Liiklusõigus
Küsimus: Kas liiklusseadus kehtib ka firma territooriumil?25.09.2018
Kas liiklusseadus kehtib ka kinnisel firma territooriumil, kus on aed ja tõkkepuud ning valvuripukta, kus on üleval tõstuki märgid ja jooned maas ja sealt väidetakse mulle, et seal on tõstukitel eesõigus ja neil liiklusseadus ei kehti.
Toodi ka näide, et tõstuk tagurdas rekkale sisse, kes üritas läbi lipsata ja rekkajuht olevat süüdi jäänud, polevat isegi politseist õigust saanud.
Mulle tundus selline asi kahtlane, kuna minu teada kehtib meil liiklusseadus igal pool ja minu teada on meil kõik ka kinnised firmade territooriumid paremakäe reegliga ning mingit tõstukite eesõigust ei saa olla.
Kuidas kommenteerite teie?
Tegemist on siis territooriumiga, kus üks nende töötaja mulle täna nii väitis, et neil on seal tõstukitel eesõigus ja liiklusseadus nende kinnisel territooriumil tema väitel ei kehti.
Toodi ka näide, et tõstuk tagurdas rekkale sisse, kes üritas läbi lipsata ja rekkajuht olevat süüdi jäänud, polevat isegi politseist õigust saanud.
Mulle tundus selline asi kahtlane, kuna minu teada kehtib meil liiklusseadus igal pool ja minu teada on meil kõik ka kinnised firmade territooriumid paremakäe reegliga ning mingit tõstukite eesõigust ei saa olla.
Kuidas kommenteerite teie?
Tegemist on siis territooriumiga, kus üks nende töötaja mulle täna nii väitis, et neil on seal tõstukitel eesõigus ja liiklusseadus nende kinnisel territooriumil tema väitel ei kehti.
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
.
Küsimus: Kas hoovialal kehtib parema käe reegel või tagurdaja peab alati teed andma?25.09.2018
Kaks autot hakkavad eramajade eest liikuma samal ajal. Auto1 alustab liikumist tagurpidi ja auto2 alustab liikumist edaspidi. Krunte eraldab kivimüür ja mõlemal vaade osaliselt piiratud. Peale kivimüüri põrkavad autod kokku. (Peale kivimüüri tuleb 20 m lõik teed ühiskrundil mida võiks ilmselt lugeda hoovialaks). Kas antud olukorras kehtib parema käe reegel või tagurdaja peab alati teed andma? Või on süü mõlemapoolne?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kas on õigus rooli istuda ja liikluses osaleda kui parem jalg on kipsis?20.09.2018
Kas on õigus rooli istuda ja liikluses osaleda kui parem jalg on kipsis?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kas Lätis saadud kiiruskaamera trahvi on võimalik Eestis sisse nõuda kui seda ära ei maksa?14.09.2018
Kas Lätis saadud kiiruskaamera trahvi on võimalik Eestis sisse nõuda kui seda ära ei maksa? Näiteks läbi kohtutäituri või mis iganes sunni viisil? Kui jah siis kas seda on tänaseks ka praktiseeritud. Trahvi määr oli 40 EUR ja kiirus 13km/h üle.
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Mis teha, kui leidsin postkastist Läti kiiruskaamera trahvi aga tähtaeg juba möödas?14.09.2018
Tere
Juhtus siis selline halb asi, et käies märtsi lõpus Lätis sai pahaaimamatult kiiruskaamerasse sõidetud (ise ei teadnud sellest midagi) kuid nüüd vaatasin üle pika aja postkasti ja seal ilutses trahv ning maksetähtaeg on läbi. Siit küsimus, mis nüüd saab kas on juba viivis peale tiksunud või kui tasun trahvi kõik laabub?
Juhtus siis selline halb asi, et käies märtsi lõpus Lätis sai pahaaimamatult kiiruskaamerasse sõidetud (ise ei teadnud sellest midagi) kuid nüüd vaatasin üle pika aja postkasti ja seal ilutses trahv ning maksetähtaeg on läbi. Siit küsimus, mis nüüd saab kas on juba viivis peale tiksunud või kui tasun trahvi kõik laabub?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kas väärteo protokolli on mõtet vaidlustada kui koostamise koht ning hiljemalt määratud koht on 1 km võrra erinev?14.09.2018
Kas väärteo protokolli on mõtet vaidlustada kui koostamise koht ning hiljemalt määratud koht on 1 km võrra erinev?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kas korduvülevaatust peab samas ülevaatuspunktis tegema?14.09.2018
Tere.
Kui sõidukile määrati korduvülevaatus, siis seadus (Vastu võetud 18.07.2011 määrus nr 77 para 3 lk 4) ütleb et "Korduvülevaatuseks peab sõiduki esitama samasse ülevaatuspunkti, kus korduvülevaatus määrati.".
Teised ülevaatusepunktid ei taha selle sõiduki võtta ülevaatusele. Isegi, kui soovid läbida "nagu korralist" ülevaatust.
Aga! Aga, kui möödub 30 päeva, siis teised ülevaatusepunktid on nõus teostama sellele sõidukile "nagu korraline" tehnoülevaatus. Miks nii? Kas "korduvülevaatus" omab tähtaega või kaob kehtivus?
Mul on ebaselge. Kas tohib uuesti läbida korralist ülevaatust, kui määrati korduvat, või ei tohi?
Tänan vastuse eest,
Kui sõidukile määrati korduvülevaatus, siis seadus (Vastu võetud 18.07.2011 määrus nr 77 para 3 lk 4) ütleb et "Korduvülevaatuseks peab sõiduki esitama samasse ülevaatuspunkti, kus korduvülevaatus määrati.".
Teised ülevaatusepunktid ei taha selle sõiduki võtta ülevaatusele. Isegi, kui soovid läbida "nagu korralist" ülevaatust.
Aga! Aga, kui möödub 30 päeva, siis teised ülevaatusepunktid on nõus teostama sellele sõidukile "nagu korraline" tehnoülevaatus. Miks nii? Kas "korduvülevaatus" omab tähtaega või kaob kehtivus?
Mul on ebaselge. Kas tohib uuesti läbida korralist ülevaatust, kui määrati korduvat, või ei tohi?
Tänan vastuse eest,
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kas firma autoga tohib teha õppesõitu?07.09.2018
Kas firma autoga tohib teha õppesõitu?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Kui peate silmas, kas sõidupraktikat (õppesõit ja sõidupraktika ei ole samatähenduslikud mõisted liiklusseaduse tähenduses) tohib teha firmaautoga, siis liiklusõiguslikus aspektis ei oma tähtsust, kas sõidupraktikal kasutatav sõiduk kuulub eraisikule või juriidilisele isikule. Samas juriidilisele isikule kuuluva sõidukiga erahuvides sõidupraktika läbiviimisel tuleb arvestada maksuõiguslike erisustega e. erisoodustusi puudutavate regulatsioonidega.
Küsimus: Kas see on seaduslik kui autorendifirma jätab endale õiguse nõuda sisse trahvi kui auto GPS fikseerib kiiruseületamise?07.09.2018
Tere,
Hakkasin planeerima auto rentimist ja lugedes lepingutingimusi hakkas silma, et rendifirma jätab endale õiguse nõuda (omaalgatuslikult) sisse trahvi kui autosse paigaldatud GPS fikseerib kiiruseületamise.
Tekkis sportlik huvi kas selline asi on Eesti seadustega kooskõlas? Tundub veidi kahtlane kuna:
1) Liiklusseaduse rikkumiste eest trahvimine peaks jääma siiski Politsei teha;
2) Kas sellist trahvi on võimalik küsida ilma, et ettevõte mingit reaalset kahju oleks kannatanud?
3) Ei usu ka, et seesugune GPS tracking info kohtus läbi läheks, kui GPS just taadeldud ei ole.
Tänud ette vastuse/arvamuse eest!
Hakkasin planeerima auto rentimist ja lugedes lepingutingimusi hakkas silma, et rendifirma jätab endale õiguse nõuda (omaalgatuslikult) sisse trahvi kui autosse paigaldatud GPS fikseerib kiiruseületamise.
Tekkis sportlik huvi kas selline asi on Eesti seadustega kooskõlas? Tundub veidi kahtlane kuna:
1) Liiklusseaduse rikkumiste eest trahvimine peaks jääma siiski Politsei teha;
2) Kas sellist trahvi on võimalik küsida ilma, et ettevõte mingit reaalset kahju oleks kannatanud?
3) Ei usu ka, et seesugune GPS tracking info kohtus läbi läheks, kui GPS just taadeldud ei ole.
Tänud ette vastuse/arvamuse eest!
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Kas sellist lepingutingimust tuleb pidada mõistlikuks või ebamõistlikuks, ma olemasoleva info põhjal hinnata ei saa, kuna arvamuse andmiseks on vajalik analüüsida ka lepingu olemust ja teisi tingimusi, samuti poolte huve ja eesmärke lepingu sülmimisel.
Küsimus: Kas eraparklas joone peale parkimist reguleerib seadusandlus?22.08.2018
Tere!
Mureks olukord, kus majaaluses parklas naaber pargib pidevalt minu ja tema kohta eraldava joone peale. Selliselt takistab tema auto minu auto sissesõitmist niigi kitsale parkimiskohale. Kas sellist käitumist (parkimist joonele) reguleerib seadusandlus ning kas midagi on mul sellises olukorras enda kaitseks võimalik ette võtta?
Ette tänades
Mureks olukord, kus majaaluses parklas naaber pargib pidevalt minu ja tema kohta eraldava joone peale. Selliselt takistab tema auto minu auto sissesõitmist niigi kitsale parkimiskohale. Kas sellist käitumist (parkimist joonele) reguleerib seadusandlus ning kas midagi on mul sellises olukorras enda kaitseks võimalik ette võtta?
Ette tänades
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Üks võimalus on parkimiskohale sõitu takistava pargitud sõiduki fotografeerimine ning foto saatmine koos väärteoteatega politseile menetlemiseks. Kas politsei juhtumit menetlema hakkab, on iseküsimus.
Kui parkimiskoht on isiku omandis, siis saab ta valduse rikkuja vastu kasutada kõiki omaniku õiguskaitsevahendeid, sh nõuda valduse rikkumise lõpetamist kohtu kaudu.