Lepinguõigus

Sõlmisin üürilepingu fikseeritud üüriga. Korteri vastuvõtmisel ei kontrollinud kõiki asju, mida igapäevaselt vaja läheb. Korterisse sisseelamine võttis aega, hakkasid ilmnema puudused: köögi kraanikauss tilgub ja kraan katki, nõudepesumasin ei tööta korralikult, praeahi pooleldi kasutuskõlbmatu. Pesumasina kasutamine probleemne. Lisaks veel mitmeid muid puudusi, millest ei teavitatud ja ilmnevad välja alles sisseelamisel aga need kõik on vajalikud igapäevases elus. Korterit ei oleks kindlasti üürinud selliste puudustega mis praegu on, üürileandja kinnitas, et kõik on toimiv korteris ja probleeme ei ole. Tegin ettepaneku hinda alandada aga see ei sobinud. Üürileandja ei soovi hinda alandada mitte mingil tingimusel, lubab probleemidega tegelda siis kui täiesti katki või aega on. Väidab, et probleemide lahendamine on kulukas ja ei saa alandada hinda. Sama raha eest on üüriturul paremas seisukorras korterid. Etteteatmine on 2 kuud üürilepingu lõpetamiseks. Kas on võimalik korter öelda üles enne 2 kuud etteteatamisega kui on teada, et puuduste kõrvaldamisega tegeletakse passiivselt ja eesmärgiks on ainult raha saada. Kas võiks jätta üüri tasumata kuni probleemid on lahendatud? Kas võiks jätta üüri tasumata ja oodata kui omanik ütleb lepingu üles? Kas võiks kolida välja ilma etteteatamata ja maksta kuni kasutatud perioodi eest tasu. Kuidas selliste asjade puhul kohtus lahendused on ja mida tuleks vältida, et võimalikul kohtu juhtumil võitjaks jääda.

Tere,
sain aasta tagasi inkassolt kirja, et olen jätnud maksmata poole kuu mobiiliteenuse arve 2010. aastast. Mina polnud aga sellist arvet näinud ega ühtegi meeldetuletust selle kohta teenusepakkujalt saanud. Oma arust polnud ma nende klient olnudki. Lühidalt öeldes oli sisu selline, et üks operaator läks pankrotti ning võla maksmist nõudev mobiilioperaator võttis nende arveldamise üle. Pika uurimise peale sain teada, et kuigi varem tulid arved mulle e-mailile, saatis uus operaator oma arve postiga minu endisele aadressile, kus ma enam ammu ei elanud. Postiaadress oli eelmise operaatori lepingus, kuhu olin kirjutanud, et soovin arveid meilile. Postiga saadeti ka meeldetuletused, mida ma samuti ei olnud näinud. Igatahes oli nende vastus mulle selline, et lepingus olen märkinud, et soovin arveid postiga, aga uue operaatoriga pole ma lepingut sõlminudki. Soovile lepingut näha, pole ma vastust saanud ning nüüd aasta hiljem tuli sama kiri uuesti inkassolt.
Mul ei ole midagi selle vastu, et maksta ära oma 20 eurone arve, mida ma näinud ei olnud, aga ilmselgelt olin kulutanud. Ma ei ole aga nõus maksma inkassole 50 eurot. Operaator käsib suhelda inkassoga ning olen justkui nokk kinni, saba lahti. Saan aru, et ise unustasin, et mul kaks nädalat oli uus operaator, kuid ilmselgelt ei ole nad püüdnud mind üles leida, kui inkasso minuga kohe kontakti sai. Samuti pole nad esitanud arvet minu soovitud viisil, kuna operaatorite vahetamisel öeldi, et lepingud jäävad samaks. Seetõttu oleks pidanud ka tulema mu uue operaatori arve minu e-mailile.
Kas mul on võimalik midagi teha, et see olukord ära lahendada oma võlga ära makstes ning inkassot vältides? Operaator ise ei taha minust eriti midagi kuulda.

Kevadel soovisin osaleda libedasõidu koolituses. Jäi suuline kokkulepe (allkirju ma kuhugi ei lisanud), et osalen kindlal kuupäeval koolitusel. Raha mult selle eest ei võetud.
Paraku suutsin vahepeal koolitusaja ära unustada ja see tuletati mulle alles meelde paar päeva pärast koolitust, kui hakati nõudma raha, mis on siis 30€. Ma keeldusin sellest. Selle peale öeldi, et nemad kannatasid selle alusel kahju ja kui mina ära ei maksa, antakse nõue üle inkassole.
Eile, so 16.10.2013, laekus minu meili postkasti võlanõue Julianus Inkassolt, kes siis esindab Koolituskeskust. Nõude suurus 72€.
Küsimus selline: Kas ma olen kohustatud seda üleüldse maksma või mitte? Otseselt pole ma teenust saanud, allkirju ma kuhugi andnud ei ole jne.
Küsisin ka dokumentaalseid tõestuseid, mis tõendaksid, et nemad kannatasid otsest kahju, kuid seda mulle ei antud.
Lugupidamisega

Rentisin traktorit, sain rendilepingu, kus oli kirjas renditasu ja transpordikulu 65km eest, sest firma on 32,5km kaugusel ja selge, et tuleb tasuda ka tagasisõit. Nüüd esitati aga arve, kus transpordikulu nõutakse 130km eest, sest treiler ei jäänud mitte minu juurde, vaid sõitis tühjalt tagasi ja järgmisel päeval tuli rendimasina järele. Aga kuna seda pole rendilepingus selgelt kirjas, et maksta tuleb kaks korda edasi-tagasi sõit, ka suusõnaliselt mind sellest ei teavitatud, siis ma pole nõus seda maksma. On mul õigus?

Tere! Kolisime mais uude üürikorterisse kuid mitmete ebameeldivuste tõttu omanikuga, otsustasime ennetähtagselt üürilepingu lõpetada (lepingust tuli kohustus 2 kuud sellest ette teatada, mida oleme ka teinud), leping lõpeb 12. novembril.
Meil on üürilepingusse sisse kirjutatud, et üürileandja kohustub muutma Elioni lepingu internetikiirust limiidile 100mbit, see oli üks tingimus, mille seadsime enne lepingu sõlmimist. Helistasin täna Elioni ning sain kinnitust, et meie korteris oleva interneti kiirus on vaid 50 mbit ning omanik pole seda kunagi muutnud. Millised on minu õigused sellisel juhul kui omanik ei ole enda lepingust tulenevaid kohustusi täitnud?

Suured tänud ette!

Tere!
Ma olen laenule käendaja ning põhivõlgnik ei ole laenu maksnud ja asi on antud nüüd kohtutäiturile. Kohtutäitur nõuab kogu võlga minult kui käendajalt (solidaarne). Kas on selline asi võimalik kuidagi, et kui ma maksan nüüd kogu selle summa korraga täismahus kohtutäiturile ära, kas siis on mul võimalik selle sama summa suuruselt nõue esitada läbi kohtutäituri praegusele põhivõlgnikule, sest ise võlgu kellelegi olla ei taha ja teeks parem nii siis, et kohtutäitur nõuaks põhivõlgnikult seda raha kasvõi terve tema elu jooksult temalt minu kasuks?


Lugupidamisega,

Pool aastat üürisime maja. Maksime üüri 100 eurot kuus. Puudus üürileping. Aprillis pidime välja kolima. Nüüd pool aastat hiljem nõuab üürileandja müstilisi summasid, väidetavalt lõhutud asjade eest, mis on vale. Ähvardab, et pöördub prokuröri poole. On tal üldse õigust midagi teha kui üürilepingut ei olnud sõlmitud? Ja kuidas peaksin mina edasi käituma?

Mis momendist tekib kommunaalkulude tasumise kohustus kui maksetähtaega pole kokku lepitud?
Kas vastavalt VÕS § 82'1 lg 1-le, 30 päeva möödumisel eelneva kuu lõpust (hüve saamisest)? Või vastavalt § 82 lg 5-le, koheselt?
Kas korteriühistu juhatus võib märkida makseteatisele/arvele tasumise tähtaja oma suva järgi kui põhikiri või üldkoosolekute otsused seda ei reguleeri?

Tere! Aastal 2009 võtsin eraisiku käendusel pangalt laenu. Üle kahe aasta tagasi arestiti minu pangakonto kohtutäituri poolt teise, vahepeal tekkinud võla mittemaksmise pärast. Pangalaenu tasusin aga 100% korrektselt igakuiselt edasi, mis aga kanti pangale üle minu käendaja kontolt, kuna enda kontolt seda enam teha ei saanud. Selgituses loomulikult sai kõik vajalik, minu nimi, laenulepingu nr. jne. Asja kooskõlastasin suulisel kokkuleppel isiklikult laenuhalduriga ja siis selles mingit probleemi ei nähtud. Nüüd aga minu suureks üllatuseks sain (teiselt) kohtutäiturilt menetlusteate, et kuna mina ei ole isiklikult täitnud oma laenukohustust, siis on asi antud üle täiturile (millele lisandus täituritasu 700€). Pangalt aru pärides vastati, et nemad sooviksid, et laenu tasuks siiski laenuvõtja, mitte käendaja ega keegi kolmas isik.
Küsimus oleks, et kas panga selline käitumine on õigustatud? Kuna minu ainus sissetulek on töövõimetuspension, siis ei ole mul ilmselt võimalik saada ka juriidilist abi. Kuidas peaksin edasi tegutsema?
Ette tänades!

Kinkisin korteri tütrele 2008.a. augustis. Ta elab selles korteris. Praegu kaalun enda kui füüsilise isiku kohta pankrotiavalduse esitamist. Kas Pankrotiseaduse § 111 lg 1 p 2 nimetatud viieaastane tähtaeg on möödunud ja kinkelepingut ei ole võimalik kehtetuks tunnistada?