Liiklusõigus

1. Juhtimisõiguse puudumine võib olla tagasinõude aluseks kahju põhjustanud juhi vastu, kui kahju tekkis seetõttu, et sisikul puudus juhtimisõigus. Kahjustatud isiku õigust saada kahju hüvitatud, juhtimisõiguse puudumine ei mõjuta. See tähendab, et kui liiklusõnnetuses mitte süüdioleval juhil puudub juhtimisõigus, ei mõjuta see kahju hüvitamist temale. Hüvitamine teostatakse siis, kui kindlustusandjal on olemas vajalik info kahju suuruse ja vastutava isiku määramiseks. Sageli on nii, et kui liiklusõnnetus on politsei menetluses, ootab kindlustus ära politsei otsuse.
2. Kindlustusselts saab andmed kas liiklusõnnetuses osalenud juhi käest või politsei käest. Pole välistatud, et info kahjustatud isikul juhtimisõiguse puudumise kohta jõuab ka kindlustuseni. Kuid nagu eelmisest punktis märgitud, ei mõjuta see kindlustushüvitise maksmist.
3. Politseil on õigus väärteomenetlust läbi viia ja isikut karistada väärteo aegumistähtaja jooksul, milleks üldjuhul on 2 aastat. Seega, kui politseini jõuab info, et liiklusõnnetuses mittesüüdioleval juhil puudus juhtimisõigus, ei ole välistatud tema suhtes väärteomenetluse alustamine ja karistamine. Eeldusel, et karistus määratakse aegumistähtaja jooksul. Olukorras, kus juhid täidavad teate kindlustusele omavahel sündmuskohal ning politsei ei registreeri liiklusõnetust, ei pruugi andmed juhtide ja nende juhtimisõiguste kohta politseini jõuda. Võimalus andmete jõudmiseks politseini on läbi kindlustusseltsi, kui kindlustusselts saab ühelt või teiselt juhilt teada, et mõnel liiklusõnnetuses osalenud juhil puudus juhtimisõigus ja kindlustusselts peab vajalikuks selles osas süüteoteate esitamist politseile.

Te olete ise lahti kirjutanud kõnealuste liiklusmärkide mõjualad. Tõenäoliselt ei oskaks ma olukorrale anda teistsugust vastust. Seda seetõttu, et vastamaks konkreetse sündmuskoha liikluskorraldusele, vajan liiklusolustikust ja asjakohasest liikluskorraldusest vahetumat ülevaadet, kui pelk märkide kirjeldus. Fotod, plaanid või skeemid asjakohasest teelõigust ja tee-elementidest ning nende juurde asetatud liikluskorraldusvahenditest on möödapääsmatult vajalikud, et hinnata liikluskorralduse terviklahendust. Vastasel juhul võite saada olustikuga mittearvestava ja ebaõige/ebatäpse vastuse. Vastused.ee küsimuste-vastuste formaat ei võimalda konkreetse liiklussituatsiooni analüüsi. Saate soovi korral kasutada konsultatsiooni või e-konsultatsiooni teenust, kirjutades oma murest aadressile ab@sirk.ee.

Liiklusseadus sätestab, et liiklust korraldab tee omanik. Mõistan küsimusepüstitust selliselt, et jutt käib avalikult kasutatavast teest. Tõenäoliset on tegemist kohaliku teega. Soovitan murekohaga pöörduda tee omaniku e. kohaliku omavalitsuse poole.

Varalise kahju hüvitamisega süüteokoosseis iseenesest ära ei kao. Küll võib varalise kahju hüvitamine olla kas menetluse otstarbekusel lõpetamise või karistuse kergendamise aluseks.

Tegelikult on siiski nii, et tagurdav juht peab andma teed teistele teel liiklejatele (LS § 17 lg 5 p 6). Lisaks peab tagurdav juht veenduma, et tagurdamine on ohutu ega takista teisi teel liiklejaid (LS § 49 lg 1). Suunamärguanne ei anna eesõigust (LS § 39 lg 5). Seega ei olnud tagurdav juht konkreetsel juhul ilmselt kursis kehtiva tagurdamist puudutava regulatsiooniga või püüdis ennast lihtsalt õigustada.

Leppetrahv määratakse parkimistingimuste rikkumise eest. Kui parkimistingimuseks on, et parkimisõigust tõendav dokument peab olema täies ulatuses loetav, aga faktiliselt ei ole, siis on tegemist parkimistingimuste rikkumisega ja leppetrahv põhimõtteliselt õigustatud. Kuidas antud juhul parkimiskaarti tajuda sai, on fakti ja asjaolude hindamise küsimus. Kui leppetrahvi koostaja on vaidlusalust parkimiskaarti fotografeerinud, siis selle nähtavus/mittenähtavus peaksid olema foto põhjal tuvastatavad.

Leppetrahvi kirjeldust on keeruline olemasoleva info pinnalt kommenteerida. Sageli näevad parkimistingimused ette, et nõuetele mittevastavat parkimiskaarti või parkimiskaardi nõuetele mittevastavat asetust käsitletakse parkimiskaardi puudumisena.

Leppetrahvi on üldjuhul võimalik vaidlustada leppetrahvi koostanud asutuses. Samas kui vaidlustamine soovitud tulemust ei anna, siis on ainus viis nõuda leppetrahvi otsuse tühisuse tunnustamist kohtu kaudu hagimenetluses. Võrreldes leppetrahvi suurust hagimenetluse aja- ja rahakuluga, võib kohtutee alustamise otstarbekus olla küsitav.

Liiklusseaduse § 2 p 49 kohaselt on parkimine sõiduki ettekavatsetud seismajätmine kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks. Seega, kui tegelesite veose laadimisega, siis ei saa rääkida parkimisest.

Veose laadimine eeldab üldjuhul aktiivset tegevust. See, kas antud juhul sai sõiduki ja selle juhi tegevust käsitleda laadimisena või parkimisena, sõltub asjaoludest. Küsimuses esitatud asjaolude kirjeldus ei võimalda selles osas käesoleval juhul paraku järeldusi teha.

Lätis saadud trahvi menetlemine ja kätte toimetamine toimub vastavalt Läti seadustele. Läti õigusega minul kogemus paraku puudub. Küsimusi Lätis ja välisriikides saadud trahvide kohta on siinses keskkonnas esitatud korduvalt. Kasutage otsingut ja ilmselt leiate antud vastustest ka enda jaoks täiendavat infot.

Ma ei julge sellise pakkumise absoluutset välistatust kinnitada. Kõik sõltub asjaoludest ja tingimustest e. sellest, millised on nõude esitaja vajadused ja mil määral sõidutamise pakkumine nendele vajadustele vastab. Küll arvan, et pigem tuleb eelistada kahjujuhtumi eelse olukorra taastamist e. sõiduki võimaldamist. See tähendab, et sõidutamise pakkumise asemel võiks pakkuda sõiduki tasuta kasutamiseks näiteks, kuna selline olukord vastaks rohkem kahju tekitamise eelsele olukorrale.
Aga nagu öeldud, on lõplik lahendus üsna sageli kinni konkreetsetes asjaoludes ja üksikasjades, mis siis vaidluse korral leiavad tuvastamist kohtus ja mille pinnalt kohus vaidluse lahendab. Üldiselt tuleb tõdeda, et kui kahjustatud isikul oli eelnevalt sõiduk ja see oli tema elukorralduseks vajalik, on kohtud rendisõiduki hüvitise kahju põhjustanud isikult ka üldjuhul välja nõudnud. Kulud rendisõidukile peavad olema mõistlikud, vajalikud ja põhjendatud.

Tegemist on konkreetse õigusvaidlusega ja siin üldiseid nõuandeid on raske anda. Tuleb kaaluda hageja väiteid ja mõelda, millised vastuväited ja tõendid konkreetses asjas töötaksid.

Üldjuhul on asja kahjustamise korral kahjustatud isikul õigus nõuda samaväärse asja kasutamiseks tehtud kulude hüvitamist, kui asja kasutamine kahjustatud asja remondi või uue muretsemise aja jooksul on isikule vajalik ja kasulik, eelkõige tema majandustegevuses, kutsetegevuses või tööks.

Sellise vajaduse alla võib iseenesest kuuluda ka perekondlik vajadus. Seega tuleb iga juhtumi puhul hinnata, kas ja mil määral on isik õigustatud hüvitist konkreetsete esinevate asjaolude tõttu küsima.