Liiklusõigus

Kui õnnestub tõendada, et otse liikunud sõiduk sõitis peatumiseks ettenähtud kohast edasi foori keelava tule põlemise ajal (ja puuduvad LS § 7 lg p-s 3 nimetatud erandid), siis on küll alust rääkida otse liikunud sõidukijuhi vastutusest liiklusõnnetuse põhjustamisel. Kas tegemist on ainuvastutusega või jagatud vastutusega, sõltub tuvastatavatest asjaoludest, mida ma siinkohal info vähesuse tõttu hinnata ei saa.

Kuni esmase juhiloa kättesaamiseni tõendatakse juhtimisõiguse olemasolu liiklusregistri andmete alusel, kuid seadus kehtestab selliseks õiguseks 10 tööpäevase tähtaja, arvates eksami sooritamisest. Kui eksamid on sooritatud varem ja 10 päeva on möödunud, kuid juhiluba vormistatud ei ole, siis seaduse sõnastuse pinnalt justkui sõidukit ilma kehtiva juhiloata juhtida ei või.

Eelöeldu ei kehti olukorras, kus Teile on esmane juhuiluba juba vormistatud, kuid selle kätteandmine ei ole õnnestunud (näiteks puhkepäevade tõttu). Sellisel juhul on tegemist olukorraga, kus kehtiv juhiluba on küll olemas, kuid ei ole veel jõudnud omaniku valdusse. Kuna liiklusseadus ei nõua Eestis juhiloa kaasaskandmist, vaid piisab, kui kaasas on isikut tõendav dokument, mille alusel on võimalik kontrollida juhtimisõiguse olemasolu liiklusregistri andmete pinnalt.

Politsei ja kindlustuse otsuste erinevus on küllaltki sage olukord. Mõlemad instantsid teevad oma otsuse neil olemasolevate tõendite ja arusaamiste pinnalt. Arvestada tuleb, et karistusõiguses ja tsiviilõiguses kehtivad tõendite hindamise osas erinevad standardid, mistõttu võib juhtuda, et ühele või teisele tõendile või asjaolule antaksegi erinev hinnang. Kui karistusõiguses püüab politsei leida vastust küsimusele, kes on toime pannud väärteo, siis kindlustusmenetluses otsitakse vastust küsimusele, kes on kahju eest vastutav. Tsiviilõiguslik ja karistusõiguslik vastutus ei pruugigi alati kokku langeda.

Lisaks liiklusmärgiga keelustatud möödasõidule, tuleb möödasõidu alustamisel järgida veel rida seadusest tulenevaid nõudeid (LS § 51).
Kui need nõuded möödasõidu alustamiseks on täidetud ning puuduvad möödasõitu keelavad liiklusmärgid, ei näe ma takistust möödasõidu alustamiseks. Samas, kui möödasõidu ajal tekib liiklusoht või takistus, mida ei olnud võimalik ette näha, tuleb aga möödasõit katkestada (LS § 51 lg 4). Kas möödasõidu keelumärgi ilmnemine on vaadeldav sellise ohu või takistusena, on asjaolu hindamise küsimus, kuid üldiselt võiks see sellise asjaoluna olla vaadeldav küll. Ka möödasõidu katkestamise võimalikkust tuleb eraldi hinnata e. kas asjaolusid arvestades oli ohutum möödasõit katkestada või hoopis lõpetada. Ise arvan, et olukorras, kus möödasõitja ei ole veel möödasõidetavast ette jõudnud, tuleb õigemaks pidada möödasõidu katkestamist.

Munitsipaalpolitsei on kohaliku omavalitsuse korrakaitseüksus, läbi mille kohalik omavalitsus teostab ka oma korrakaitsealast pädevust. Parkimisnõuete rikkumine, sh liikluskorraldusvahenditega keelatud kohas parkimine on väärtegu (LS § 241), mille menetlemiseks on pädevus antud ka kohalikule omavalitsusele (LS § 263 lg 2). Järelevalvepädevus laieneb ka erateedele e. liiklusseadus kehtib ühteviisi kõikidel teedel, sõltumata nende omandiliigist.

On. Kui menetleja on vajalikud jätkutoimingud ära teinud, võetakse Teiega ühendust ja kutsutakse Teid uuesti tutvuma väärteoprotokolliga. Vastulause esitamise ja otsuse kättesaadavaks olemise tähtajad hakkavad uuesti kulgema siis päevast, mil Teile antakse täiendatud väärteoprotokolli koopia.

Minu hinnagul ja kogemste põhjal ei ole ebatäpsused menetlusdokumentidesse kantud nimedes, aegades või aadressides üldjuhul menetluse lõpetamist tingivateks teguriteks (erandiks võivad olal kellaajalised või asukohalised andmed, sõltuvalt nende olulisusest). Lisaks ei ole juhtimiselt kõrvaldamise otsus iseenesest selliseks tõendiks, ilma milleta poleks juhtimise fakti võimalik tõendada. Tegemist on haldusaktiga ja see tõendab üksnes fakti, et keegi isik kõrvaldati sõiduki juhtimiselt. Juhtimise fakti ennast tõendatakse üldjuhul muude tõenditega (ütlused, salvestised vms). Seega üksnes juhtimise kõrvalamise otsusele kantud ekslik isikukood ei too tõenäoliselt kaasa menetluse lõpetamist. Samuti võib kohus lugeda sellise minetuse väheoluliseks, mis ei muuda otsuse sisu. Juhtimiselt kõrvaldamise otsust ennast vaidlustatakse haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, kuna tegemist on korrakaitselise tegevuse käigus välja antud haldusaktiga.

Liiklusseaduse § 92 lg 2 p 1 kohaselt võib sõiduki teisaldada, kui see on pargitud nii, et see on ohtik teistele liiklejatele või häirib oluliselt liiklust. Sel alusel saaks, kui teisaldamist korraldav ametnik tuvastab, et sõiduk on pargitud ülalkirjeldatud viisil. Teisaldamist saab nõuda üksnes politseiasutuselt või kohalikult omavalitsuselt. Eratee omanik ise sõidukit teisaldada ei tohi (LS § 92 lg 5').

Raudteeseaduse § 38 lg 1 kohaselt tohivad sõidukid, jalakäijad ja aetavad kariloomad raudteed ületada ainult selleks ettenähtud ja tähistatud raudteeülesõidukohtades ning jalakäijad raudteeülekäigukohtades liiklusseaduse alusel sätestatud korras.

Sätte rikkumise eest võib Raudteeseaduse § 81 alusel määrata karistuse kuni 50 trahviühikut e. kuni 200 eurot.

Liiklusseaduse § 60 p 2 keelab juhil raudtee ületamise väljapool raudteeülesõidukohta.

LS § 232 kohaselt võib sellise rikkumise eest karistuse määrata kuni 100 TÜ ulatuses e. kuni 400 eurot.

Küsimus võib kerkida selles, kumba karistusnormi rakendada. Selle valiku koos põhjendustega langetab menetleja. Liiklusseaduse § 232 kohaldamisel võib võimalik olla ka selline tõlgendus, et nimetatud normi alusel väljapool raudteeülesõidukohta raudtee ületamise eest karistust määrata ei saagi.

Kui juhiluba on aegunud, siis aegunud juhiluba ei tõenda mootorsõiduki juhtimise õigust ning sellises olukorras mootorsõidukit juhtida ei tohi. Seega juhul, kui on soov mootorsõidukit juhtida, on mõistlik juhiluba vahetada selliselt, et ei tekiks aega, kus kehtivat juhiluba ei olegi. Juhiloa vahetamine on 5 aasta jooksul arvates juhiloa kehtivuse lõppemisest, võimalik ilma liiklusteooria- ja sõidueksamit sooritamata (LS § 129 lg 4).

Liiklusseaduse § 68 sõnastus on selles mõttes ühene, et liikumispuudega juht võib kõnniteel parkida üksnes juhul, kui see teelõik asub parkimist või peatumist keelavate liiklusmärkide mõjupiirkonnas ja ei ole tähistatud peatumise keelujoonega. Muul juhul reguleerib kõnniteel peatumist ja parkimist LS § 20. Laias plaanis ei ole kõnniteel peatumine ja parkimine lubatud, erand puudutab siis ülalkirjeldatud juhtumit ning LS § 20 lg 4 punktis 3 ning lg-s 6 kirjeldatud juhtumeid.