Korteriomandiõigus

1. Korteriomanike üldkoosoleku otsuse vastu võtmine - „Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud korteriomanikest/ühistu liikmetest, kellele kuulub üle poole kaasomandi osadest.( KrtS § 9 lg 3)
Küsimus: kas on mõeldud kogu (100%) kaasomandi osadest üle 50% või siiski üldkoosolekul osalevate korteriomanike kaasomandi osadest üle 50%.
2. Igal korteriomanikul/ühistu liikmel on üks hääl.
Küsimus: Kas igal korteriomanikul/ühistu liikmel ikka saab olla üks hääl, kui üks korteriomand kuulub mitmele omanikule (kaasomanikud), kuigi kõik omanikud on ju ühistu liikmed. KrtS § 15 lg 1 ütleb: Kui korteriomand kuulub mitmele isikule ühiselt, võivad need isikud teostada korteriomandiga seotud õigusi üksnes ühiselt. Või siis kas iga korteriomanikul/ühistu liige saab esindada-hääletada oma osa suurusega, seega siis kas hääletamisel saab olla 1/2 häält või 1/3 häält ?

Tere.
Minu küsimused: kas otsuse kinnistul haljasala suurendada parkimiskohtade arvelt võib langetada üldkoosoleku lihthäälteenamusega või on vajalik korterelamu kõikide korteriomanike nõusolek? Kas korteriomandite suurus omab mingit rolli?
Tänan ette!

Tere.
10.12.2014 vastuses oli selgitatud, et "korteriühistu saab teenuste eest tasu nõuda üksnes korteriühistu põhikirjas sätestatud ulatuses ning kui seal viidet rõdule ei ole, siis on Teil õigus keelduda lisaruutmeetrite eest tasu maksmisest".
Selline võimalus oli nii julgestav, et paljud laiendasid korteripinna üldkasutatava trepikoja või keldri arvel ja ehitasid rõdule omal käel soojustatud kinnise lisaruumi. Majanduskulusid kantakse jätkuvalt kaasomandiosa algse väiksema suuruse järgi, mitte suurendatud üldpinna järgi, sest nii on odavam ja keegi ei saa kohustada taastama endist olukorda.
Põhikirjas viidet rõdule ei ole. Ehitusprojektis ja kinnistusraamatus on rõdud lahtised, mitte kinniehitatud. See kõik toimub ilma muudatusprojekti ja kokkuleppeta. Korterite üldpindade ebamäärane suurendamine ei ole kajastatud põhikirjas ega kinnistusraamatus.
- Kas sellises olukorras oleks küttekulu arvestus konkreetsem ja õiglasem individuaalmõõturite järgi (seadusest või põhikirjast erinevalt) kasvõi ajutiselt kuni juurdeehituste seadustamiseni (kinnistusraamatu andmete korrastamiseni)?
- Milliste õigusaktide alusel saaks nüüd paluda andmete korrastamist või omavoliliste juurdeehituste likvideerimist? Kui enamus (omavoliliste juurdeehituste omanikud) ei soovi midagi muuta, siis mida saab teha seaduskuulelik vähemus?

Meie majal on "väsinud" maja välisseina vuukide täide. Enamikus sai täide uuendatud, kuid mõnede korterite omanikud ei lubanud oma avatud rõdule ehitajat seda tööd teostama. Kas saab üldkoosolek otsustada, et antud korteriomanikud vastutavad ka võimalike tekkivate kahjude eest? Rõdud on meil korteri ostu-müügi lepingus eraldi välja toodud korteri osana.

Tere!
Korteriühistu soovib rajada kortermaja krundile puhkeväljaku, paraku rikub planeeritav objekt akendest avanevat vaadet. Ühtlasi on väljakule oodata ka KÜ-sse mittekuuluvaid isikuid, kelle lärm väljaku poole avanevate akende elanike rahu rikkuma võib hakata.
Nagu aru sain, on sellise ehituse teostamiseks vajalik väljaku "alla" rajatav maalapp registreerida KÜ ühiskasutusse (palun parandage terminoloogiat, kui eksin - hetkeseisuga on see maa ilma igasuguse erikasutuseta muruplats). KÜ plaanib kõnealloleva väljaku maa ühiskasutusse võtmiseks (lõppeesmärgiga legaliseerida väljaku ehitus) üldkoosoleku hääletust. Sellest lähtuvalt kaks küsimus:
a) Kas praegusel puhul on selleks vajalik KÕIGI KÜ liikmete nõusolekut? - mitmed isikud, eriti need, kelle aknad planeeritava väljaku poole jäävad, on juba kirjalikult KÜ-le kinnitanud, et nad ei ole antud projektiga nõus.
b) Kas juhul, kui üldkoosolekule ei ilmu kõiki korteriomanikke, võib kõnealloleva maa ühiskasutuse otsuse (ja sellest lähtuvalt ka väljaku ehituse otsuse) vastu võtta ka koosolekule ilmunud korteriomanike enamushäälte alusel?

Tere,
Kortermaja ühistu esimees on tasustatud, üle keskmise makstava tasuga 630€ kuus ning lisaks ühistu rahadest kaetakse ka esimehe autokulud 70€ kuus. Mina ei ole nõus, et ühistu esimees peab sellises summas tasu saama, kui maja eest ei hoolitseta ja enamuste Ü.esimeestele makstavad tasud ühistutes jäävad 300€ kanti. Sõidupäevikut ei esitata ja iga kuu saab esimees 70€ autokompensatsiooni, kui ühistu jaoks ju auto kasutamist ei toimu. Esimees elab samas majas ja autokulud ei ole õigustatud. Ühistu esimees ei tegele samas maja hooldamisega, ei otsi ega taotle maja jaoks erinevaid, pakutavaid toetusi maja korrastamiseks, palkas konkurssi korraldamata kojamehe (samas majas elav), ning haldusfirma hooldustöödeks, kellele ka ühistu rahadest kõigile tasutakse.
Maja on korrastamata, viimane pakkumine võeti renoveerimiseks 2017 aastal, ning sinnapaika kõik ka jäeti, öeldes, et käib liikmetele üle jõu. Viimane suurem töö tehti 2018, kui vahetati püstakud ja soojustati otsaseinad.
Minu korter on talvel külm, vaevalt 19-20C, viimasel korrusel. Katus vajaks soojustamist, fassaad korrastamist, küttesüsteem vahetust jne.
Nüüd on esimees öelnud, et Covidi tõttu kõik suuremad tööd pannakse ootele, kuni kriisi lõpuni. Kriis võib veel väga pikalt kesta ja maja oleks kiiremas korras korda teha. Tööd paneb ootele aga palka saab ja soovib saada iga kuu.
Aruandeid kinnitatakse alles detsembris. st. 2021 detsembris kinnitatakse 2020 aasta majandusaruanne. See annab ühistu rahadega "mängimiseks" päris pika aja.
Mina sooviks uut esimeest, kes oleks toimekam ja motiveeritud. Olen ühistus ka teema tõstatanud, kuid vastukaja on 0.

Väikeses, 9 korteriga ühistu üks korteriomanik ei maksa kommunaalmakse ega ela ise korteris, see seisab tühi ja kannab (juba aastaid kütmata ja õhutamata) hallitust ja talvel külma edasi naaberkorteritesse. Aastaid kestnud kirjavahetus ja KÜ üldkoosoleku otsused hoiatusega korter sundvõõrandada ei ole tulemusi andnud. Nüüd otsustati hagiavaldus kohtule esitada. Kuid siin on tekkinud vaidlusküsimus, kas piirduda sundvõõrandamise taotlusega või alustada lisaks võlanõude maksekäsu kiirmenetlusega. Neid kahte korraga ei saavat teha, mistõttu KÜ võib pärast korteri sundmüüki seni kuhjunud kommunaalvõlgadest ilma jääda (uus omanik ei pea maksma). Kuidas asju arukalt ja seaduslikult pädevalt edasi ajada?

Tere,
Meie ühistus on 4 korterit ja 2 juhatuse liiget. Hääled jagunevad igal üldkoosolekul 50% (II korrus + 1 juhatuse liige) vastu ja 50% (I korrus + 1 juhatuse liige) poolt.
Juhatuse liikmed ei suuda ka omavahel mitte midagi kokku leppida, ja nii juba 10 aastat. Nüüd on kätte jõudnud aeg, kus on vaja nn. "tulekahju kustutada" ja renoveerimistööd tehakse vaid nn. "Augu paikamiseks". Üritasime avaldada mitte huvitatud juhatuse liikmele ka umbusaldust kuid tema naaber (II korrus) on tema poolt ja jälle on hääled 50:50.
Kas meil oleks võimalus I korrus korda teha oma vahenditest? Kuna meie ühistul ei ole ka remondifondi siis ei ole ka korteriühistul vahendeid, mille eest maja korda teha?
Oleme nõus I korruse koridori ja välisfassaadi korrastama oma rahade eest! Kuid II korrus ähvardab, et kui me teeme parendusi siis nemad lõhuvad või lammutavad parendused maha ja nõuavad, et taastaksime endise olukorra.
Põhikirja ühistul ei ole. Majanduskava ei ole. Juhatuse liige ei ole koosolekut kokku kutsunud ega ka selleks mitte midagi teinud, et maja korda saaks.
Veel üks küsimus kui hääled jagunevad 50% poolt 25% vastu ja 25% erapooletu või ei ilmu koosolekule, kuidas siis saaks otsustada? Siis ju ikka 50% poolt??

Uusarenduse majas on arendaja poolt valitud KÜ-le valitseja, kellega aasta jooksul suhted liiga soojad ei ole olnud ja oleme kõigi korteriomanikega vastu võtnud otsuse juhatuse määrata, et aru saada KÜ rahalisest seisust ja kulutustest.
Tulenevalt seadusest peaks selline otsus 100% nõusolekuga ja kõigi kaasomanike allkirjadega piisav olema, KÜ on alla 10 korteri ja otsus peaks olema kooskõlas KrtS §21 (7) ja § 24 (3)(4)?
Kuidas olemasolevalt valitsejalt kõik KÜ dokumendid ja vara üleandmist küsida, kas juhatuse registreerimisest registris piisab ja valitseja volitused on sellega lõppenud või saab KÜ eksisteerida Juhatus ja Valitseja samal ajal?
Haldusfirmaga sõlmitud leping peaks sõltumata Valitsejast või Juhatusest edasi kehtima ja haldusfirma kohustused ei tohiks volituste muutusest tulenevalt muutuda?

Tere! Sooviks teada, kas korteri omanikul on õigus vahetada ära püstaku küttetorustik ning vee ja kanalisatsioonitorustik ilma ühistu koosoleku otsuseta?

Ette tänades