Liiklusõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas invaliidi parkimiskaart kehtib korteriühistu parklas?11.04.2018

Kodanik väidab, et tal on invaliiditunnistus, seda aga keegi näinud ei ole. Teisi elanikke ja külalisi ta maja ette parkima ei luba, ta ähvardab ja on üleolev kaaselanike suhtes, kui keegi on osaliselt suutnud enda auto asetada tema poolt väljavalitud kohta, mis asetseb otse trepi ees. Korteriühistu teised elanikud ei tee aga probleemi, kui käivad külalised ja pargitakse sinna, kus on vaba. Kindlaid kohti parkimiseks pole ja parkimist korraldavat märki ka parklas ei ole.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Tegemist on tüüpilise olukorraga kortermajade juures, kus mõni elanik on nö enda omaks kuulutanud teatud parkimisala. Õiguslikku siduvust sellisel manifitseerimisel ei ole. Parkimiskorralduse ühistu territooriumil kuulub ühistu üldkoosoleku otsustuspädevusse. Seni kuni parkimiskord on liikluskorralduslikult kindlaks määramata, ei ole ka ühelgi ühistuliikmel õigust mõnda maa-ala osa enda ainukasutuses hoida. Kui tegemist on tõepoolest invaliidiga, siis saab nimetatud asjaolu liikluskorralduslikult arvesse võtta ja määrata mõni parkimiskoht kasutamiseks üksnes liikumispuudega juhtide sõidukitele.

Probleemi lahendamiseks võtke parkimisküsimus ühistu või kaasomanike koosoleku päevakorda.
 

Küsimus: Kas peaksin maksma Rootsis saadud kiiruseületamise trahvi ja mis saab minuga kui ei maksa?05.04.2018

Tere, sain Rootsis kiiruse ületamise eest politseilt trahvi 240 eurot, öeldi et 30 päeva on aega ära maksta. Küsimus, kas nad hakkavad mind tüütama sellega või kas on väga hull kui jääb maksmata, summa on päris suur, lugesin artiklit, et nende trahvide maksmine on suht vabatahtlik?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Põhimõtteliselt on välisriigi rahatrahvide tunnustamise ja täitmise kord Eestis olemas, kuid minule teada olevalt seda korda ei rakendata. Seega on iga trahvi saanud isiku südametunnistuse asi, kas tasub trahvi ära või mitte. Pole välistatud, et tasumata trahvi korral võib sama autoga või samal isikul trahvi määranud riigis viibimisel tekkida teatud ebameeldivusi seoses tasumata trahviga. Milliseid - sõltub siis juba konkreetsest riigist.
 

Küsimus: Kas kiivri kandmine UTV-ga sõitmisel on lisaks mõistlikusele ka kohustuslik?28.03.2018

Tere,
UTV on registreeritud T1b väiketraktorina, uksed ees, turvapuur ja katus küljes ning turvavööd samuti olemas. Kas kiivri kandmine on lisaks mõistlikusele ka kohustuslik?
Tänud!

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Kui tegemist ei ole maastikusõudukiga ega mopeedi või mootorrattaga, ei nõua liiklusseadus muudel juhtudel motokiivri kasutamist. LS § 33 lg 5 toob eraldi välja, et motokiivri kandmise nõue ei kehti kinnise kerega kolme- või neljarattalise mopeedi või mootorratta suhtes, millele on valmistaja paigaldanud turvavööd ja istmed.
 

Küsimus: Kui on trahv maksmata, kas siis ei saa lube taastada? 27.03.2018

Tere
Olid esmased juhiload ja need võeti ära joobes juhtimise tõttu üle aasta tagasi. Kui on trahv maksmata, kas siis ei saa lube taastada?
Seda tean, et vaja koolitus ära teha. Aga olen otsinud internetist ja kirjutanud erinevatesse asutustesse aga keegi ei oska vastata. Loodan saada teilt abi.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Trahvi tasumine ei ole järelkoolituse ja eksamite sooritamise eelduseks. Karistustähtaja jooksul saate läbida järelkoolituse ja teooriaeksami. Karistustähtaja möödumisel ka sõidueksami.

Trahvi tasumisest on sõltuvuses karistusandmete kehtivus karistusregistris. Senikaua, kui trahv on tasumata, ei hakka karistusregistrist karistusandmete kustutamise tähtaeg kulgema.
 

Küsimus: Kas autokoolil ja/või kindlustusseltsil on õigus nõuda sõiduõpilaselt platsil tehtud avarii remondiraha?27.03.2018

Tere
Kas autokoolil ja/või kindlustusseltsil on õigus nõuda õpilaselt remondiraha selle eest, et õpilane tegi autokooli autoga (millel on KASKO) sõiduplatsil avarii? Mis juhul see võiks olla?

Tänan!

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Tsiviilõigusliku üldpõhimõtte kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik tekitatud kahju hüviitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele (VÕS § 1043). Mootorsõiduki otsene valdaja vastutab mootorsõiduki käitamisel tekitatud kahju eest (VÕS § 1057 üldkoosseis). Mootorsõiduki valdajaks on üldjuhul selle juht. LS § 2 p 19 kohaselt on mootorsõiduki juht isik, kes juhib mootorsõidukit. Õppesõidu või sõidupraktika ajal loetakse juhiks ka mootorsõidukijuhi õpetajat.

Seega on õppesõidu ajal tegemist kahe juhiga ning sellest tulenevalt ka solidaarse vastutusega.

Kui sõiduk on kahjude vastu kindlustatud, siis piirdub vastutus üldjuhul omavastutuse summaga. Uurida tuleb ka koolituslepingut, kas selles on sätestatud koolitatava varaline vastutus.

Kindlustusseltsi õigus küsida kahju põhjustajalt kahju tagasi sõltub asjaoludest, mistõttu ei saa ma juhtumiga täpsemalt tutvumata selles osas ammendavat vastust anda. Kindlustusandja nõudeõigus on siiski võimalik, kuivõrd VÕS § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue.

Uurida tuleb
 

Küsimus: Kas selline luuramine asulas on normaalne politsei tegevus, et eravärvides sõiduki tagaistmel istudes mõõdetakse kiirust?27.02.2018

Tere, Kas politseinik peab olema oma sõidukis nähtav või mitte? Kas isik peab olema kiirusemõõtmise hetkel tuvastatav kiiruse ületaja poolt? Sõidukist siis mõõdeti tagaistme pealt nii, et sõidukis esiistmetel ei istunud mitte kedagi ja polnud reaalselt võimalik tuvastada isikuid autos. Kas selline luuramine asulas sees on tänapäeval normaalne politsei tegevus?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Normaalsus on sageli suhteline ja sõltub vaataja perspektiivist. Samas vastates küsimusele rõhuasetusega, et kas politsei selline tegevus on kooskõlas kehtiva õigusega, tuleb vastata jaatavalt. Liiklusseaduse § 195 p 6 kohaselt peab liiklusjärelevalve teostaja kandma vormiriietust või eraldusmärki ning olema liiklejaile hästi nähtav, välja arvatud varjatud liiklusjärelevalve korral, ja tegutsema liiklejate jaoks arusaadavalt. Seega varjatud liiklusjärelevalve korral ongi eesmärk jääda liiklejale varjatuks.
 

Küsimus: Kuidas teha politseile avaldus, et load alles jääks?22.02.2018

Tere. Selline mure, et võtsin sõbraga mõned õlled ja maganud kuskil 3,5 tundi läksin öösel tööle. Politsei peatas kinni ja tuli välja, et paraku ei olnud alkohol veel kehast väljunud. Politsei ütles, et kui soovin et load alles jääks, pean esitama avalduse. Kuidas selline avaldus välja näeb? Load on väga olulised, kuna toovad leiva lauale. Ette tänades.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Teile politsei poolt antud info pole päris täpne selles mõttes, et lubade äravõtmise otsustab siiski ikkagi politsei, sõltumata sellest, kas Teie soov on juhtimisõigust säilitada või mitte. See nn avaldus (seaduses nimetatud, kui vastulause) on Teie võimalus esitada menetlejale oma nägemus toimepandud teo kohta, samuti võimalus esitada seisukoht võimaliku karistuse kohta või esitada omapoolseid tõendeid, mis eelmärgutud seisukohtasid toetavad. Politsei otsust tehes siis kas arvestab või ei arvesta vastulauses esitatuga ning teeb asjas otsuse. Sõltumata vastulauses esitatud taotlustest ja seisukohtadest võib otsuse sisuks olla ka juhtimisõiguse äravõtmine.

Samas ongi vastulause ainus võimalus, kuidas saate oma seisukohtasid ja taotlusi menetlejale esitada, seega soovitan selle koostada ja saata. Vastulause sisule konkreetseid nõudeid ei ole. Oluline on, et see oleks esitatud tähtaegselt ja oleks ka allkirjastatud.
 

Küsimus: Kuidas veenduda, et politsei kiirusmõõtja näit käib ikka minu auto kohta?21.02.2018

Tere. Peeti mind politsei poolt kinni ja näidati radarilt 80km/h kiiruseks 50-ne alas. Polnud mina rikkumisega nõus ning ei lasknud endale kiirmenetlusega trahvi määrata vaid läks üldmenetlusse minu soovil sest minu põhjendus on see, et märkasin politseinikke väga kaugelt juba enda tööd tegemas ning koheselt jälgisin ka enda kiirust spidomeetrilt, mis oli umbes 60km/h. Terve teekonna, mil jõudsin politseinikeni, jälgisin spidomeetrit, et seier ei ületaks 60km/h kiirust. Ja ikka peeti mind kinni (koheselt mind antud asukohas ei peatatud vaid sõideti kuni Tondi Selverini mulle järgi ja siis pandi peatumiseks vilkurid tööle) ning näidati radarilt mulle kiiruseks 80km/h. Mina märkasin radarilt ainult kiirusenumbrit. Ühtegi lisatõestust mulle ei esitatud/näidatud (pildimaterjali või videomaterjali), et just minu autolt kiirust mõõdeti. Kuna asukoht oli Pärnu mnt (Järve keskuse poolt kesklinna poole suunaga) kus antud kellaajal oli ka teisi sõidukeid siis olen siiani kindel, et see ei olnud minu auto kiirus mida mulle radarilt näidati. Või oli neil mõõteradar töökorrast ära/kalibreerimata vms. Kas on mul õigust küsida lisatõendust tänasel päeval (5.02 toimus see kõik) pildi/video vms kujul mis näitaks/tõendaks ära et see oli minu auto kiirus ja et mõõdeti minu auto kiirust sel hetkel? Nb! Protokolli märgiti 112m vahemaaks mil radaril löödi lukku minu nn kiiruseületamine. Mõõtsin antud kohast kus seisis patrull sinnamaani kust patrulli märkasin ja hakkasin spidomeetrit jälgima, autoga ära vahemaa ning mina sain vahemaaks 112m asemel üle 300m. 112m enne patrulli olen 110% veendunud, et minu kiiruseks spidomeetril oli 60km/h kuna märkasin neid tunduvalt varem juba. Mina tunnen, et mulle on ülekohut tehtud (kuigi veel pole otsust tulnud) ja kinnipeetud alusetult. Mida saaksin teha oskate ehk nõu anda? Nb! Panin kogu selle patrulli märkamise ning spidomeetri jälgimise kirja ka protokolli endapoolsete seletuste lahtrisse.

Ette tänades ja vastust ootama jäädes

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Peale väärteoprotokolli koopia kättesaamist on menetlusalusel isikul 15 päeva jooksul võimalus saata vastulausena oma vastuväited või seisukohad väärteoprotokollis kirjeldatud teo või menetluse kohta. Kui vastulauses vaidlustada väärteo toimepanemise fakt, siis tuleb mõelda ka selle peale, kuidas oma väiteid tõendada. Sõna-sõna vastu olukorras kipub rohkem maksma ikka politsei sõna - seda on elu korduvalt näidanud.

Samuti on menetlusalusel isikul peale väärteoprotokolli koopia kättesaamist õigus tutvuda väärteotoimikuga. Soovitan seda teha - saate ülevaate, millised tõendid on süüdistuse toetamiseks politsei poolt kogutud. Pole välistatud, et toimikus võib olla ka miskeid video- või pildimaterjale, mis asjasse selgust tovad. Saadud infost tulenevalt saate edasi otsustada juba, kas ja millised vastuväited või omapoolsed tõendid oleks vaja esitada.
 

Küsimus: Kas on mõtet edasi kaevata kindlustusseltsi otsuse peale, kui ma ei teadnud, et mul ei ole M+S rehvid?24.01.2018

Tere
Esimese lumega (peale 1 detsembrit) põhjustasin liiklusõnnetuse liigeldes linnas sõidukiga, millel oli suverehv all. Ise olin veendumusega, et on M+S, ehk lamell. Sõidukil oli kasko kindlustus, kuid kindlustusselts keeldus kahju hüvitamisest viidates lepingu sättele, kus on kirjas et: "Koguriskikindlustuse kindlustusjuhtumiks ei ole ning
hüvitamisele ei kuulu:... kahju, kui liiklusõnnetuse toimumise hetkel sõiduk liikles sellises tehnilises seisundis (sh rehvide seisund), missuguses liiklemine ei ole õigusaktidega lubatud".
Ühest küljest kõik on puust ja punaseks, teisiti mõeldes aga, oleks minul lörtsise ilmaga õige M+S see ei oleks kardinaalselt olukorda muutnud (libedusele lisandub ka negatiivne kallak ning tihe liiklus). Fakt, et suvekad on all, selgus alles kindlustusseltsi töökojas, ülevaatusel.
Kas on mõtet kindlustusseltsi otsust edasi kaevata?
Ette tänades

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Kindlustustingimused võivad ette näha olukorrad, kus kindlustusandjal ei ole hüvitise maksmise kohustust seetõttu, et kindlustusvõtja on ise käitunud riski suurendavalt. Selleks, et kindlustusvõtja saaks nõuda siiski hüvitise maksmist, peab kindlustusvõtja tõendama, et riski suurendav käitumine ei omanud kindlustusjuhtumi saabumise suhtes tähtsust e. kindlustusjuhtum oleks toimunud ka juhul, kui käitumine ei olnud riski suurendav. Küsimuses kirjeldava juhtumi kontekstis peaks siis kindlustusvõtja tõendama, et kahju oleks saabunud ka juhul, kui sõidukil oleksid all olnud nõuetele vastavad rehvid. Kui liiklusõnnetuse sündmuskoht ja tehiolud on fikseeritud, siis võib sellise asjaolu tõendamine olla võimalik näiteks ekspertiisi teel. Kui sündmuskohta, sh teeolusid, liiklusõnnetuse jälgi jms olulisi asjaolusid ei ole usaldusväärselt fikseeritud, siis võib oma seisukoha tõendamine olla kindlustusvõtja jaoks keeruline või isegi ka võimatu.
 

Küsimus: Kas kohalik omavalitsus teeomanikuna, peab tänavatel kehtestatud liikluskorralduslikud meetmed kuidagi registreerima?15.01.2018

Tere, kas kohalik omavalitsus, kui tee omanik, peab tänavatel kehtestatud liikluskorralduslikud meetmed kuidagi registreerima? Juhul kui kehtivad liikluskorralduslikud meetmed registreeritakse, siis kas linnaelanikul on võimalik nende meetmete osas kuskilt infot vaadata/pärida?
Kas kohaliku omavalitsuse poolt registreerimata liikluskorralduslikku meedet (teekattemärgis "peatumise keeld") võiks käsitleda kui kehtetut ja seda eirata?
Küsimused on tingitud olukorrast, kus linnatänava äärse mitme korteriga elamu korteriühistu üks liikmetest on omal algatusel teele pideva kollase joone markeerinud ja ähvardab nüüd seal parkijaid munitsipaalpolitsei ja trahvidega.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Liikluse õige korraldamise, sh liikluskorraldusvahendite õige paigutuse tagab tee omanik või teehoiu korraldamise eest vastutav isik. Linna maal oleva liikluskorralduse kohta saate esitada teabenõude või infopäringu linnavalitsusele. Kui soovite ise kaasa rääkida liikluskorralduse kehtestamisel, tuleb esitada vastavasisuline taotlus, koos liikluskorraldusskeemidega linnavalitsusele ja see käivitab haldusmenetluse liikluskorraldusvahendi paigaldamise otsustamiseks.