Liiklusõigus

LS § 73 lg 7'4 ütleb, et kehtivatele tehnonõuetele mittevastavat mootorsõidukit või selle haagist võib liikluses erandkorras kasutada juhul, kui sellel ei esine ohtlikku riket ega puudust, mis välistaks sõiduki kasutamise liikluses. Sellisel juhul on mootorsõiduki või selle haagisega lubatud sõita ettevaatlikult, ohu iseloomu arvestades, üksnes mööda lühimat teed lähimasse remondikohta, tehnonõuetele vastavuse kontrolli punkti, Maanteeameti teenindusbüroosse või parkimiskohta.

Sama paragrahvi lg 7'3 kohaselt, kui mootorsõiduki või selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollis tuvastatakse ohtlik rike või puudus, on sõiduki liikluses kasutamine keelatud kuni rikke või puuduse kõrvaldamiseni. Pärast ohtliku rikke või puuduse kõrvaldamist tuleb mootorsõiduk või selle haagis esitada tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Sellist mootorsõidukit või selle haagist võib liikluses kasutada ainult käesoleva paragrahvi lõikes 7'4 sätestatud korras.

Nende kahe sätte koosmõjust tuleneb, et ohtliku puuduse või rikkega sõidukit sellises piiratud ulatuses, so sõiduks lähimasse ülevaatuspunkti, kasutada ei ole lubatud. Seega, kui ülevaatuspunkt tuvastab sõidukil ohtliku puuduse, ei olnud sõiduki omal jõul kasutamine lubatud. Kui ülevaatuspunkt ohtlikku puudust ei tuvastanud, kuid tuvastas olulise puuduse ja sõiduk ei läbinud seetõttu ülevaatust edukalt, siis ülalpoolkirjeldatud piirang ei kehti. LS § 73 lg 7'2 kohaselt, kui mootorsõiduki või selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollis tuvastatakse oluline rike või puudus, võib kehtivatele tehnonõuetele mittevastavat mootorsõidukit või selle haagist liikluses kasutada LS § 73 lõike 12 või § 85 lõike 7 alusel kehtestatud määruses nimetatud tähtaja jooksul, mis sõltub sõiduki tehnonõuetele vastavuse kontrolli esitamise ajast, kuid ei ole lühem kui 30 päeva ega pikem kui 60 päeva, ning mille möödumisel tuleb mootorsõiduk või selle haagis esitada uuesti tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Liikluses osaledes peab juht sõitma ettevaatlikult, arvestades rikke või puuduse iseloomu.

Kokkuvõtvalt saan mina olukorrast aru selliselt, et kui sõidukil ei tuvastata hiljem ohtlikku puudust või riket, siis ei mõjuta ülevaatuse mitteläbimine õigust kasutada sõidukit piiratud ulatuses, so sõiduk lähimasse ülevaatuspunkti või remondikohta. Küll muudab sõiduki kasutamise keelatuks ohtliku puuduse olemasolu. Mis on ohtlik ja mis on oluline puudus, seda reguleerib LS § 73 lg 7'1.

LS § 17 lg 5 p 6 kohaselt peab tagurdav juht andma teed kõigile liiklejatele. Seega tulenevalt viidatud normist on tagurdamisel tee andmise kohustus küllaltki absoluutne. Teise sõiduki juhi tegevust saab hinnata eelkõige etteaimatava ohu vältimise aspektist e. kas juht võis ja pidi aru saama, et sõidu jätkamine võib viia kokkupõrkeni tagurdava sõidukiga ja kas tema tegevus kujunenud liiklussituatsioonis oli kooskõlas ohu vältimise ja vähendamise printsiibiga. Kuidas konkreetsel juhul teise sõiduki tegevust tuleb või saab hinnata, ei ole mul kahjuks võimalik liiklusõnnetuse koha olemasolevaid tõendeid hindamata arvata.

Liiklusseadus kehtib Eesti teedel, sh era- ja avalikel teedel, sätestades liikluskorralduse, liiklusreeglid jne. Liiklusseaduses sätestatud parkimisnõuded kehtivad seega nii era- kui ka avalikel teedel. Samuti kehtivad neil teedel seadusest tulenevad kaitsenormid. LS § 92 lg 2 p 1 kohaselt võib sõiduki teisaldada valvega hoiukohta, kui see on pargitud nii, et see häirib oluliselt liiklust. Kui sõiduk on parkinud teise sõiduki nö kinni, siis on tegemist liiklust oluliselt häiriva parkimisviisiga. Erateede puhul on sõiduki teisaldamist võigus nõuda eratee omanikul politseilt või kohalikult omavalitsuselt. Seega olukorras, kus KÜ-le kuuluval teel e. erateel on üks sõiduk pargitud viisil, mis takistab teiste sõidukite liikumist samal teel, siis võib KÜ tellida takistava sõiduki teisaldamise politseilt või kohalikult omavalitsuselt (LS § 92 lg 5').

Eraldi regulatsiooni selle kohta, milliseid tehnilisi vahendeid tuleb parkimiaja alustamise märkimiseks kasutada, Eestis ei ole. LS § 187 lg 4 kohaselt, kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, siis tekib parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest, kui kohaliku omavalitsuse volikogu ei ole kehtestanud pikemat tähtaega.

Seega sätestab seadus, et teada tuleb anda parkimise alustamise aeg. Milliseid tehnilisi lahendusi keegi selleks valib, on minu arusaamist mööda igaühe enda otsustada. Oluline on, et parkimise alustamise aeg oleks kontrollijale tuvastatav. Kui kasutatav tehniline lahendus parkimisaja alguse aja fikseerimist ei võimalda, siis tuleb kaaluda teiste vahendite või lahenduste kasutamist.

Juhtimisõigus antakse üldjuhul elukohapõhiselt. Kui Teie elukohaks on Suurbritannia, siis saate juhtimisõiguse omandada sealsete reeglite järgi. Suurbritannias omandatud juhiluba kehtib Eestis tingimusel, et see vastab liiklusseaduse § 99 lg-s 1 sätestatud tingimustele (lisaks muud osundatud paragrahvist tulenevad lisanõuded) ja tingimusel, et loa omaniku juhtimisõigust eiole Eestis piiratud.

Kui asute tagasi Eestisse alaliselt elama, tuleb juhiluba vahetada Eesti juhiloa vastu 24 kuu jooksul arvates alaliselt Eestisse alama asumisest, kui Inglismaa juhiloa kehtivusaeg on pikem, kui 10 aastat (LS § 99 lg 5). Kui seda ei tee, tuleb hiljem sooritada juhiloa vahetamiseks eksamid.

Liiklusseaduse § 106 lg 3 kohaselt peab autol, mida juhib esmase juhiloa omaja, olema ees ja taga nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärk.

Seega tuleneb seaduses kasutatud sõnastusest, et algaja juhi tunnusmärk on seotud esmase juhiloa omamisega. Kui esmane juhiluba on vahetatud juhiloa vastu, siis algaja juhi tunnusmärgi kasutamise nõuet ei ole.

Väärteo eest saab karistust määrata/mõista väärteo aegumisaja jooksul. Väärteo aegumisaeg on üldjuhul 2 aastat väärteo toimepanemisest. Peale aegumistähtaja möödumist ei saa enam isikut väärteo toimepanemise eest karistada. Väärteo aegumistähataja kulgemisel tuleb aga arvestada ka aegumise peatumise võimalustega. Selle kohta leiate täpsemat infot karistusseadustiku §st 81 - Süüteo aegumine.

Liiklusseaduse § 2 p 48 kohaselt on liiklus jalakäija(te) või sõiduki(te) liikumine ja paiknemine teel. Seega kvalifitseerub liiklusega mitte üksnes sõiduki liikumine, vaid ka paiknemine. Kui sõiduk paiknedes (seistes) põhjustab müra (näiteks töötav mootor), siis on tegemist liiklusmüraga keskkonnaministri 16.12.2017.a määruse nr 71 § 3 tähenduses, mille kohaselt on liiklusmüra müra, mida põhjustavad regulaarne auto-, raudtee- ja lennuliiklus ning veesõidukite liiklus.

NN parkimistrahve on mitut sorti - viivistasu otsus, leppetrahv, trahv väärteo eest, kirjalikus hoiatamismenetluses tehtud otsus...

Teadmata, millise "trahviga" on tegemist, ei saa paraku ka MUPO tegevuse seaduslikkust lõpuni hinnata.

LS § 263 lg 2 kohaselt on parkimisküsimustega seotud väärtegude menetlemine kohaliku omavalitsuse pädevuses (MUPO). Seega tuleb MUPO tegevuse õiguspärasuse osas seisukoha võtmiseks hinnata, kas "Trahv" on koostatud menetluses, milleks MUPO omas pädevust. Asjaolu, et parkimisnõuete rikkumine võis aset leida eraterritooriumil, ei välista MUPO pädevust. Liiklusseadus kehtib Eesti teedel, sh erateedel.

Nagu Te juba ka märkisite, ei ole seaduses määratletud, millist juhi veendumust saab pidada "piisavaks veendumuseks". Tegemist on hinnangulise kriteeriumiga, kus sõidueksami sooritaja ja eksami vastuvõtja arvamused võivadki lahkneda.

Sõidueksami hindamisel juhindutakse muuhulgas järgmistest kriteeriumitest:
1.1. Iga eespool nimetatud juhtimisolukorra kohta antav hinnang peab näitama
eksamineeritava oskust käsitseda ja juhtida sõidukit liikluses täiesti ohutult. Eksamineerija peab ennast tundma täiesti turvaliselt kogu sõidueksami ajal. Selliste vigade või ohtlike käitumisviiside puhul, mis ohustavad eksamisõidukit, selles olijaid või teisi liiklejaid,
katkestatakse sõidueksam enneaegselt, sõltumata sellest, kas eksamineerija pidi sekkuma auto juhtimisse või mitte. Sõidueksam loetakse mittesooritatuks. Erandjuhtudel on eksamineerijal
õigus otsustada, kas viia sõidueksam lõpule või mitte.
1.2. Hindamisel annab eksamineerija hinnangu kogu sõidueksamile tervikuna, pöörates erilist tähelepanu sellele, kas eksamineeritav oskab käsitleda ja juhtida sõidukit ohutult ja teisi liiklejaid arvestavalt. Siia kuulub kohanduv, kindel ja ohutu juhtimisstiil, tee- ja ilmastikuolude arvestamine, muu liikluse arvestamine, teiste (eriti ohualtimate) liiklejatega arvestamine ning ettenägelikkus.

Eeltoodust nähtub, et mitmed hindamiskriteeriumid on küllalt subjektiivsed e. sõltuvad eksamineerija ohutunnetusest ja tema veendumustest selle kohta, milline sõidustiil on ohutu jne. Sisuliselt teostab eksamineerija kaalutlusõigust. Kohtukaebuse puhul hindab samu kriteeriumeid põhimõtteliselt kohtunik, püüdes välja selgitada, kas eksamineerija tähelepanekud olid õiged ja asjakohased ja kas kaalutlusõigust on kohaldatud kooskõlas kaalutlusõiguse rakendamise põhimõtetega.

Otsustamaks, kas eksamitulemust on/ei ole põhjust vaidlustada, on teisese arvamuse saamiseks mõistlik lasta eksamivideo üle vaadata mõnel kogemustega juhil või selle ala muul asjatundjal, saamaks ka nö kõrvaltvaataja hinnangut. Pole ju välistatud, et eksamineeritava, kui väheste kogemustega juhi nägemus ohutust sõidustiilist ei vasta tegelikule ohutu sõidustiili kriteeriumile.