ka käsunduslepinguga ehk Teil ei pea ühtegi (kirjalikku) lepingut olema.

Probleem võib tekkida siis, kui ettevõttel pole ühtegi töötajat ning kogu tulu võetakse ettevõttest välja dividendidena. Sellisel juhul võib maksuamet käsitleda osa dividendidest töötasuna ja selle maksustada.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Teie küsimusele vastamiseks tuleks tutvuda täpsete asjaoludega. Riigikohus on näiteks lahendis nr 3-2-1-67-10 (http://www.nc.ee/?id=11&tekst=222530384) märkinud järgmist:

"Kolleegium nõustub maakohtuga, et juriidilistest isikutest võlglaste nimekirja avalikustamist koos juhatuse liikmete kui seotud isikute nimedega ei saa pidada vastuolus olevaks seadusest tuleneva keeluga, esmajoones isikuandmete kaitse seadusega. Isik, kes on juriidilise isiku juhatuse liikmena kantud avalikku registrisse, peab arvestama avalikustamisega ja sellega, et tema esitatud andmed on avalikkusele kättesaadavad. Nende andmete avalikustamist ei ole seadusandja kolmandatel isikutel keelanud."

"Kolleegiumi arvates on andmete selline avalikustamine lubatav, eeldusel et võlgnik on tegelikult kostjale võlgu, võlgnikule on vähemalt üldjuhul eelnevalt võla tasumise kohustust meelde tuletatud ja kostjal ei pidanud olema mõistlikku kahtlust hageja võimaluses võlgniku majandustegevust mõjutada, eelkõige kui ta on avaldanud lisaks võlgnikule selle juhatuse liikme nimed, nagu need nähtuvad avalikust registrist (vt ÄS § 28 lg 1). Täiendavat kohustust kostjal võlgniku ja hageja vaheliste suhete selgitamiseks ei olnud. Seda ei muuda hagejat avaldamisel negatiivses kontekstis näitamine, mida saab käsitada ka avaliku häbistamisena, kui seejuures on järgitud sündsuse piire ega ole vastuollu mindud heade kommetega. Ka ei järeldu üksnes asjaolust, et äriühing on kellelegi võlgu, iseenesest seda, et äriühingu juhatuse liikmed on ebakompetentsed või olnud pahatahtlikud."

Samas eraisikutest võlgniku nime ja sünniaja internetis avalikustamine on seaduslik vaid juhul, kui võlgnikult on võetud sellekohane nõusolek. Selle kohta saate lisaks lugeda näiteks: http://www.aki.ee/et/uudised/pressiteated/andmekaitse-inspektsioon-seiras-volaandmete-avaldamist-internetis

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Ei tohi.

Äriseadustiku § 159 lg 1 kohaselt ei või osaühing anda laenu:
1) oma osanikule, kelle osa esindab rohkem kui 5 protsenti osakapitalist;
2) oma emaettevõtja osanikule, aktsionärile või liikmele, kelle osa või aktsiatega on esindatud rohkem kui 5 protsenti emaettevõtja osa- või aktsiakapitalist;
3) isikule osaühingu osa omandamiseks;
4) oma juhatuse ega nõukogu liikmele ega prokuristile.

Äriseadustiku § 281 lg 1 kohaselt ei või aktsiaselts anda laenu:
1) oma aktsionärile, kelle aktsiatega on esindatud rohkem kui 1 protsent aktsiakapitalist;
2) oma emaettevõtja osanikule, aktsionärile või liikmele, kelle osa või aktsiatega on esindatud rohkem kui 1 protsent emaettevõtja osa- või aktsiakapitalist;
3) isikule aktsiaseltsi aktsiate omandamiseks;
4) oma juhatuse ega nõukogu liikmetele ega prokuristile.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Teil on õigus ühepoolse avaldusega juhatusest tagasi astuda. Juhatusest tagasiastumiseks tuleb esitada osanikele vastav avaldus, mille võib lisaks edastada ka otse äriregistrile. Samas tuleks kontrollida, kas Teie tegevust juhatuse liikmena reguleerib ka leping (käsundusleping). Kui jah, siis võivad sellest tuleneda täiendavad kohustused - tagasiastumisest tuleb kokkulepitud aeg ette teatada, peate tasuma leppetrahvi vms.

Seda küsimust reguleerib äriseadustiku § 184 lg 7: "Juhatuse liige võib juhatusest tagasi astuda sõltumata põhjusest, teatades sellest enda määranud organile. Juhatuse liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule. Juhatuse liikme lepingu ülesütlemisele kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu ülesütlemise kohta sätestatut."

Teile kuuluvate osade võõrandamine saab aga toimuda üksnes kokkuleppel ostjaga. Kedagi Teile kuuluvaid osasid ostma kohustada ei saa.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Täisühingu puhul on osanikust vabanemiseks kaks alust:
1. Seda saavad äriseadustiku (ÄS) § 108 alusel nõuda teised osanikud juhul, kui ilmnevad ÄS §-s 105 sätestatud alused täisühingu lõpetamiseks. Sellisel juhul võib kohus teiste osanike nõudel otsustada neid asjaolusid põhjustanud osaniku ühingust väljaarvamise.
2. Samuti saab seda nõuda võlausaldaja ÄS § 109 alusel: Kui osaniku võlausaldaja nõude rahuldamiseks on edutult toimunud täitmine osaniku varast, võib osaniku võlausaldaja kuue kuu jooksul, alates täitmise ebaõnnestumisest nõuda, et kohus arvaks osaniku täisühingust välja ning et tema nõue rahuldataks väljamakstava hüvituse arvel.

Niisama üks täisühingu osanikust teisest osanikust vabaneda ei saa. Vastava soovi korral on mõistlikum näiteks täisühing likvideerida ja sellisel juhul saab luua uue äriühingu (nt OÜ).

Ettevõtte ümberkujundamist reguleerivad ÄS § 478-491 (üldised põhimõtted) ning täisühingu ümberkujundamist osaühinguks reguleerivad täpsemalt ÄS § 492-495. Soovitan Teil põhjalikult tutvuda viidatud regulatsiooniga, kuna seal on kirjeldatud kõiki kohustuslikke nõudeid.

Lisaks saate selle teema kohta lugeda:
https://www.eesti.ee/est/teemad/ettevotja/ettevotte_lopetamine/ettevotte_saneerimine_ja_umberkujundamine/ettevotte_umberkujundamine

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

MTÜS § 21 lg 1 kohaselt võib MTÜ põhikirjas sätestada, kui suure osa mittetulundusühingu liikmete osavõtul on üldkoosolek otsustusvõimeline. Samuti võib sama paragrahvi kohaselt MTÜ põhikirjas sätestada, millises korras kutsutakse uus üldkoosolek kokku sel juhul, kui üldkoosolekul ei osalenud nõutav arv mittetulundusühingu liikmeid. Seega reguleerib seda küsimust põhikiri.

Olukorras, kus põhikirja kohaselt kutsutakse korduskoosolek kokku 30 min pärast, on sisuliselt tegemist regulatsiooniga, mille kohaselt osalejate arvule piiranguid ei seata, kuna on vähetõenäoline, et 30 min hiljem on osalejaid rohkem. Põhimõtteliselt on lubatud ka regulatsioon, mille kohaselt kvoorumile nõudeid ei seata ehk pole oluline osalejate arv, kui koosoleku toimumisest on nõuetekohaselt kõigile liikmetele teatatud. Seega ka 1 liige võib sellise põhikirja korral üksi kõik otsused vastu võtta.

Teie poolt viidatud põhikirja sõnastus on halb ja 30 min hiljem toimuvat korduskoosolekut ma ei soovita. Mh põhjusel, et MTÜS § 20 lg 5 kohaselt peab üldkoosoleku kokkukutsumisest ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. Seega, kui soovite kvooruminõuded kehtestada, siis võiks koosoleku ja korduskoosoleku vahe olla vähemalt 7 päeva.

Samas olukorras, kus põhikirjas on fikseeritud üldkoosoleku kvooruminõue, kuid puudub säte, mille kohaselt korduskoosolekul on teistsugune kvooruminõue, tuleb lähtuda tavalise üldkoosoleku kvooruminõudest. Seega vastus Teie küsimusele sõltub põhikirja täpsest sõnastusest.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Selline tegevus ei eelda tegutsemist läbi juriidilise keha (näiteks OÜ või MTÜ). Toodete müük läbi OÜ või MTÜ võimaldaks aga maandada riske seoses võimaliku maksukohustusega, kuna müües tooteid eraisikuna, on tegemist Teie tuluga ning võib tekkida tulumaksu tasumise kohustus. Täpsete soovituste andmine eeldab aga asjaoludega põhjalikumat tutvumist. Oluline on mh Teie käibe suurus - millises mahus Te neid tooteid müüte.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Sellises olukorras ei teki probleeme, kuna ühinemise tulemusena on A ja B ühinemisel tekkiva ettevõtte ainuomanik C. ÄS § 403 lg 4 kohaselt, kui ühendatava ühingu osasid või aktsiaid, mis kuuluvad ühendavale ühingule või ühendatavale ühingule endale või isikule, kes tegutseb oma nimel, kuid ühingu arvel, ei asendata ja need kaotavad kehtivuse. Samuti ei suurene ühendava OÜ osakapital - see on endiselt 2500 EUR. Ühinemisel loetakse ühendatav äriühing lõppenuks, kuid kõik õigused ja kohustused lähevad üle ühendavale äriühingule. Kui OÜ osad pole registreeritud EVK-s, toimub ühinemislepingu allkirjastamine notari juures ning ka ühinemislepingu koostab notar.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee