Liiklusõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Mida teha kui jalgrattahaagis ei mahu ülekäiguraja ohutussaarele?24.04.2019

Tallinnas on palju selliseid reguleeritud ülekäiguradasid, kui foor töötab eri sõidusuundadel kordamööda ja keskel olev ohutussaar vaevu kaks meetrit lai. Jalgrattaga teed ületades sinna hädavaevu mahub, aga kui jalgratta taga on haagis, siis jääb see haagis täies ulatuses selja taga oleva sõiduraja peale ning paneb seal liikluse kinni. Edasi minna keelab mul punane tuli või pole see ellujäämise seisukohalt võimalik ning põiki jalgratast koos haagisega ohutussaarele iga kord ka ei paiguta, sest seal on teisigi inimesi. Korra oli juhus, jätsingi haagise sõiduteele ja õnneks kolonn, kellel süttis roheline, rahulikult ootas, kuid mõne ristmiku puhul võib see tekitada ohtlikke olukordi. Kuidas oleks korrektne niisuguses olukorras käituda?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Maano Saareväli
loe lisaks
Minu hinnangul on sellises olukorras üksnes üks võimalus - sõidutee ületamiseks tuleb valida ületuskoht, mis võimaldab sõiduteed konkreetse liiklusvahendiga (st jalgratas + jalgrattahaagis) ohutult ületada. Kui ohutussaar on kitsas ja sellele ei ole võimalik haagist mingil moel ohutult ja teisi liiklejaid mittetakistaval viisil mahutada (jalgrattur ei tohi takistada ülekäigurajal liikuvaid jalakäijaid - LS § 31 lg 5), siis paraku on nii, et jalgrattast ja haagisest koosneva sõidukiühendiga sellist ülekäigurada ületada ei saagi ja tuleb endale leida liikumisteekond, mis vastab liiklusvahendist tulenevale eripärale. Kui tegemist on muu haagisega, kui lapsehaagisega, siis on õige lähtuda LS § 31 lg-st 2 ning § 32 lg 1 p-st 1, mille kohaselt tuleb jalgrattaga üldjuhul sõita jalgrattateel või sõiduteel selle parema ääre lähedal (va pöörded vasakule). Selliselt kaob ka vajadus ületada sõiduteed jalakäijate ülekõiguraja kaudu, vaid jalgrattur liikleb võrdväärsetel alustel mootorsõidukitega.
 

Küsimus: Kas ma taksojuhina võin klienti invakohal oodata, kui ise autos olen?18.04.2019

Tere
Töötan praegu taksojuhina ja sain tellimuse. Ootasin klienti, seistes invakohal, siis jooksis ühtäkki linnavalitsusest välja MUPO ametnik ja hakkas fotosid klõpsima (mina istusin autos). Samal päeval määras MUPO mulle hoiatustrahvi 20 eurot. Kas ma tegelikult võin klienti invakohal oodata, kui ise autos olen?
Tänades

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Maano Saareväli
loe lisaks
Liikumispuudega inimese sõiduki parkimiskohal tohib parkida ja peatuda üksnes liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardi olemasolul. Kui Teil sellist kaarti ei olnud, siis ei ole ka taksodel liikumispuudega isiku parkimiskohal parkimine ega peatumine lubatud.
 

Küsimus: Tere! Kas Munitsipaalpolitsei (MUPO) ametnikul on õigus peatada sõitvat sõidukit?17.04.2019

Tere! Kas Munitsipaalpolitsei (MUPO) ametnikul on õigus peatada sõitvat sõidukit? Kui jah, siis millise seaduse alusel? Kui ei, siis mida peatamise juhul ette võtta?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Maano Saareväli
loe lisaks
Korrakaitseseaduse § 45 lg 1 kohaselt võib politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgani ametiisik anda sõiduki- või maastikusõidukijuhile (edaspidi sõidukijuht) käega, sauaga, helkurkettaga või alarmsõiduki valgusseadme või valjuhääldi abil liiklusseaduses kehtestatud korras märguande sõiduki või maastikusõiduki (edaspidi sõiduk) peatamiseks, kui see on vajalik ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks.

Munitsipaalpolitsei on kohaliku omavalitsuse korrakaitseüksus e. korrakaitseorgan.

Liiklusjärelevalve pädevus on kohalikul omavalitsusel üksnes peatumise ja parkimise nõuete üle konkreetse kohaliku omavalitsuse territooriumil.

Kui MUPO peatab sõiduki, siis esmalt tasubki küsida peatamise põhjus, kui ametnik ise seda ei selgita.
 

Küsimus: Kas mul on võimalus sõidujuhendajaga sõitu harjutada, kui juhiload võeti ära 2004 ja nüüd soovin juhilube teha?17.04.2019

Juhiload võeti ära 2004. aastal. Praegu taastan sõiduõigust. Maanteeametis teooria tehtud, sõit tahab harjutamist. Kas mul on võimalus sõidujuhendajaga sõitu harjutada, koolitunnistus aastast 2000 olemas?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Maano Saareväli
loe lisaks
Liiklusseaduse § 109 lg 2 kohaselt isik, kes õpib mootorsõidukijuhi koolituskursusel või on koolituskursuse lõpetanud, võib juhtida mootorsõidukit sõidupraktika saamise eesmärgil teise isiku (juhendaja) juuresolekul järgmistel tingimustel:
1) juhendajal peab olema vastava kategooria mootorsõiduki juhiluba vähemalt viis aastat. Juhiloa omamise aja hulka arvestatakse esmase juhiloa omamise aeg;
2) juhendajal ei ole kehtivat karistust mootorsõiduki joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis juhtimise eest ega liiklusnõuete sellise rikkumise eest, mille eest käesolev seadus näeb ette mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise või mille eest juhtimisõigus on ära võetud, arvestades karistusregistri seaduse §-s 24 nimetatud karistusandmete kustutamise tähtaegu;
3) juhendaja on saanud Maanteeametilt õiguse juhendamiseks, vastab käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud tingimustele ning juhendamise õigust tõendatakse liiklusregistri andmete alusel;
4) juhendaja võib juhendada sõidupraktikat üksnes isikul, kelle nimi on märgitud juhendaja tunnistusele või kantud liiklusregistrisse.

Sõiduõppija õigust juhtida mootorsõidukit sõidupraktikal tõendab koolituskursuse õpingukaart või tunnistus.

Seega, kui koolituskursus on varasemast ajast lõpetatud ja isikul on olemas koolituskursuse õpingukaart või tunnistus, siis võib ta sõidupraktika eesmärgil mootorsõidukit juhtida.
 

Küsimus: Kui auto seisab mitu päeva ühes ja samas kohas, kas Ühisteenustel on õigus teha mitut trahvi?12.04.2019

Kui auto seisab mitu päeva ühes ja samas kohas, kas Ühisteenustel on õigus teha mitut trahvi kui eelmist lipikut ei ole veel kojamehe vahelt kätte saanud? See ei saa olla seadusega kooskõlas ju sest eelnevat trahvi ei ole veel näiteks omanik näinud. Teiseks on ka parkimislukk peale pandud. Lipikuid aknavahel 5-7 ja lukk peal.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Maano Saareväli
loe lisaks
Euroopa linnades üsna tavaline pilt. Eestis reguleerib olukorda LS § 188 lg 7, mille kohaselt, kui mootorsõidukit või selle haagist ei ole tasulise parkimise kohast eemaldatud, on parkimisjärelevalvet teostaval ametiisikul õigus vähemalt 24 tunni möödudes teha uus viivistasu otsus.

Leppetrahvide osas määravad leppetrahvide korduvuse parkimiskohal kehtivad parkimistingimused.
 

Küsimus: Kas üksnes 3 nädalase uue auto avarii järel on ka muu võimalus kui taastamine või hüvitada auto väärtuse langus?12.04.2019

Tere!
Hiljaaegu sõideti otsa meie koduvärava ette pargitud uuele sõidukile, millega olime esindusest välja sõitnud alles kolm nädalat varem. Avariis said kahjustada auto esi- ja tagastange, kapott, tagaluuk, esituli, rehv koos veljega ning üks külg, mis vastu aeda lendas, lisaks muud pisemad kahjustused. Olukord on alles menetlemisel, kuid viimase info järgi auto siiski taastatakse, kuigi kahju on päris suur.
Kuna auto on liisingusse võetud, peame seesugust olukorda ebaausaks, kus peame avariilise sõiduki eest täishinda maksma. See langetab märgatavalt auto väärtust ja leiame, et see on meie kui avariis süütu osapoole suhtes ebaõiglane. Kas olukorrale on võimalik leida muid lahendusi? Näiteks taastamise asemel asendada vana auto uuega või hüvitada auto väärtuse langemisest tulenev kahju.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Maano Saareväli
loe lisaks
Ka uued autod satuvad liiklusõnnetustesse - autoga selline risk paraku kaasneb.

LkindlS § 26 lg 9 kohaselt hüvitatakse sõiduki väärtuse vähenemisest tekkinud kahju juhul, kui sõiduk sai kindlustusjuhtumis raskelt kahjustada ja kahjustatud isik nõuab sõiduki taastamise mõistlike kulutuste hüvitamist. Sõiduk on raskelt kahjustatud, kui selle taastamise kulud ületavad 50 protsenti sõiduki turuhinnast ja taastusremont hõlmab kandevkere või raami kuju taastamist olulises ulatuses.

Seega selleks, et kindlustuselt nõuda sõiduki väärtuse vähenemist, tuleb välja selgitada, kas esinevad eelkirjeldatud asjaolud.

Kui selliseid asjaolusid ei esine, siis on sõiduki väärtuse vähenemine vaieldav. Lõpuks koosneb sõiduk osadest, mis on vahetatavad. Selleks, et uuel sõidukil garantii säiliks, vahetatakse tavaliselt kahjustunud osad uute vastu. Seega koostatakse sõiduk uuesti ja peale kvaliteetset remonti on see samaväärne õnnetuseeelse sõidukiga. Seega teoreetiliselt väärtuse vähenemisest rääkida ei saa.

Küll võib kõne alla tulla ostuhuvi vähenemine liiklusõnnetuse märkega sõiduki puhul, aga sellise asjaolu alusel hüvitise nõudmine eeldab, et a) soovite sõidukit kohe müüa (hilisema e. kasutatud sõiduki müügi puhul ei pruugi varasem osalemine LÕ-s olla ostuhuvi vähendav asjaolu) ja b) olete tõendanud, et sõidukit ei õnnestu müüa hinnaga, mida saab küsida liiklusõnnetust mitteläbinud sõiduki puhul.
 

Küsimus: Milline peab olema parkimisel ohutu autodevaheline külgvahe kaugus, kui puuduvad jooned?12.04.2019

Milline peab olema parkimisel ohutu autodevaheline külgvahe kaugus, et mitte kriipida teisi autosid ja pääseda ka mõlemalt poolt autosse? Varem oli selleks vähemalt 0,5 m aga nüüd seda seadus ei reguleeri. Kas ongi nii, et pargin suvaliselt põiki ja risti ja kõik on JOKK kui puuduvad parkimiskohti tähistavad jooned.
Tänades

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Maano Saareväli
loe lisaks
LS § 46 lg 3 kohaselt peab juht sõitmisel hoidma ohutut külgvahet. Ka parkimiskohale jõutakse sõites. Lisaks reguleerib parkiva sõidukiga seotud ohutust LS § 29 lg 2, mis ütleb, et sõiduki ukse avamine ei tohi ohustada ega takistada teist liiklejat. Lisaks on ka üldnorm - LS § 16 lg 1, mille kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda.

Seega tuleb parkida sõiduk selliselt, et see oleks viisakas ja arvestav ka teiste liiklejate suhtes. Samuti tuleb käituda pargitud sõidukite uksi avades kitsastes oludes. Tõepoolest ei sätesta seadus seisva sõiduki (ega ka sõitva sõiduki) ohutu külgvahe suurust ning see on iga kord konkreetse juhi otsustus, mille ta teeb asjaolude pinnalt. Tulemuseks peab olema teiste liiklejatega arvestav olukord.

Sama kehtib juhul, kui parkimiskohti tähistavad jooned. Kui parkimiskohti tähistavaid jooni sõiduteel ei ole, tuleb lähtuda sõidukite parkimist reguleerivatest teistest normidest, mh LS § 20 lg 3, mille kohaselt tohib asula sõiduteel sõidukeid peatada või parkida ühes reas, kaherattalisi külghaagiseta mootorrattaid, jalgrattaid, mopeede ja pisimopeede kõrvuti kahes reas, kusjuures sõiduki pikitelg peab olema rööpne sõiduteeäärega ja takistuse puudumisel ei tohi sõiduk olla kaugemal kui 0,2 meetrit sõiduteeäärest.
 

Küsimus: Mis aja jooksul ma kohtus saan väärteomenetluse otsuse vaidlustada, kas 15 päeva peale otsuse kätte saamist?10.04.2019

Tere, Juhtisin sõidukid, millel juba kolm nädalat puudus tehnoülevaatus. Sõidukil ei esinenud ohtlikke rikkeid ega puudusi ning liikusin sellega remonditöökotta, et vahetada termostaat ning teha ära korraline hooldus, peale mida plaanisin minna tehnoülevaatusele.
Remonditöökotta sõites jäin vahele korravalvuritele. Minu selgitused neid ei huvitanud ning mind kutsuti nende sõidukisse, kus pakuti esialgu lühimenetlust või kiirmenetlust. Kuna ei olnud nõus lühi- ega kiirmenetlusega, siis koostati mulle väärteoprotokoll.
Samal päeval sai sõiduk parandatud ning ülejärgmisel päeval läbisin märkusteta tehnoülevaatuse.
Plaanisin väärteoasjas esitada vastulause, kuid viiendal päeval peale protokolli koostamist sain teate, et e-toimik keskonnas on mulle koostatud otsus, ning minule on määratud rahatrahv. Olin parajas segaduses, kuid otsustasin siiski vastulause esitada. Kuna e-keskkonnas vastulauset ei olnud võimalik esitada, siis saatsin vastulause ametniku e-postile ning igaks juhuks toimetasin ka füüsiliselt kohale. Nüüd siis sain ametnikult e-posti teel vastuse: "Kuna otsus on juba tehtud siis vastulauset mina rahuldada ei saa, soovi korral pöörduge palun kohtusse"
Kas antud juhul on tegemist menetlusaluse isiku õiguste rikkumisega?
Protokollil on märgitud, et otsus on kohtuvälise menetleja juures kätte saadav alates 21.04.2019, kuid otsuse sain kätte 27.03.19. Mis aja jooksul ma kohtus saan vaidlustada kas 15 päeva peale otsuse kätte saamist?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Maano Saareväli
loe lisaks
Kohtuvälise menetleja poolt üldmenetluses tehtud otsusele on menetlusalusel isikul õigus esitada kaebus kohtusse 15 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus oli menetlusalusele isikule kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Selleks kuupäevaks on väärteoprotokolli kantud kuupäev. Võimalike ootamatuste vältimiseks soovitan siiski üsna koheselt hankida kohtuvälise menetleja käest väärteoasja toimiku koopia ja lasta see juristil üle vaadata.
 

Küsimus: Kas saan autol ka paar kuud varem tehnilise ülevaatuse ära teha?10.04.2019

Tere, kui mu autol on 5 numbrimärgi lõpus ja ülevaatus saab läbi siis juuli kuus, kas on võimalik ka juba praegu ehk aprillis ülevaatus ära teha ja millal hakkab kehtima uus ülevaatus kas siis aprillist või ikkagi juulist?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Maano Saareväli
loe lisaks
Täna numbrimärgi numbrite alusel üldjuhul enam ülevaatuse aega ei määrata. Ülevaatuse tähtajad on seotud esmaregistreerimise või viimase ülevaatuse tähtaegadega. Kui sõiduk esitatakse korralisele ülevaatusele kahe kuu jooksul enne määratud ülevaatuse aega, loetakse see korralisele ülevaatusele esitatuks määratud ajal. Järgmise korralise ülevaatuse aeg arvatakse määratud ajast alates. Samuti ei muutu sõidukile varem määratud korralisele ülevaatusele esitamise kuu, kui sõiduk esitatakse korralisele ülevaatusele järgmise kahe kuu jooksul pärast ülevaatuse lõppemist.
 

Küsimus: Kas on mingisugune võimalus eksamid varem ära teha või saab alles pärast karistuse lõppu registris eksamiaega taotleda?09.04.2019

Olen lugenud siit erinevaid vastuseid, kuid ei ole midagi kindlat enda jaoks leidnud. Sestap otsustasin teilt nõu küsida.
Eelmine aasta (2018) juunis jäin vahele juhilubadeta rolleri juhtimisega. Trahvi maksin järgmine päev ära, seega aasta peale seda peaks karistus registrist kustuma. Nüüd aga olen läbi teinud autokooli ning vaja arki minna. Kas on mingisugune võimalus eksamid varem ära teha või saab tõesti alles pärast karistuse lõppu registris eksamiaega taotleda?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Maano Saareväli
loe lisaks
Karistatuse olemasolu takistab LS § 106 lg 1 p 3 kohaselt juhtimisõiguse andmist ja esmase juhiloa väljastamist. Juhtimisõiguse taotlemist see ei takista. Enne karistusandmete kustutamist Teile esmast juhiluba lihtsalt ei väljastata ja juhtimisõigust ei omistata. Eksamitele registreerimine käib tavalises korras. Üksikasjalikumat infot eksamitele registreerumise kohta saate Maanteametist.