Liiklusõigus

Ratastraktori juhilt kehtiv seadus motokiivri kasutamist ei nõua (ei ole ka näinud ühelgi kabiinita traktori juhil kiivrit peas). Traktori puhul tuleb arvestada sellega, et selle valmistaja poolt lubatud suurim kiirus ei tohi ületada 40 km/h ja masin on valmistatud töötamiseks põllu- või metsatöödel (LS § 2 p 86). Seega, kui traktorina on registreeritud neliratas, mille valmistajakiirus ületab 40 km/h, siis ei ole tegemist traktoriga ning sellise sõidukiga sõites tuleb kasutada kinnirihmatud motokiivrit. Vaidluse korral määrab sõiduki kuuluvuse kategooriasse ekspertiis.

Välisriigis kehtivate nn vahtralehe piirangute kohta info andmiseks tuleb uurida konkreetse huvi pakkuva riigi õigusakte, mida vastused.ee formaati arvestades ei ole kahjuks siinkohal võimalik teha. Soovitan välisriiki reisides tutvuda konkreetse riigi (riikide) liiklusalaste õigusaktidega või püüda Teid huvitav info kätte saada riigi konsulaaresindusest.

Tegemist ei ole mitte niivõrd liiklusõiguse valdkonda kuuluva probleemiga, kui äriühingu või tootmisüksuse sisekorrareeglitega. Territooriumi valve ja töötajate kontroll on sisekorra küsimused. Uurige, milliseid õigusi sellise kontrolli tegemiseks asutuse sisekord sätestab.

Teepeenra konkreetne laius tuleneb tee projektist. Maantee projekteerimisnormide kohaselt on teepeenar sõidutee välisservale katte toetamiseks rajatav riba, mida võidakse kasutada peatumiseks ja erijuhtudel ka liiklemiseks ning jaguneb kindlustatud peenraks ja tugipeenraks. Laiuse kohta normidest pidepunkte ei leia, mistõttu tuleb seda igakordselt tuvastada tee ehitusprojekti pinnalt.

Iseenesest võib tõendiks olla mistahjes videosalvestis, kui see on esitatud ja vormistatud tõendiks. Asjaolu, et videosalvestis on saadud ise seadust rikkudes, ei muuda salvestise sisu õigustühiseks. Salvestis võib sellisel juhul olla ka tõendiks selle teinud juhi rikkumisest.

LS § 106 lg-st 1 tulenev piirang kehtib esmast juhtimisõigust taotlevale isikule ja kõikidele juhiloakategooriatele.

Isik võib nõuda avaliku võimu õigusvastase teoga põhjustatud kahju hüvitamist. Samuti võib nõuda kahju hüvitamist, kui kahju põhjustati avaliku võimu õiguspärase toiminguga, kui sellega riivati isiku põhiõiguseid või -vabadusi erakordselt tugevalt. Millised alused olid konkreetsel juhul tollil sõiduki peatamiseks, küsimusest ei selgu ning vastus sellele, kas tolli tegutsemine oli konkreetsel juhul õigusvastane või õiguspärane, eeldab juhtumi asjaolude põhjalikumat analüüsi.

Minu hinnangul on sellises olukorras üksnes üks võimalus - sõidutee ületamiseks tuleb valida ületuskoht, mis võimaldab sõiduteed konkreetse liiklusvahendiga (st jalgratas + jalgrattahaagis) ohutult ületada. Kui ohutussaar on kitsas ja sellele ei ole võimalik haagist mingil moel ohutult ja teisi liiklejaid mittetakistaval viisil mahutada (jalgrattur ei tohi takistada ülekäigurajal liikuvaid jalakäijaid - LS § 31 lg 5), siis paraku on nii, et jalgrattast ja haagisest koosneva sõidukiühendiga sellist ülekäigurada ületada ei saagi ja tuleb endale leida liikumisteekond, mis vastab liiklusvahendist tulenevale eripärale. Kui tegemist on muu haagisega, kui lapsehaagisega, siis on õige lähtuda LS § 31 lg-st 2 ning § 32 lg 1 p-st 1, mille kohaselt tuleb jalgrattaga üldjuhul sõita jalgrattateel või sõiduteel selle parema ääre lähedal (va pöörded vasakule). Selliselt kaob ka vajadus ületada sõiduteed jalakäijate ülekõiguraja kaudu, vaid jalgrattur liikleb võrdväärsetel alustel mootorsõidukitega.

Liikumispuudega inimese sõiduki parkimiskohal tohib parkida ja peatuda üksnes liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardi olemasolul. Kui Teil sellist kaarti ei olnud, siis ei ole ka taksodel liikumispuudega isiku parkimiskohal parkimine ega peatumine lubatud.

Korrakaitseseaduse § 45 lg 1 kohaselt võib politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgani ametiisik anda sõiduki- või maastikusõidukijuhile (edaspidi sõidukijuht) käega, sauaga, helkurkettaga või alarmsõiduki valgusseadme või valjuhääldi abil liiklusseaduses kehtestatud korras märguande sõiduki või maastikusõiduki (edaspidi sõiduk) peatamiseks, kui see on vajalik ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks.

Munitsipaalpolitsei on kohaliku omavalitsuse korrakaitseüksus e. korrakaitseorgan.

Liiklusjärelevalve pädevus on kohalikul omavalitsusel üksnes peatumise ja parkimise nõuete üle konkreetse kohaliku omavalitsuse territooriumil.

Kui MUPO peatab sõiduki, siis esmalt tasubki küsida peatamise põhjus, kui ametnik ise seda ei selgita.