Äriõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas osaühingu tegevjuhile allkirjaõiguse andmiseks peab notari juurde minema?05.05.2013

Olen osaühingu ainuke juhatuse liige ja raamatupidaja. Soovin vormistada tööle ja anda allkirjaõiguse tegevjuhile (töölepingute, teenuselepingute sõlmimine jne). Kas selle saab otsustada juhatuse üldkoosolekul või peab seda tegema notari juures?
Tänud ette!

Vastus: Jüri Sirel, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/

Juhul, kui Te soovite äriühingu juhatust täiendada veel ühe allkirjaõigusliku liikmega, siis tuleb Äriregistrile esitada vastavasisuline avaldus juhatuse liikme poolt ning ühtlasi lisada üldkoosoleku otsus täiendava juhatuse liikme valimise kohta. Avalduse Äriregistrile saab esitada ID-kaardiga Äriregistri online süsteemis või notariaalses vormis notari juures.
 

Küsimus: Kelle vastu esitada kahjunõue kui äriühing on kustutatud, kuid sellele kuulunud auto oli süüdi varem aset leidnud avariis?05.05.2013

Äriühing on kustutatud. Kuid enne kustutamist äriühing oli auto omanik, millega põhjustati avarii, auto oli kindlustatud nõuetekohaselt. Kulud on tasutud kindlustusfirma poolt. Nüüd on võimalus nõuda regressi osas kulud tagasi, kuid äriühing on kustutatud ÄS paragrahvi 60 lg 3 alusel. Autot juhtis üks juhatuse liikmetest, kes õnnetuse ajal oli alkoholijoobes. Käesolev juhatuse liige on Rootsi kodanik. Teine juhatuse liige on Eesti kodanik. Kas saan õigesti aru, et juhatuse liikme vastutus Äriseadustiku kohaselt on viis aastat ka antud juhul? Kui jah, siis kellele võiks nõuet esitada? Kas välismaalasest juhatuse liikmele või eestlasest juhatuse liikmele, auto kuulus ju äriühingule?

Vastus: Jüri Sirel, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/

Antud juhul tuleks kahjunõue esitada avarii põhjustanud isiku ehk kahju tekitaja vastu olenemata sellest, kas ta on äriühingu juhatuse liige või mitte.
 

Küsimus: Kuidas müüa oma osa osaühingus, et saada õiglast hinda?05.05.2013

Sooviksin jääda eemale tööst ja oma 20 % osaluse hästi tegutsevas osaühingus müüa teisele e. suurosanikule, aga tema pakkumine oli aktsia nimiväärtusest natuke kõrgem. Firmal on olulisel määral maad ja kinnisvara lisaks tehnikale, seega koguväärtus üsna suur. Aastate jooksul me selle firma ka koos üles ehitasime ja korralikku kasumisse viisime. Kuidas nüüd oleks mul võimalik oma osa e. õiglasemat hinda müügil saada? Kas ostu-müügi ebaõnnestumise korral jääb kogu varandus ainult sellele ühele suurosanikule?

Vastus: Jüri Sirel, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/

Osa võõrandamine Teie poolt soovitud tingimustel teisele osanikule saab toimuda vaid vastava kokkuleppe saavutamisel. Sundkorras ei ole võimalik kaasosanikku Teie osalust ostma sundida. Soovitan kaaluda osaluse müümist mõnele kolmandale isikule, mille teostamisel on kaasosanikul ostueesõigus samadel tingimustel. Kui kaasosanik ei soovi enda kõrvale uut võõrast osanikku, siis on tal võimalik kasutada ostueesõigust ning Teie osalus siiski soovi korral omandada.
 

Küsimus: Kuidas reageerida, kui 3 aastat hiljem on ilmunud äriregistrisse uuesti trahvinõue, millega pidi kõik ammu korras olema?05.05.2013

2009.aasta novembris määrati firmale trahv aastaaruande hilinemise eest. Aruanne sai esitatud ja menetlusteabest kadus ka trahvinõue. Sai helistatud äriregistrisse ja küsitud ning sealt vastati, et kõik on korras. Nüüd, 3.04.2013 tuli aga kohtutäiturilt firma vallasvarale keelumärke seadmise avaldus ning äkitselt ilmus ka menetlusteabesse üles trahvinõue, kuigi menetlusteabes on näha, et see on alles hiljuti sinna lisatud. Kuidas tuleks sellises olukorras käituda? 3,5 aastat ei ole ei äriregister ega kohtutäitur midagi nõudnud ning nüüd siis selline ootamatu asi!

Ette tänades!

Vastus: Jüri Sirel, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/

Soovitatav on suhelda nii Äriregistriga kui ka kohtutäituriga ning situatsiooni täpsed asjaolud välja selgitada. Juhul, kui trahvinõue ei ole põhjendatud, siis on võimalik see vaidlustada.
 

Küsimus: Kas kaks osanikku saavad kolmanda vastuseisust hoolimata otsustada kinnisvara müümise?05.05.2013

Tere

Osaühing, millel on kolm võrdse osalusega osanikku, on likvideerimisel. Osaühingul on kinnisvara. Üks osanikest ei ole aga nõus vara müüma, selle taga seisab ka ettevõtte lõplik likvideerimine juba palju aastaid. Kas kaks teist osanikku saavad ikkagi otsuse teha ja vara müüa?

Ette tänades

Vastus: Jüri Sirel, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/

Kui osanikud on üksmeelselt otsustanud äriühingu likvideerida ning määranud selleks likvideerija, siis on üldjuhul likvideerija ülesandeks äriühingu tegevuse lõpetamine, võlgade sissenõudmine, varade müümine ja võlausaldajate nõuete rahuldamine. Seega on likvideerijal eelduslikult olemas kõik volitused selleks, et äriühingu varad võõrandada. Mistahes erimeelsuste vältimiseks võib kokku kutsuda ka üldkoosoleku ning kahe enamust omavate osanike häältega otsustada veelkord kinnisvara võõrandamine ja selle tingimused.
 

Küsimus: Kas osaühingu likvideerimisel võib pisivara müüa juhatuse liikmele ja/või omanikule?25.03.2013

Osaühingul tegevus puudub ning sooviks saada mõned vastused ettevõtte likvideerimisega seoseses ning milliselt käituda järgmistel puhkudel.

1) Raha kassas - kui raha on kassasse kantud, kuid on omaniku kasutuses, siis kas seda kassas seisva, kuid reaalselt mitte eksisteeriva raha osas võib teha dividendide väljamaksmise otsuse? Tean, et sellega kaasneks maksukohustus.

2) Ettevõttel on pisivara (amortiseerunud tehnika), mida aga omanik saab kasutada eraelus (kaamera, gps). Kas võib vara maha kanda? Kas tohib müüa juhatuse liikmele ja omanikule?

3) Ja sooviks ka lõplikku tõde, kas osaühing võib anda omanikule/juhatuse liikmele laenu (kui seda ei tehta osaluse ostuks)? Olen lugenud, et maksuametit huvitab ainult intress.

4) Üks küsimus ka äriregistrist kustutamise kohta. Kui OÜ on jätnud majandusaasta aruande esitamata või mingil muul põhjusel kustutatakse Äriregistrist. Millised maksukohustused kaasnevad?

Vastus: Jüri Sirel, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/

1) Põhimõtteliselt on jah raha kassas võimalik maksta omanikele välja dividendidena, kuid sellisel juhul lisandub dividendidelt tasumisele kuuluv tulumaks 21/79. Kasulikum oleks kassas olev raha maksta likvideerimise käigus omanikele jaotisena välja ning tasuda füüsilise isiku tulumaks 21%.

2) Väärtust või kasutust omava vara maha kandmine ei ole äriühingule majanduslikult põhjendatud ega kooskõlas hea raamatupidamistavaga, põhjustades äriühingule kahju. Vara võib võõrandada nii omanikele kui ka juhatuse liikmetele, kuid vastavad tehingud peavad vastama üldistele turutingimustele. Vara saab omanikele välja maksta ka likvideerimisjaotisena.

3) Osaühing ei või laenu anda oma osanikule (kui osalus ületab 5%), juhatuse liikmele, nõukogu liikmele ega prokuristile.

4) Äriühingu registrist kustutamisega ei kaasne eraldi täiendavaid maksukohustusi, kuid majandusaasta aruande tähtaegselt mitte esitamisel võidakse juhatuse liiget trahvida või äriühing registrist kustutada. Äriühingu registrist kustutamisega kaob äriühingu õigusvõime ning seega ei saa äriühing enam edaspidi tehinguid teha.
 

Küsimus: Kuidas vormistatakse Äriregistris osaluse muutus, kui üks osanik jättis tähtajaks täiendava sissemakse tegemata?22.03.2013

Osakapitali suurendamisel teine osanik ei tasunud ka korduvate tähtaegade puhul täiendavat sissemakset. ÄS § 156 lg 3 alusel ta kaotab osa suurendamise õiguse. Seega väheneb tema nn osalusprotsent osakapitalis. Kas sellisel juhul osade ümberjaotamine peab olema notariaalne tehing? Kas Äriregistrisse kandevalduse tegemiseks ei piisa osanike otsusest? Äriregister soovib, et see oleks notariaalne tehing. Kas see tehing on kvalifitseeritav kohustustehinguna või käsutustehinguna (ÄS § 4)?
Kas Teile on teada käesolevas asjas mõnda kohtulahendit?
Ette tänades,

Vastus: Jüri Sirel, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/

Osanik, kes ei tasu oma osa või osa nimiväärtuse suurendamise eest õigeaegselt, on kohustatud maksma osaühingule viivist seaduses sätestatud ulatuses, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Juhatus saadab maksega viivitavale osanikule teate nõudega tasuda makse kirjas näidatud tähtaja jooksul, märkides, et makse tasumata jätmisel kaotab osanik oma osa. Tasumise tähtaeg peab olema vähemalt üks kuu teate saatmisest. Kui osanik ei tasu puuduolevat summat teates nimetatud tähtaja jooksul, kaotab ta oma osa või osa suurendamise ja osaühingul on õigus võõrandada see teistele osanikele või kolmandatele isikutele. Osaniku poolt tasutud summat või selle osa, mis ei ületa 1/5 nimiväärtusest, osanikule ei tagastata. Osa võõrandamise tehing peab üldjuhul toimuma notariaalses vormis, va juhul, kui osa on kantud Eesti väärtpaberite keskregistrisse. Juhul, kui osa alles märgitakse osakapitali suurendamise käigus, siis tuleb Äriregistrile esitada avaldus osakapitali suurendamiseks ja ära näidata, kellele mingi konkreetne osa märgiti või kelle osa suurendati. Ka osakapitali suurendamise avaldus tehakse notariaalses vormis, va juhul, kui see esitada digitaalselt läbi ettevõtjaportaali.
 

Küsimus: Kuidas piirab äriühingu põhitegevusvaldkond tegelemist muude valdkondadega?22.03.2013

Kui ma asutan osaühingu, mille põhivaldkonnaks on nt IT, siis kas on lubatud tegeleda ka teiste valdkondadega, mis ei ole kuidagi IT-ga seotud?

Vastus: Jüri Sirel, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/

Iga ettevõtja võib tegutseda kõikidel tegevusaladel, mis ei ole seadusega keelatud ning mõned tegevusalad võivad eeldada vastavate tegevuslubade olemasolu. Ettevõtja teatab äriregistrisse kandmisel enda poolt kavandatud põhitegevusala, samuti teatab edaspidi oma tegevusalade muutumisest. Äriühing, kes peab äriregistrisse esitama majandusaasta aruande, näitab lõppenud aruandeaasta tegevusalad ja uude aruandeaastasse kavandatud tegevusalad oma majandusaasta aruandes. Ettevõtte poolt kavandatud või teavitatud tegevusalad on vaid informatiivse tähendusega ega piira kuidagi ettevõtte õigust tegeleda teiste tegevusaladega. Oluline on lihtsalt informatiivsuse mõttes oma peamisestest tegevusalades äriregistrit näiteks majandusaasta aruandega teavitada ning jooksvalt võib ettevõte alati oma tegevusalasid valida vastavalt oma soovile ega pea piirduma enda poolt äriregistrile juba esitatud tegevusaladega.
 

Küsimus: Kuidas mõjutab see osaühingut, kui osaniku vastu on alustatud täitemenetlus?21.03.2013

Eraisiku vastu on algatatud täitemenetlus. Ta on ainuosanik OÜ-s. Kas ja kuidas kohtutäitur võib sekkuda OÜ tegevusse (arestida OÜ arveid, nõuda dokumentatsiooni), kui OÜ juhatuse liige on kolmas isik.
Kuidas toimub osa võõrandamine?
Kuidas mõjutab ettevõtte tegutsemist see, kui isik kelle vastu on algatatud täitemenetlus ei ole kohtutäituritega koostööaldis (ei ilmu kohale, ei vasta kirjadele, ei esita vara nimekirja)?

Vastus: Jüri Sirel, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/

Kohtutäitur ei saa füüsilisest isikust võlgnikule kuuluva äriühingu tegevusse sekkuda. Kohtutäituri nõue on sellisel juhul suunatud siiski ainult nimetatud füüsilise isiku vastu ning sellest tulenevalt saab kohtutäitur sissenõudja soovil pöörata nõude kogu füüsilise isiku vara vastu. Kui füüsilisele isikule kuulub osalus mõnes äriühingus, siis saab kohtutäitur arestida vastava osaluse ning füüsilise isiku kohustuste katteks alustada selle võõrandamist. Kohtutäituri poolt arestitud vara võõrandamine toimub üldjuhul avaliku enampakkumise kaudu. Seega esineb antud juhul risk, et kohtutäitur arestib äriühingu osaniku võlgade sissenõudmiseks osanikule kuuluva osa ning võõrandab selle osaniku võlgade katteks.
 

Küsimus: Kuidas peaks käituma võlausaldaja, kui tema võlgniku kohta on ilmunud äriühingute ühinemisteade?21.03.2013

Firma, kes on meile võlgu, ühines teise ettevõttega. Ametlikes Teadaannetes avaldatud teates "Ühinenud ühingu võlausaldajatel on võimalus esitada ühendavale ühingule oma nõuded tagatise saamiseks kuue (6) kuu jooksul alates käesoleva teate avaldamisest". Küsimus on, mida see tagatise saamiseks tähendab, kuidas tuleks nõue esitada või kui ei esita, kas siis nõuet enam ei eksisteerigi?

Vastus: Jüri Sirel, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/

Ühendav ühing peab Ametlikes Teadaannetes teate avaldamisest alates kuue kuu jooksul tagama ühinevate ühingute võlausaldajate esitatud nõuded, kui võlausaldajad ei saa nõuda nõuete rahuldamist ja põhistavad, et ühinemine võib ohustada nende nõuete täitmist. Seega saab tagatist nõuda juhul, kui esinevad objektiivsed asjaolud, et ühinemine võib ohustada võlausaldaja nõude täitmist. Samas aga lähevad ühendatava ühingu varad, samuti ka kõik kohustused, ühinemisel üle ühendavale ühingule. Uue ühingu asutamisel läheb ühinevate ühingute vara, sealhulgas kohustused, sellele üle. Seega jääb ühinemise teel tekkinud ühing igal juhul ühinevate ühingute kõigi kohustuste ees samamoodi vastutama ning võlausaldajate huve ühinemine üldiselt ei kahjusta. Võlausaldaja saab peale ühinemist oma nõude täitmist nõuda samal viisil ühinemisel tekkinud ühingult.