Liiklusõigus

Leppetahv on tsiviilõiguslik kategooria ja selle sisu ning vormi osas, samuti pooltevaheliste suhete ja trahvi vaidlustamise osas kehtivad ja rakendatakse tsiviilõiguslikke norme ning põhimõtteid. Kui leppetrahvi saanud isik leiab, et leppetrahv ei vasta tegelikkusele või on muul põhjusel võimatu trahvi tasuda, on võimalik asuda trahvi väljastanud isikuga (organisatsiooniga) läbirääkimistele trahvi sisu korrigeerimise või muutmise osas. Kui siis üks pool ei ole aga läbirääkimistest huvitatud või keeldub leppetrahvi muutmast (sh muutmast ebaõigeid kirjeid trahviotsusel), on edasi poolte endi valik, milliseid õiguskaitsevahendeid nad kasutada soovivad ja vajalikuks peavad. Üks võimalus on jätta ebaõige kandega trahv tasumata kuni kande parandamiseni. Samas ei saa sellise sammu korral välistada, et trahvi väljastaja annab trahvinõude võlgnevuse sissenõudmiseks inkassoettevõtjale ja see suurendab trahviga kaasnevaid kulusid. Kokkuvõtvalt võib oma õiguse taga ajamine minna kulukamaks, kui trahvi tasumine nende andmetega, mis trahviotsusel on. Raamatupidamise jaoks saab alati juurde lisada kirjavahetuse trahvi väljastajaga. Alust nõuda leppetrahvi tühistamist või osalist tühistamist pelgalt vormivea tõttu trahviotsusel, üldiselt ei ole.

Igal Euroopa riigil on oma siseriiklik liiklusnormistik ning kõikide liikmesriikide norme ma ei tunne. Seega ei saa ma ka vastata küsimusele kogu Euroopa normistiku kohta.

Eestis reguleerib küsimust LS § 13 lg 5 ja nimetatud normi kohaselt ei tohi õuealal ja lähemal kui kümme meetrit elamust peatatud või pargitud sõidukil mootor töötada kauem kui kaks minutit.

Arvestades, et liikmesriikide liiklusalaseid õigusnorme on aja jooksul püütud Euroopa Liidu õigusruumis ühtlustada, siis võib üldiselt arvata, et sarnane regulatsioon kehtib ka mujal EL piires.

Tegemist on sageli vaidlust kaasa toova liiklussituatsiooniga, kus esineb ka arvamuste paljusus. Maanteeamet näiteks on sellises olukorras väljendunud, et parempööre ei ole lubatud. Selliseks tõlgenduseks on andnud alust liiklusseaduse § 35 l 10, mille kohaselt, kui foorituli või reguleerija märguanne keelab juhil sõita reguleeritavale ülekäigurajale, peab juht seisma jääma stoppjoone või stoppjoonemärgi ees, nende puudumisel ülekäiguraja ees. MNT tõlgendus on minu hinnangul liiga kitsas.

Minu hinnangul on parempööre lubatud. Põhjendan: LS § 35 lg 10 kohustab jääma seisma stoppjoone ees, kui foori keelav tuli keelab sõita ülekäigurajale. See on tingimuslik õigusnorm, mille rakendamise aluseks on olukord, et juhil on kavatsus sõita reguleeritavale ülekäigurajale. Sellise kavatsuse puudumisel ei reguleeri see foor ka antud liikleja liikumist enne ülekäigurada. Seetõttu on enne valgusfoori parempööre lubatud (kõik mis ei ole keelatud, on lubatud).

Turvavööta sõidu eest määratud esmakordne karistus ei kuulu nende karistuste hulka, mis takistaksid juhtimisõiguse saamist. Seega ei ole takistusi eksamitele pääsemiseks ja juhtimisõiguse omandamiseks.

Teine aspekt on see, et kui põhinõuede osas lõpetati trahvi sissenõudmine täitmise aegumise tõttu, siis tuleb karistus kanda karistusregistri arhiivi. Arhiivi kantud karistustel ei ole juhtimisõiguse omandamise seisukohalt õiguslikku tähendust e. isiku ja Maanteeameti jaoks ei ole arhiivi kantud karistusi olemas.

Kui karistusandmed on karistusregistri arhiivi kandmata, tuleb astuda sellekohaseid samme, et need sinna kantud saaks.

Liiklusseaduse § 202 näeb ette väärteovastutuse sõiduki omanikule, valdajale või sõiduki tehnonõuetele vastavuse või käitamise eest vastutavale isikule, kui see isik on lubanud sõidukit juhtima juhtimisõiguseta isiku. Seega, kui juhtimisõiguseta alaealine (pean isikut vanuses 14-17.a.) juhib sõidukit, milles viibib sõiduki omanik, valdaja või vastutav kasutaja, võib viimase tegevuses esineda LS § 202 kirjeldatud väärteokoosseis. Sama kehtib tegelikkuses mitte üksnes alaealise suhtes, vaid juhtimisõiguseta juhi suhtes üldiselt. Samuti ei oma tähtsust, kas sõiduki omanikul, valdajal või vastutaval kasutajal on esmane juhiluba või juhiluba - juhtimisõgust mitteomavale isikule sõiduki juhtida lubamine on ühtemoodi keelatud.

Sõiduki teisaldamise alused tulenevad üldjuhul liiklusseaduse §st 92. Küsimuses kirjeldatud olukorras ei pruugi LS § 92 lg-s 2 nimetatud teisaldamise aluseid esineda. Soovitan probleemi lahendamiseks pöörduda kohaliku omavalituse või linnaosavalituse poole. Tallinna linna heakorra eeskirja kohaselt ei tohi romusõidukit parkida avalikul teel või muul avalikul alal või kinnistu tänavaäärses õue osas. Sellise sõiduki parkimiseks korterelamu maal peab olema maavaldaja luba. Romusõidukiks loetakse sama eeskirja tähenduses sõidukit, millel puuduvad selle mehaanilised osad või kereosad või autoklaasid või rattad ja mis oma välimusega riivab linna esteetilist väljanägemist või rikub linna puhtust ja heakorda. Koostöös kohaliku omavalitsusega tuleks siis välja selgitada, kas küsimusealune sõiduk vastab romusõiduki tunnustele ja kas see rikub avalikku heakorda.

Kui järeldus on, et sõiduk ei kvalifitseeru romusõidukina või see ei riku heakorda, siis kahjuks avalik võim olukorda ei lahenda. Sellisel juhul on tegemist kaasomanike vaidlusega kaasomandi valdamise ja kasutamise küsimuses ning see vaidlus tuleb lahendada koosomanike otsusega või vaidluse jätkumisel kohtus tsiviilkohtupidamise korras.

Liiklusseaduse § 106 lg 3 näeb ette kohustuse paigutada sõidukile ette ja taha algaja juhi tunnusmärk, kui sõidukit juhib esmase juhiloa omanik või piiratud juhtimisõigust omav juht. Nõude rikkumine kvalifitseerub nn "muu rikkumisena" LS § 242 lg 1 järgi ja selle eest on võimalik määrata rahatrahv kuni 20 trahviühikut e. 80 eurot. Väärtegu on võimalik menetleda nii kirjaliku hoiatusmenetluse, lühimenetluse, kiir- ja üldmenetluse korras. Lühimenetluse korras menetlemisel määratakse mõjutustrahv, mille suuruseks on 20 eurot. Mõjutustrahvi ei loeta karistuseks ja seda ei kanta karistusregistrisse. Lühimenetluse kohaldamine on väärteomenetlejale kohustuslik, kui ei esine lühimenetlust välistavaid asjaolusid väärteomenetluse seadustiku § 54'8 lg 2 järgi.

Võlaõigusseadus ei sea peale lepingu lõppemist sissenõudmiskulude hüvitamise nõude esitamise tingimuseks, et eelnevalt peab võlausaldaja võlgnikule võlgnevust olema meelde tuletanud. Tarbijast võlgniku puhul kehtib erand, mille kohaselt ei tohi esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda rohkem, kui 15 eurot ning kummagi järgneva kahe kirja eest rohkem, kui 5 eurot. Sissenõudekulude kogusumma ei või ületada 30 eurot, kui võlausaldaja nõue ei ole suurem, kui 500 eurot. Eraparklate puhul puudub täpsem regulatsioon trahviotsuse esitamise ja saatmise kohta ja üldjuhul on info esitatud parkimistingimuste tahvlil parklas. Uurige, kas ja mida on seal trahviotsuse edastamise kohta kirjutatud.

Võite proovida esitada parkimisettevõtjale vaide ja taotleda sissenõudmiskulude tasumisest vabastamist argumendil, et trahviotsus on jäänud kätte toimetamata.

Vastates otse esitatud küsimusele, siis kehtib Tallinna linnas üldine tasuline parkimine, mille algus- ja lõppala on tähistatud vastava liiklusmärgiga (LM 38). See ala jaguneb kolmeks tsooniks - kesklinn, südalinn ja vanalinn. Ka nende tsoonide algused peavad olema tähistatud vastavate märgistega. Nende alade sees on siis eraparklad, millel ei kehti linna tasulise parkimisala regulatsioon (linna voli ei ulatu eramaale). Kui seal on loodud tasulised eraparklad, peavad need olema juhile arusaadavalt selliselt tähistatud ja juhile peab olema loodud võimalus tutvuda parkimistingimustega. Praktikas tuleb ette, et juhid ei orienteeru tõepoolest erinevate parkimistsoonide ja -tingimuste rägastikus. Kui tunnete, et olete saanud trahvi põhjendamatult, tuleb hinnata olukorda ja jõuda selgusele, kas objektiivselt oli võimalik kehtivast liikluskorraldusest aru saada või mitte. Kui mitte, siis ongi esimene samm vaide esitamise võimaluse kasutamine. Kui vaie jäetakse rahuldamata, saab kaaluda kas kaebuse või hagi esitamist kohtusse. Kohtusse pöördumise mõtte korral on soovitav eelnevalt hinnata ka kuluriski ja analüüsida, kas tekkinud ülekohus õigustab kohtumenetlusega kaasnevat kuluriski.

Teadmata kardi tehnilisi parameetreid (võimsus, valmistajakiirus), ei oska ma vastust sellele küsimusele anda. Küsimus on, kas sõiduk vastab mootorsõiduki parameetritele. Kui jah, siis peab see olema registreeritud, kindlustatud, tehniliselt ülevaadatud e. vastama kõikidele vastava tüübi mootorsõidukile esitatavatele nõuetele. Mootorsõiduk liiklusseaduse tähenduses on mootori jõul liikuv sõiduk, välja arvatud elektrimootoriga jalgratas, tasakaaluliikur, pisimopeed, maastikusõiduk, tramm ja sõiduk, mille valmistajakiirus ei ületa 6 km/h. Kart võib kvalifitseeruda mopeedina. Mopeedid peavad olema registreeritud ja nende juht peab omama vähemalt AM kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, kui ta on sündinud peale 1993.a 1. jaanuari.