Liiklusõigus

Politsei, kui korrakaitseorgani tegevust reguleerivad normid on laiemad, kui käesoleva portaali vastuste formaat võimaldaks lahti kirjutada, hõlmates regulatsiooni nii tavaliste meetmete kui ka erimeetmete osas.
Siinkohal kogu regulatsiooni lahti selgitada ei ole paraku võimalik.

Politsei selgitamiskohustust reguleerib KorS § 11:

§ 11. Korrakaitseorgani selgitamiskohustus
(1) Riikliku järelevalve meedet kohaldama asuv ametiisik esitleb ennast arusaadavalt isikule, kelle suhtes ta kavatseb meedet kohaldada, esitab isiku soovil oma pädevust tõendava dokumendi (ametitõendi) ja annab isiku soovil selgitusi kohaldatava meetme ning haldusmenetluse seaduse §-s 36 nimetatud asjaolude kohta.

(2) Ametiisik võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuse täitmist edasi lükata nii kaua, kui see on vältimatult vajalik vahetu ohu tõrjumiseks.

(3) Ametiisikul ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustust, kui selle täitmine ei ole kohaldatava meetme olemusest või eesmärgist tulenevalt võimalik.

Kui korrarikkumine on aset leidnud, siis on politseil selle asjaolude selgitamiseks õigus nõuda isikult isikut tõendava dokumendi esitamist (ka liiklusseadus kohustab juhti liiklusjärelevalve teostaja nõudmisel esitama juhiloa või isikut tõendava dokumendi) ja teostada dokumendi põhjal isikusamasuse tuvastamine. Isikusamasuse tuvastamiseks võib kasutada ka sundi, kui kontrollitav vabatahtlikult ei allu.

Mis puudutab rikkumise tõendamist kohapeal, siis ka siin on võimalikud erinevad stsenaariumid. Mõnele inimesele ei ole võimalik rikkumist nö selgeks teha ka siis, kui kõik salvestatud on, mõnele piisab politsei sõnast. Üldiselt ei ole politseil kohustust teha inimesele kohapeal selgeks, et ta on süüdi. Selles osas on igaühel vabadus talle esitatud süüdisusega nõustuda või mitte. Politsei asi on koguda tõendeid ja fikseerida võimalik rikkumine, koguda seaduses ettenähtud korras tõendeid ja esitada süüdistus vastavalt menetluses ettenähtud korrale ja võimalustele. Siiski peab politsei teatud põhimõtteid järgima - näiteks tuleb kiirust ületanud isikule tutvustada kiirusmõõturi näitu, kui see on tehniliselt võimalik. Samuti peaks printsiibis olema väärteoprotokolli koostamise ajaks kogutud kõik õigusvastase teo toimepanemist tõendavad tõendid, kuivõrd peale väärteoprotokolli või kiirmenetluse otsuse kätteandmist on menetlusalusel isikul õigus tutvuda väärteotoimiku materjalidega, sh tõenditega. Samas pole välistatud, et osasid tõendeid kogutakse ka rikkumise järgselt - see on näiteks tavapärane liiklusõnnetuse asjade menetlemisel.

Tere. LS § 45 lg 13 kohaselt ei tohi sõidukiga sõita haljasalale või sellel sõidukite liiklemise tagajärjel kujunenud pinnasteele või väljaspool teed kohtades, mis ei ole ette nähtud mootorsõidukite liikluseks ilma maaomaniku või -valdaja loata. Selle sätte tähenduses peetakse maaomanikuna silmas ikkagi konkreetse haljasala omanikku. Mitte piirneva kinnistu omanikku, kes võib heakorra normidest tulenevalt omada kohustust oma kinnistuga külgneva kõnnitee puhastamiseks.

Hoovi või garaaži sissesõitu takistava sõiduki võib lasta teisaldada vastavalt LS § 92 lg 2 p-s 6 sätestatule.

Teie suhtes ei rakendu 1 aastane juhiloa saamise keeld, vaid 2+3 aastane keeld. LS § 106 lg 1 p 4 kohaselt antakse auto ja mootorratta juhtimisõigus isikule, kellel ei ole karistatust KarS 23. peatükis sätestatud liiklussüüteo eest. KarS § 424 kuulub 23. peatüki koosseisu. Tegemist on kuriteoga. Isik loetakse karistatuks, kui tal on kehtivad karistusandmed karistusregistris. Karistus kuriteo eest aegub 3 aasta möödumisel otsuse täitmisest. Seega selleks, et karistusandmed sellise kuriteo eest karistusregistrist kustutataks ja isikut saaks pidada karistust mitteomavaks, tuleb kõigepealt ära oodata 2 aastase katseaja möödumine (karistuse täitmise aeg) ja seejärel 3 aasta möödumine (karistuse kustumise aeg). Kokku on seega juhiloa saamise keelu pikkus 5 aastat.

Olen isiklikult seda meelt, et LS § 106 regulatsioon liikluskuritegude puhul ei pruugi olla eesmärgipärane ja proportsionaalne. Täna kehtib seadus aga sellisena.

Karistusõiguses kehtiva põhimõtte kohaselt ei saa raskemat seadust kohaldada tagasiulatuvalt. Seega teo suhtes, mis pandi toime enne seaduse muudatust, mis muudab karistatava olukorra raskemaks, kohaldatakse teo toimepanemise ajal kehtivat seadust.

Õiguspäraselt pargitud sõiduki teisaldamise õigust hooldustööde teostamise eesmärgil tõepoolest seadus ei anna. Näen lahendusena seda, et teeomanikult tuleb taotleda teeosa sulgemist või liikluskorralduse ajutist muutmist, kehtestades hooldusalale ajutise peatumiskeelu (näiteks lisatahvliga kuupäevade osas). Kui siis näidatud kuupäeval pargib sõiduk peatumist keelava liiklusmärgi mõjupiirkonnas, võib sõiduki teisaldada LS § 92 lg 2 p 3 alusel. Linnal peaks sellise skeemiga olema kogemus, sest seda rakendatakse ka suurematel spordiüritustel (näiteks Tallinna Maratoni päeval oli real tänavatel parkimine ja peatumine ajutiselt keelatud).

Kaaluda võib ka teabenõude tegemist liiklusregistrisse, et saada kõnealuste sõidukite omanike andmeid (põhjendatud huvi). Liiklusregistrist omanikuandmete saamine on aga alti olnud keeruline (enamjaolt Maanteeamet ei taha omanike andmeid väljastada).

Kehtivas seaduses on algaja juhi tunnusmärgi kasutamine veel kohustuslik. See plaanitakse muuta vabatahtlikuks, kuid vastav eelnõu on hetkel veel menetlemisel.

Seadus annab isikule, kelle õiguseid haldusorgani tegevus või haldusakt rikub, pöörduda oma õiguste kaitseks kohtu poole. Kas antud konkreetses küsimuses on tegemist õigust rikkuva toiminguga, vajab täiendavat analüüsi.

Liiklusseaduse kehtiv regulatsioon võib juhiloa saamise ja kehtiva süüteokaristuse vallas olla tõepoolest veidi ebamõistlik ja seaduse eesmärki moonutav. Samas seni, kui seadus sellisena kehtib, seda selliselt ka kohaldatakse. Olen ka ise planeerinud esitada õiguskantslerile küsimuse kõnealuse regulatsiooni otstarbekusest, kuid ei ole seni veel mõtet teoks saanud.

Samas tuleb mõista ka asja teist külge - karistuse kandmine ei peagi olema mugav ning selle eesmärk ongi panna inimene nn kitsasse olukorda, et läbi õiguste piiramise viia õigusrikkumise toimepannud inimeseni sõnum normikohase käitumise vajalikkusest. Kuna on mõistetav, et igal isikul ei pruugi olla võimalust karistuse koheseks täitmiseks, on suuremate rahatrahvide/rahaliste karistuste tasumist võimalik ajatada ja sellega 13 aasta pikkust aega tunduvalt lühendada. Ka on rahalise karistuse/trahvi tasumata jäämise korral kohtutäituril võimalik taotleda trahvi asendamist arestiga või rahalise karistuse asendamist vangistuse või üldkasuliku tööga ning need võimalused samuti kiirendavad karistuse täitmist.

Kui juhtimisõigus puudub isikul, kes ei ole liikluskahju põhjustamise eest vastutav (vastutav on teise sõiduk juht), siis ei pea juht, kes kahju ei põhjustanud ega ka tema juhtimisel olnud sõiduki omanik kindlustusandjale midagi tagasi hüvitama, kuna süüdlase juhi sõiduki kahju kindlustus ei hüvita (hüvitatakse üksnes mittesüüdlase juhi sõidukile tekkinud kahju). Juhtimisõiguseta nn kannatanule kahju hüvitamise piirangut ei ole, samuti ei küsita kannatanult midagi tagasi. Tagasinõuet võidakse rakendada üksnes kahju põhjustanud juhi suhtes, kellel puudub kahju põhjustamise ajal juhtimisõigus ja kui kahju tekkimine oli juhtimisõiguse puudumisega põhjuslikus seoses.

Üldjuhul on kriminaalmenetluses või vähemalt teatud osas selles, kaitsja olemasolu kohustuslik. Seda selgitatakse tavaliselt ka uurijate poolt ning kaitsja astumisel protsessi ongi kaitsja Teile selleks inimeseks, kes selgitab Teile teie väljavaateid, võimalusi, õiguseid ja perspektiive. Samas mõistlik on kaitsja leida juba enne uurija juurde minekut, et kokku leppida kaitsetaktika ja saada teada oma väljavaated.

Süüküsimusele antud situatsioonis on praeguses formaadis raske vastust anda, kuivõrd süü küsimuses seisukoha võtmine eeldab ja nõuab kõikide asjas olemas olevate tõendite hindamist. Suures plaanis aga kipub kirjeldatud situatsioonis sageli süüdi jääma ikkagi manöövrit tegev juht, kelle manöövri tõttu bussi juht oli sunnitud järsult pidurdama.

Juhul, kui ka Teie juhtumi puhul peaks süü küsimus lahenema selliselt, siis tuleb eelkõige tähelepanu pöörata menetluse liigile, alternatiivsetele võimalustele, Teid ootavale võimalikule karistusele, samuti kannatanu võimalikele rahalistele nõuetele (kahjuhüvitis). Selles osas on mitmeid momente, mida tuleks teada, et mitte liigkeerulisse olukorda sattuda.

Soovitan tulla konsultatsioonile, et saada tervikülevaade võimalikest stsenaariumitest ja tulevikuarengutest.