Liiklusõigus

Asjaolu, kas kaskoseltsi poolt kindlustushüvitise vähendamine raske hooletuse tõttu võib olla põhjendatud või mitte, sõltub kindlustustingimustest. Osa seltse sätestavad tingimustes konkreetselt, et täishüvitis makstakse ka raske hooletuse puhul, osadel on raske hooletus aga hüvitise vähendamist või selle maksmisest keeldumist tingivaks teguriks. Foorinõude rikkumist on ka kohtupraktikas peetud raskeks hooletuseks (sõltuvalt asjaoludest).

Kahju saanud sõiduki kahjud tasub igal juhul süüdlase sõiduki kindlustus. Sõltuvalt asjaoludest, võib kindlustusandjal tekkida aga kahju põhjustanud juhi vastu tagasinõue välja makstud kindlustushüvitise ja käsitluskulude suuruses summas. Eelkõige tekkib tagasinõudeõigus juhul, kui juht oli joobes või pudus kindlustus, samuti siis, kui liiklusõnnetus oli põhjustatud seetõttu, et juht ei omanud juhtimisõigust.

Tervisetõendi kehtivusaja möödumisel isiku juhtimisõigus peatub. Liiklusseaduse ja tänase kohtupraktika kohaselt ei võrdsustata juhtimisõiguse peatumist juhtimisõiguse puudumisega. Seega sellisel juhul ei oleks kindlustusandja tagasinõue süüdlase juhi vastu põhjendatud. Kui kindlustus peaks siiski tagasinõude esitama, on põhjust kaaluda nende nõude vaidlustamist.

Kui muud andmed on õiged, siis pelgalt sõiduki ebaõige reg.numbri märkimine karistusotsusesse ei too üldjuhul kaasa menetluse lõpetamist. Kui vaidlustate otsuse kohtus, peab kohus kontrollima kõiki otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kui ta tuvastab, et otsusel on sõiduki reg.nr vale ja see minetus on kõrvaldatav (tuvastatav on ka tegeliku sõiduki number), siis korrigeerib kohus ise selle vea. Menetlust ei lõpetata.

Liiklusmärki "552" Umbtee kasutatakse olukorras, kus teel puudub läbisõiduvõimalus. Eratee iseenesest ei tähenda veel läbisõiduvõimaluse puudumist. Selleks peab eratee omanik läbisõidu keelama liikluskorraldusvahenditega.

Küsimuse teisest poolest ei saa kahjuks aru. Kas on silmas peetud, et kui erateelt sõita ristmikule? Või kui sõita erateeni viivat teed pidi tagasi esimese ristmikuni? Või muu ristmikuni? Miks vastassuunas e. kas miski tee on ühesuunaline? Või on silmas peetud vastupidises suunas sõitmist?

Liiklusmärk 221 "Anna teed" paigutatakse ristumiskoha ette, kus ristuval teel sõitval juhil on sõidueesõigus. Kui juhil on teeandmise kohustus ka ilma märgita (teekatendite erinevus, "parema käe reegel", juurdesõiduteed vm), pannakse märk ainult mingil erilisel põhjusel (Eesti Standard EVS 613:2001 - Liiklusmärgid ja nende kasutamine). Milline see eriline põhjus on, standard ei täpsusta, seega sõltub see ilmselt tee omaniku või liikluse korraldaja kaalutlustest.

Mulle tundub, et jutt käib ühest konkreetsest kohast Rakvere linnas...

Elu on näidanud, et parkimissituatsioone hinnata pelgalt küsimuses kirjeldatud asjaolude pinnalt ei pruugi anda õiget tulemust. Soovitan esitada küsimuse e-posti teel, lisades juurde ka situatsiooni kajastavad fotod või plaanid.

Ilma konkreetset liiklusskeemi nägemata on tõepoolest raske konkreetse situatsiooni kohta arvamust avaldada. Samas, kui parkimiskohad jäid Tallinna avaliku tasulise parkimisala piiresse, siis kehtibki Tallinna avalikul tasulisel parkimisalal parkimise alustamisel 15 minutiline tasuta parkimise aeg (kehtestatud Tallinna LV määrusega). Parkimisaja algus tuleb märkida kas parkimiskellaga või vastavat mobiilirakendust kasutades või osta parkimispilet automaadist. Samuti ei ole keelatud parkimise ajaline piiramine (näiteks 2 tunniga). Tallinna avaliku parkimisala piiridel on vastavald liiklusmärgid ja neid alas sees enam ei dubleerita. Nõustun, et teatud juhtudel võib tekkida tõepoolest segadus tasulise parkimisala piiritlemisel eramaast. Sageli on tegemist nn tagantjärele hindamisega, et kas territoorium oli linnamaa või eramaa. Tänapäeval on reeglina eramaad siiski juba piiritletud konkreetsete tõketega või kaasatud eraparklate võrgustikku (Europark, Citypark jm) ning vastavate märkidega tähistatud. Kui soovite detailsemat olustiku analüüsi, võite kirjutada mulle e-posti koos parkimiskorraldust kajastavate fotode ja plaanidega. Konkreetse liiklussituatsiooni hindamine on üldjuhul tasuline teenus meie büroos. Hinnainfo jms saame vahetada samuti e-posti teel.

Küsimusele keeruline vastata, kuna sellest ei selgu, mida peate silmas kehtiva karistuse all - kas karistust, mis seisneb juhtimisõiguse äravõtmises või karistust, mis takistab juhiloa tegemist liiklusseaduse § 106 lg 1 alusel.

Kui jutt käib karistusest, mis seisneb juhtimisõiguse äravõtmises, siis Soome juhiluba ei päästa, kuivõrd Soomes või mujal saadud juhiluba ei muuda karistust olematuks ega tühista karistuses seisnevat keeldu mootorsõiduki juhtimiseks.

Kui jutt käib karistusest, mis takistab LS § 106 lg 1 kohaselt juhiloa saamist, siis ei takista Eestis karistuse olemasolu juhiloa saamist teises riigis, kui tolle riigi õigusnormid juhiloa saamist võimaldavad. LS § 106 sätestab Eestis juhtimisõiguse saamise eeldused. Kui konkreetse välisriigi juhiluba on Eestis tunnustatav, siis ma ei näe põhjusi, miks ei peaks selle juhiloaga saama Eestis mootorsõidukit juhtida.

No miks Te siis ei kirjutanud paberile, keda vastutavaks peate? See selle paberi koostamise mõte ja eesmärk ju ongi..... Et hiljem olulist asjaolu tõendada ja vaidlusi välistada.

Tagantjärele tarkus muidugi midagi väärt ei ole ja praeguses olukorras peate selleks, et esitada nõue jalgratturi vastu tõendama, et jalgrattur oli kokkupõrkes süüdi. Sobiateks tõenditeks võivad olla võimalikud valvekaamerate vms salvestused, tunnistajate ütlused, jalgratturi enda ütlused juhtumi asjaolude kohta jm andmed, mille alusel saab sündmust nö taastada.

Võlaõigusliku üldpõhimõtte kohaselt peab teisele isikule kahju tekitanud isik tekitanud kahju hüvitama. Seega, kui Teil õnnestub tõendada, et kahju tekitamise eest on vastutav jalgrattur, siis on tal kohustus kahju hüvitada. Kui jalgrattur soovib tugineda kokkuleppele, millega Teie loobusite kahjunõudest tema vastu, siis peab jalgrattur sellise kokkuleppe olemasolu tõendama. Vaidluse korral hindab poolte esitatud tõendeid ja väiteid kohus ja teeb otsuse kujunenud siseveendumuse kohaselt.

Liiklete ilmselt veel vana s.o enne 2011.a kehtinud liikluseeskirja järgi. Täna kehtiv liiklusseadus ei näe enam ette seda, et taga sõitva sõiduki juht peab andma teed ümberreastuvale naaberrea juhile. Täna kehtib kõikidele manöövrit tegevatele juhtidele üldreeglina LS § 33 lg 2 p 8, mille kohaselt peab juht enne manöövri alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid. Erandi loob LS § 47 lg 1, mille kohaselt, kui rida soovitavad vastastikku vahetada kõrvuti sõitvad sõidukid, tuleb teed anda paremal oleva sõiduki juhile. Seega situatsioonis, kus üks sõiduk liigub otse ja teine soovib vahetada rida, on oma manöövri ohutuses veenumise kohustus reavahetust planeerival juhil. Otse liikuval juhil ei ole seadusest tulenevat tee andmise kohustust. Loomulikult ei ole keelatud lähtuda tervest mõistusest ja üldisest liiklusviisakuse kriteeriumist ning teeandmise kohustuse puudumisele vaatamata anda rida vahetada soovijale teed olukorras, kus reavahetus on keeruline.

Väärteomenetluses tehtud otsus jõustub, kui selle peale ei ole enam võimalik kaebust esitada. Teisisõnu - otsus jõustub, kui otsuse vaidlustamise tähtaeg on möödunud. Kiirmenetluses tehtud otsust saab vaidlustada 15 päeva jooksul, arvates otsuse tegemisest ja menetlusalusele isikule kätte andmisest. Kui otsuse vaidlustamise tähtaeg ei ole veel möödunud, ei saagi otsus sisaldada märget selle jõustumise kohta. Samuti ei tähenda märke tegemata jätmine seda, et otsus ei jõustugi. Otsus jõustub automaatselt sõltumata mistahes märgetest, kui kaebuse esitamise tähtaeg on möödunud ja kaebust ei ole esitatud.

Eeldan, et tegemist on leppetrahviga. Leppetrahv on parklaoperaatori ja parkimisteenuse kasutaja vaheline trahvikokkulepe parkimistingimuste rikkumise eest parkimisteenuse kasutaja poolt. See kokkulepe sisaldub parkimislepingus, mis loetakse sõlmituks sõiduki parkimisega parklasse. Parklas kehtivad liikluskorraldusvahendid on üldjuhul parkimistingimuste osa. Liiklusmärkide nõuete rikkumine on seega ühtlasi parkimistingimuste rikkumine, mille eest on võimalik rakendada leppetrahvi kokkulepet.