Liiklusõigus

Ei oska Teie olukorrale ilma karistusregistri andmeid analüüsimata asjakohast õiguslikku vastust anda. Vaja on aru saada, mis põhjusel trahv tühistati, kuidas see on mõjutanud karistusandmete kehtivust ning milliste kannete tegemise vajaduse karistusregistris trahvi tühistamine kaasa võis tuua ja kas sellised kanded on tehtud või mitte.

Soovitan nende asjaolude selgitamiseks ja õigusliku järelduse tegemiseks konsulteerida juristiga.

Liiklusõnnetuse süülisuse üle arvamuse andmiseks ei ole esitatud küsimusest nähtuvad asjaolud piisavad, mistõttu kõiki asjaolusid ja olulisi momente arvesse võtvat vastus anda ei saa.

Saan avada manöövrite/pöörete üldised reeglid ja peamised vaidluskohad sarnaste õnnetuste puhul. LS § 48 lg 1 sätestab pöörete osas üldreegli - enne pööret tuleb aegsasti suunduda sõidutee pärisuunavööndi vastava ääre lähedale - enne vasakpööret vasaku ääre ja enne parempööret parema ääre lähedale. Parempöörete puhul tekib küsimuses kirjeldatud olukorda sageli seetõttu, et parempööraja on eelkirjeldatud nõuet eiranud ja sooritab pöörde nn kaarega, jättes paremale piisavalt vaba ruumi,mis võib innustada taga liikunud juhti pööret sooritava juhi tegevust valesti mõistma ja paremalt mööduma. Liiklusseadus ei keela küll pööret ka kaugemalt teha (LS § 48 lg 3), peab LS § 48 lg 1 nõudest erinevat pööret sooritav juht tagama liikluse ohutuse.

Iga liiklusõnnetus on siiski täiesti omanäoline ning lõplikke järeldusi saab teha üksnes peale kõikide tõendite uurimist ja nende pinnalt järelduste tegemist, kumma juhi tegevus viis liiklusõnnetuseni.

Vale on arusaam, et juhtimisfakt tuvastatakse hetke põhjal, millal politseiauto nö rikkuja auto juurde jõuab. Juhtimisfakt on faktiline asjaolu, mida tuvastatakse üldiste tõendamisreeglite järgi. Näiteks loetakse juhtimisfakt tuvastatuks, kui tunnistajate ültuste (sh politseinike ütluste), videosalvestise, jälgimisseadmete vms abil on tuvastatav sõiduki varasem liikumine ja selle juhtimine liikumise ajal kahtlustatava isiku poolt. Seega taandub ka vastus esitatud küsimusele asjaolule, millised on tõendid, millele menetleja hakkab otsuse tegemisel tuginema. Menetleja seisukohast erineva seisukoha puhul tuleb läbi viia tõendite ja asjaolude analüüs ja hinnata, kas menetleja otsus juhtimisfakti esinemise osas on põhjendatud või mitte.

Autos (v.a. bussis ja takso tagaistmel) ei tohi last süles sõidutada (LS § 36 lg 7).

Kui puuduvad liiklusmärgid "Suunad sõiduradadelt" tuleb juhinduda üldreeglitest. LS § 48 lg 1 kohaselt peab juht enne manöövrit või pööret suunduma aegsasti sõidutee pärisuunavööndi vastava ääre lähedale. Seega sooritades parempööret ristmikul, tuleb enne pööret suunduda sõidutee parema äre lähedale ja pööre sooritada sealt. Ringristmik ei erine selle nõude poolest tavalisest ristmikust.

Kui kehtib juhtimisõiguse äravõtmine e. keeld juhtida sõidukit, siis ei tohi mootorsõidukit juhtida ka juhendaja juhendamisel.

Kui keeld on läbi, siis sõidupraktika eesmärgil juhendaja juhendamisel mootorsõiduki juhtimine keelatud ei ole. Teooriaeksami saab sooritada ka karistuse ajal. Süõidueksamit mitte. Sõidueksamile saab registreeruda mitte varem, kui 1 uu enne karistuse tähtaja möödumist.

Praegune liiklusseadusest lähtuv regulatsioon on tõepoolest selline, et teatud liiklusalaste süütegude toimepanemine ja nende eest karistatud saamine toob kaasa teatud tähtajalise keelu mootorsõiduki juhtimisõiguse omandamiseks. Väärtegu lühemaks ajaks ja kuritegu pikemaks ajaks. Sellist regulatsiooni on peetud õiguspäraseks ja vajalikuks (õiguskantsleri arvamus), kuigi olen ise selles osas skeptiliselt meelestatud.

Olen käesoleval ajal kaalumas ka võimalust küsimus kohtusse viia, et saada selles osas ka kohtute seisukoht. Hetkel on ettevalmistavad tööd käsil.

Vastates küsimustele:

1) Autokooli minekuks piiranguid ei ole. Piirang kehtib juhtimisõiguse omistamisele ja esmase juhiloa väljastamisele. Ehk siis vaatamata autokooli ja väljaõppe läbimisele ei anta juhtimisõigust varem, kui on täidetud LS § 106 lg-s 1 sätetsatud tingimused.

2) Kriminaalkaristusega, mis kaasneb LS § 106 lg-s 1 sätestatud liikluskuriteoga, kaasneb juhtimisõiguse saamise piirang automaatselt e. seadusst tulenevalt. See ei ole karistuse osa.

3) Karistusadmeid saab isik vaadata karistusregistrist (e-toimiku vahendusel). Järelduse, kas tegemist on karistusega, mis takistab juhtimisõiguse saamist, saab teha LS § 106 lg-s 1 sätestatu alusel. Lisaks saab Maanteeametile (Liiklusregistrile) esitada teabenõude.

4) Täna kehtiv regulatsioon ei võimalda piirangut tühistada. Piirangu tühistamiseks tuleb vaidlustada seadusesäte. Seda saab teha konkreetse juhtumi raames, paludes kohtul tunnistada LS § 106 vastav lõige ja punkt vastuolus olevaks põhiseadusega.

Üldjuhul tuleb konkreetse liiklussituatsiooni kohta käivale küsimusele vastamiseks tutvuda ja hinnata konkreetset olustikku. Kuna ma olustikku ei näe, siis tugineb minu alljärgnev vastus küsimuses esitatud kirjeldusele. LS § 68 lg 3 p-d 1 ja 2 mõlemad lubavad liikumispuudega juhil ja pimedat inimest teenindava sõiduki juhil tõepoolest sõidukit asulas parkida peatumist ja parkimist keelavate liiklusmärkide mõjupiirkonnas. Kui tegemist on õuealaga, siis võib sõiduki parkida väljapoole parklat kohas, kus see ei takista jalakäijaid ega muuda võimatuks teiste sõidukite liiklust. Võib tõstatada küsimuse, kas õuealal võib sõidukit parkida ka kõnniteel, kuivõrd LS § 68 lg 3 p 2 ei nimeta otsesõnu lubatava parkimiskohana kõnniteed, kuid tulenevalt õueala regulatsioonist ning koosmõjust § 68 lg 3 p-s 1 sätestatuga leian, et puudub põhjus õueala kõnniteel parkimise võimalikkust käsitleda erinevalt asulatee kõnniteel parkimise võimalusest.

LS § 17 lg 5 p 5 kohaselt tuleb teed anda juhi suhtes paremalt lähenevale või paremal asuvale sõidukijuhile, kui sõidukite liikumisteed lõikuvad ja sõidujärjekord ei ole liiklusseaduses või liikluskorraldusvahenditega määratud teisiti. Seega ideealis peab teed andma paremal asuvale juhile ka ringristmikul.

Samas on LS § 17 lg 5 p 5 norm, mis ütleb, kes peab kellele andma teed, mitte aga, kes võib esimesena ristmikule sõita juhul, kui reaalset elulist vajadust tee andmiseks ei ole. Ehk siis küsimus taandub sellele, kas kahe või mitme konkreetse sõiduki liikumisteed võivad üldse lõikida või mitte. Kui sõidukid asetsevad ringristmikul teineteisest sedavõrd kaugel, et isegi, kui nad alustavad korraga sõitu ringristmikule, ei ole reaalne nende liikumisjoonte lõikumine, võivadki mõlemad juhid ringristmikule korraga sõita. See on alati konkreetse liiklusolukorra hindamise küsimus, st iga juht peab hindama, kas tema liikumistrajektoor ja kiirus on sellised, mis võimaldavad täita "anna teed nõuet". Kui juht hindas liiklusolusid valesti ja toimub kokkupõrge, vastutab tagajärje eest juht, kes eiras teeandmise kohustust.

Liiklusmärk 421 (ümberpõike suund) näitab ümberpõike suunda takistusest. Kui muu liikluskorraldus lubab või ei keela teha vasakpööret, siis on vasakpööre lubatud. Teisisõnu - vasakpöörde osas tuleb lähtuda vasakpööret reguleerivatest normidest ja liiklusmärkidest. Vasakpööre LS § 2 p 61 tähenduses ei kuulu LM 421 reguleerimisalasse, kuivõrd vasapööre on eelkõige manööver LS § 2 p 37 mõttes, mida liiklusseadus käsitleb eraldi ümberpõikest.

Sõiduki teisaldamise (valvega hoiukohta paigutamise) alused on sätestatud LS §s 92. Tuleb hinnata, kas sõiduk on pargitud mõnel osaundatud sättes kirjeldatud viisil ning kui on, siis toimida vastavalt LS § 92 lg 5' kirjeldatud viisil.

Kui sõiduki teisaldamiseks LS § 92 lg-s 2 kirjeldatud alused puuduvad, on sõiduki, mille omanik ei ole teada, sundteisaldamine problemaatiline.