Lepinguõigus

Tere,
Rentisime kontoripinna ning algul öeldi meile keskmisteks kõrvalkuludeks oluliselt madalam summa kui need tänaseks on. Tõestuseks on e-kirjavahetus, kus haldur kinnitab kõrvalkulude keskmist suurust.

Lepingus on kirjas, et lepingu ülesütlemise otsuse teatamine peab toimuma kolm kuud enne. Meie soovime öelda lepingu varem üles.

Millised on meie kui rendile võtjate õigused?

Tere! Soovin üürikorterit üle anda omanikule erakorraliselt, teatasin aja, millal soovin seda teha. Vastust ei ole. Kuhu jätta korteri võtmed kui teatatud ajaks pole kellelegi anda võtmeid? Mis formaalsused tuleks teha, et kõik oleks õige tulevikus tekkida võivate probleemide puhul.

Olen kaotanud töö ja soovin erakorraliselt tähtajalist üürilepingut lõpetada, kuna ei suuda edasisi kohustusi täita. Näiteks kui ma olen elanud septembri kuu korteris ja selle lõpus soovin lepingu üles öelda. Siis mitme kuu jagu ma maksma pean!

Mees (üks abikaasadest) võttis SMS laenu, naine ei teadnud sellest midagi ning nad on seaduslikult abielus, siis kas naine on sunnitud selle tagasi maksma? Kas naisel on õigus sealt firmast selle laenu üksikasju küsida?

Kas on võimalik teha sellist võlakirja, kus on 4 võlgniku? Ja kui see peaks minema inkassosse või kohtusse, siis kuidas jaotatakse võla summa?

Tere!
2008. aastal läksin olude sunnil praeguseks oma eksmehe majalaenu käendajaks. Laenu võttis mu eksmees paar aastat varem, kuid siis teatas pank, et vaja lisatagatisi. Niisiis laenu tagatiseks on korter, pluss veel mina. Maja ise on mere ääres Viimsis, mille väärtus on ka juba piisavalt hea. Peagi peale käändajaks minemist meie vabaabielu lõppes ja olen andud mehele nüüdseks juba 5 aastat aega mind sealt laenu tagant ära saada, kuid ta pole siiani suutnud uut käendajat leida ega ka panga silmis piisavalt oma palka tõsta. Mis moodi oleks mul võimalik sellest lepingust taganeda ja oma perega eluga edasi minna. Praegusel hetkel on meie pere olnud 4 aasta nn. ootaval režiimil.
Ma väga tänan kui te saaksite mind aidata!

Maja on jaotatud mitmete kaasomanike vahel. Üks kaasomanik soovib oma osa müüa teisele kaasomanikule. Kas nad saavad seda lihtsalt notari juures ära vormistada või on ka teistel kaasomanikel õigused ostule? Kas peab küsima ka nende nõusolekut?

Osaühing tegeleb kinnisvara haldamise ja hooldamisega ning tema omanduses on kinnisvara, milles asuvaid ruume on ta üürinud erinevatele ettevõtetele. Sõlmitud on tähtajalised üürilepingud.
Osaühingu osanikud on otsustanud oma osad võõrandada ja uuel osanikul on kavas üürilepingud ennetähtaegselt lõpetada, kuna vajab kinnisvara oma tegevuse arendamiseks. Kas sellisel juhul kuuluvad kohaldamisele VÕS § 323 sätted?

Tere. Vanaema andis oma lapselapsele korteri ostuks raha. Vastutasuks soovis vanaema, et lapselaps teda elu lõpuni hooldaks. Aga niipea kui lapselaps raha kätte sai (osa sulas, osa pangaülekandega) ja korteri ostis, jättis ta vanainimese hooletusse. Vaninimene on tänaseks omale uued hooldajad leidnud. Nüüd soovib vanaema oma raha lapselapselt tagasi saada. Kas on kuidagi võimalik tõestada kohtus, et vanainimest on petetud ja ta saab kunagi oma raha tagasi? Olemas on tunnistajad, et just vanaema andis raha. Veel ka see tõestuseks, et lapselaps on 22-aastane ja ta pole päevagi ametlikult tööl käinud, et ise see korteri raha teenida.

Kahekorruseline hoone on jagatud kaheks elamispinnaks. 1/2 kuulub ühele omanikule ja 1/2 teisele omanikule. Omanike vahel sõlmiti suuline leping, korrastada kindel ruum ühel korrusel ning mõlemad osapooled jagavad remondi kulud pooleks ja mõlemad võivad seda pinda kasutada. Pärast vastava korruse omaniku vahetust, kus remont toimus, keeldub uus omanik anda võimalust kasutada pinda. Ruum kuulub uue omaniku elamispinnale. Küsimus on selline, et kas vanal omanikul on võimalus küsida kasutusvõimalust või kulude katmist?

Ette tänades