Liiklusõigus

Reegleid eirava parkimise eest võib kohaldada mitmeid mõjureid - viivistasu, leppetrahv, hoiatustrahv või trahv väärteomenetluses. Kõigile neile mõjutusliikidele kehtib erinev menetluskord, sh vaidlustamise kord. Seega teadmata, millise konkreetse trahviotsusega oli tegemist, on keeruline küsimusele vastata.

Samas avalikus tasulises parkimisalas parkimistasu maksmata jätmise korral määratakse mootorsõiduki omanikule või vastutavale kasutajale viivistasu. Selle puhul ei ole vahet, kes oli sõidukit juhtinud isikuks. Viivistasu saanud isikul on võimalik kasutada tsiviilõiguslikke tagasinõudeinstrumente talle kahju tekitanud juhi vastu.

Liiklusseaduse § 106 lg 1 sätestab, et juhtimisõigus ja esmane juhiluba antakse isikule, keda ei ole karistatud teatudliigiliste liiklussüütegude eest, sh juhtimisõiguseta sõidu eest. Karistatust arvestatakse karistusregistri andmete alusel. Karistusregistrist kustutatakse väärtegude karistusandmed ära ja kantakse arhiivi, kui karistuse täitmisest on möödunud 1 aasta. Rahatrahvilise karistuse täitmine on trahvi tasumine. Seega ei hakka karistusandmete kustutamise 1 aastane tähtaeg kulgema enne trahvi lõplikku tasumist.

Kiirendamaks lubade tegemiseks sobiva aja kättejõudmist, võib kaaluda trahvi tasumiseks raha laenamist teistest allikatest eesmärgiga maksta trahv koheselt ja korraga ning perioodilisi tagasimakseid teha edaspidi uuele võlausaldajale.

Jään vastuse võlgu, kuna ei saa küsimuse pinnalt aru, mida peetakse silmas "ajutise loa" all. Kui luba vastab rahvusvahelistele nõuetele, siis on ta kehtiv. Kui mitte, siis kahtlen tema kehtivuses.

Sõidupraktika saamise eesmärgil sõiduki juhtimine väljapool õppesõidutunde on lubatud üksnes LS § 96 lg 4 kohaselt tingimusel, et isikul oleks kaasas koolituskursuse õpingukaart või tunnistusning sõidukis viibib juhi kõrval LS § 109 lg-s 2 kirjeldatud tingimustele vastav juhendaja. Muul juhul ei ole sõiduki juhtimine teel juhtimisõigust mitteomava isiku poolt lubatud ning sellekohane tegevus võib tuua kaasa väärteo- või kriminaalvastutuse (üstemaatilise rikkumise korral)

Uluk e. metsloom on Eesti õiguse kohaselt peremeheta vara, seega ei ole kedagi, kes uluki poolt põhjustatud kahju eest vastutab. Riik ei ole metsloomade suhtes loomapidaja.

Teoretiseerida saab küll selle üle, kas teeomanikult on võimalik küsida kahjuhüvitist sel alusel, et teeomanik ei taganud ohutut liiklust e. ei olnud tõkestanud metslooma pääsu teele ega hoiatanud juhti sellisest ohust. Selliseid nõudeid minu teada kohtus menetletud ei ole, mistõttu võimalikku lahendit on küllaltki keeruline prognoosida.

Teisele isikule põhjustatud kahju eest vastutab kahju tekitaja. Alaealise poolt põhjustatud kahju eest vastutavad tema vanemad, kuid teovõimeline täisealine isik, isegi, kui ta on kõrges vanuses, vastutab enda tekitatud kahju eest ise. Kahjunõude saab esitada kohtusse, kui isik vabatahtlikult tekitatud kahju ei hüvita. Kahju välja mõistvat kohtuotsust on võimalik täita isiku vara arvelt. Seega, kui kahju tekitajal on vara, millele sissenõuet pöörata, võib kohtutäitur sellise vara arvelt kohtuotsusega tunnustatud nõuet täita. Kui isikul aga vara ei ole ja ei ole ka sissetulekuid, millele on võimalik sissenõuet pöörata, siis ei ole välistatud, et kahjustatud isikul puudub oma nõude realiseerimiseks reaalne võimalus. Sellise riski vastu aitab vara kindlustamine.

Käsutamise keelumärke kustutamiseks on oluline teada, mis põhjusel ja kelle poolt käsutuskeeld seati. Sellest tulenevalt tuleb siis pöörduda ka vastavasisulise avaldusega käsutuskeelu seadnud ametiasutuse või isiku poole. Keelumärke kustutamise eelduseks on keelumärke seadmist tinginud asjaolude äralangemine.

LS § 94 (2): AM-kategooria mootorsõidukit (mopeed) võib juhtida ka isik, kellel on mis tahes mootorsõiduki juhtimisõigus või piiratud juhtimisõigus. AM-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust või piiratud juhtimisõigust ei nõuta isikult, kes on sündinud enne 1993. aasta 1. jaanuari. AM-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ei nõuta isikutelt, kes olid käesoleva seaduse jõustumisel 16–17-aastased, kuni 2013. aasta 1. jaanuarini.

Seega 1.11.2013.a sündinud isik peab AM kategooria mootorsõiduki juhtimiseks omama vähemalt AM-kategooria mootorsõiduki juhiluba.

Küsimusest eralubade kohta seoses Enduurorattaga ei saa aru. Kui nn enduuroratas on mootorsõiduk, siis on selle teel juhtimiseks vaja vastava kategooria juhtimisõigust. Ilmselt siis AM, A1, A2 või A, sõltuvalt sõiduki võimsusest.

Esmane juhiluba annab selle omanikule samasuguse õiguse juhtida mootorsõidukit nagu püsijuhiluba, piiranguga kiiruse osas. Mul puudub info, et Läti, Leedu või Poola ei pea esmast juhiluba juhtimisõigust tõendavaks dokumendiks.

Kui hoonealune maa ja selle juurde kuuluv maa on omanike kaasomandis, siis saab seda vallata ja kasutada põhimõtteliselt ainult kaasomanike kokkuleppel. Mina näen, et selline kokkulepe võib tuleneda ka ühistu üldkoosoleku otsusest. Eluliselt on ka nii, et seni, kuni ükski kaasomanik nurinat ei tõsta, võib igaüks endale oma isikliku parkimiskoha broneerida. Samas mingit õigust selline broneeritud ja "enda omaks" kuuluatud parkimiskoht sellisel juhul ei anna. Kui keegi teine sellele pargib, siis pole ka alust tema äraajamiseks.