Perekonnaõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kuidas saab jagada osaühingu kui juhatuses on nüüdseks lahutatud abikaasad ja tütar?13.05.2020

Tere, Kuidas saab jagada osaühingu kui juhatuses on abikaasad (nüüdseks lahutatud) ja tütar. Osakud jagunevad 34 ja 33,33. Hetkel on üks juhatusest lahkunud ja omab ainult osakud 33%. Endistel abikaasadel on veel vara maja näol jagamata.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Ühisvaraks loetakse nii abielu ajal soetatud kinnisvara kui ka abielu ajal registreeritud äriühing.

Antud juhul ongi abikaasade jagatava ühisvarana käsitletavad nii maja kui ka osaühing (osaliselt). Osaühingu osa, mis abikaasade vahel jagamisele ei kuulu, on tütre osa. Abikaasade vahel jagatakse võrdsetes osades (kui ei lepita kokku teisiti) abikaasadele kuuluvad osad. Kui endised abikaasad ei soovi jätkata ühist osalust äriühingus, on võimalik emmal-kummal abikaasal teise osa välja osta, hüvitades talle vastavalt proportsionaalse osa äriühingu väärtusest.

Alati on parimaks lahenduseks ühisvara jagamise osas kohtuvälise kokkuleppe sõlmimine, kuid kui kokkulepet ei saavutada, on võimalik ühisvara jagamist nõuda ka kohtu kaudu.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas lõpetada elatise maksmine läbi kohtutäituri?12.05.2020

Elan soomes kus minult nõuti lapsele kuuluv võlgnevus välja. Tänaseks pole võlgnik olnud 6 aastat. Kohtutäitur menetlust ei lõpeta, menetluse lõpetamist ei soovi ka lapsega koos elav lapsevanem. Samas esitades soome kohtutäiturile valeandmeid üritades endale suuremaid summasid saada kui kohtumääruses kirjas. Kuidas lõpetada elatise maksmine läbi kohtutäituri?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui olete oma elatisvõlgnevuse ja sellega seotud täitekulud täielikult tasunud, ei näe ma põhjust, miks peaks täitemenetlust jätkama. Palun pöörduge kohtutäituri poole ja paluge konkreetset selgitust, miks ei ole võimalik täitemenetlust lõpetada.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas lahendada olukord, kui soovin kolida kooliteed alustava lapsega teise linna, aga isa on kolimise vastu?08.05.2020

Tere.
Soovin kolida kooliteed alustava lapsega teise linna. Isa on kolimise vastu. Oleme eelnevalt jaganud last nädala kaupa, ühisel kokkuleppel. Isaga suhtlemisele piiranguid ei sea vaid toetan igati! Kuidas minna edasi?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui lapse isaga omavahel kokkuleppele jõuda ei õnnestu, soovitan kõigepealt pöörduda elukohajärgse lastekaitsespetsialisti poole - võibolla õnnestub lapse isaga spetsialisti vahendusel lapse tulevases elukorralduses kokkuleppele jõuda. Kui vanemad siiski kokkuleppele ei jõua, on võimalik pöörduda vastava avaldusega kohtu poole ja taotleda hooldusõiguse üleandmist osas, mis annab vanemale õiguse määrata kindlaks lapse elukoht.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas naine võib 5 aastat pärast lapse sünnitamist nõuda isalt elatise ka kõigi nende aastate eest?08.05.2020

Tere! Kui naine sünnitas lapse ja viie aasta pärast teavitas meest, et see on tema laps, kas ta võib nõuda elatise ka möödunute aastate eest?
Tänan!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui isa ei ole lapse sünnitunnistusele kantud, siis ei ole võimalik temalt lapsele elatist nõuda. Kui isa kantakse lapse sünnitunnistusele, on üldjuhul võimalik elatist nõuda alates elatishagi esitamisest.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas käib hooldusõiguse üleandmine ühele vanemale, kas ainult läbi kohtu või on muid variante?05.05.2020

Tere!
Hooldusõiguse üleandmine ühele vanemale käiks ainult läbi kohtu või on muid variante? Laps on minu suhtes agressiivne ja vägivaldne ning soovin anda hooldusõiguse üle lapse isale. Millised võimalused mul selleks on? Kas seda saaks teha ka ainult lastekaitse spetsialist või siiski pean ise selleks kohtu poole pöörduma. Arvestades, et asjade lahendusega väga kiire, siis kas kohtult saaks taotleda ka kiirmenetlust?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Hooldusõiguslikke muudatusi on võimalik teha vaid kohtu kaudu. Nö kiirmenetlust ei ole võimalik antud asjas rakendada, küll aga on võimalik taotleda esialgse õiguskaitse rakendamist ehk lapse elukorralduse reguleerimist kohtumenetluse ajaks, kuni kohtulahendini.

Iseenesest ei pruugi hooldusõiguslike muudatuste tegemine olla vajalik, kui vanemad on võimelised saavutama kokkuleppe lapse elukoha ja lapsega suhtlemise korra osas. Selles küsimuses aitab vanemaid lepitada ka lastekaitsespatsialist, seega esimeses järjekorras soovitan kindlasti tema poole pöörduda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas Soomes sõlmitud varajagamisleping tuleb kuidagi Eestis kinnitada või registreerida?04.05.2020

Abielu 1992, Eesti kodanikud, alaliselt Soomes 2004, lahutatud 2012 Soomes, seal ka Ositussopimus ehk vist varajagamisleping. Abieluvaraleping puudub.
Jagatava vara hulgas ka Eesti kinnisvara. Kas Soomes sõlmitud varajagamisleping tuleb kuidagi Eestis kinnitada või registreerida? Sest näiteks maad müües näeb notar ikka, et vara on abielu ajal soetatud ja nõuab eksabikaasa nõusolekut, kuigi Ositussopimukse järgi on vara jagatud ja peaks kuuluma ainult mulle.
Kuidas ma saan Soomes sõlmitud varajagamislepingu Eestis kehtima?
Ette tänades!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Soomes sõlmitud ühisvara jagamise lepingu alusel on Teil võimalik teha vastavad omandiõiguse muudatused kinnistusregistris. Selleks tuleb pöörduda vastavasisulise avaldusega kinnistusregistrisi poole.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mida teha, kui ema eirab Soome kohtu otsust ja ei too last minuga Soome kohtuma?04.05.2020

Pikk jutt lühidalt. Kolisin naisega Soome. Sündis laps. Teed läksid lahku. Naine läks lapsega Eesti. Ise jäin Soome. Alustasin kohtuteed Soomes. Kaotasin lapse elamiskoha otsustamise asjus. Siiski soome kohus määras, et mul on lapsega õigus kohtuda Soomes teatud kuud aastas ja teatud kuud Eestis (mõlemad vanemad valisid kuud aastas, kes millal reisib). Ise olen käinud Eestis lapsega kohtumas, kuid lapse ema last Soome toonud ei ole. Ei ole last näinud kohe pea aasta. Elatist minult nõutakse ja võlg tagant järgi, kuna õppisin. Eestis puudub 0 tolerants haigete, töötute ja õppivate inimeste suhtes. Tahaks last näha, aga elatis ja tagantjärgi elatisvõlg on keeranud mu elu siin peapeale. Siin ma mingit abi ei saanud keele barjääri tõttu. Kuna Ema võitis kohtulahendi ja laps elab nüüd Eestis. Kas ema saab lihtsalt eirata Soome kohtu otsusele? Või kas oleks võimalik mul kulutada see 270 eurot alimentide asemel reisimiseks, et kohtuda lapsega (Soome-Eesti-Soome)? Isa ja lapse vahelised suhted on tuksi keeratud täielikult. Ma ei saa aru, lahus elav vanem on automaatselt see "must lammas". Netist ei leia pea mitte midagi. Teemad ainult, kuidas võlad sisse nõuda. Kuid abi lahuselavatele pea olematu.

Lugupidamisega

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui kohus on määranud kindlaks lapsega suhtlemise korra, kuid üks vanematest seda rikub, on võimalik lepitusmenetluse läbiviimiseks kohtusse pöörduda. Kohtunik selgitab vanematele suhtlemiskorra täitmise vajalikkust ja üritab vanemaid mõlemaid osapooli rahuldavale kokkuleppele suunata. Kuivõrd lapse alaline elukoht on Eestis, tuleks vastav avaldus esitada Eesti maakohtule.

Enne kohtusse pöördumist võiksite ühendust võtta ka lapse elukohajärgse lastekaitsespetsialistiga, äkki õnnestub temal lapse emale selgitada suhtlemiskorra täitmise olulisust ja saate vältida kohtumenetlust.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas vähendada alimente, kui nüüd sündis meie perre ka laps?23.04.2020

Eelmisest abielust on laps. Praeguses abielus sündis väike laps. Minu abikaasa palus kohtus vähendada alimentide suurust alla miinimumi ning oli nõus maksta 200 eurot. Eelmine naine ei ole nõus sellega ning kohtus paluti palju lisadokumente, mistõttu see võtab veel palju aega lahendamise saamiseks ning kohtus võivad keelduda minu abikaasa palve alimentide vähendamises. Abikaasa palk on 600 eurot, seda raha meile ei jätku elamiseks. Kuidas te soovitate lahendada probleemi kiiremini?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Olete juba teinud vastavad sammud elatise vähendamiseks, kohtumenetlust paraku kiirendada kuidagi ei saa. Küll aga võiks kaaluda hagi tagamist - see tähendab seda, et taotlete kohtumenetluse ajaks kuni lõpliku lahendi tegemiseni juba elatise vähendamist. Selleks tuleb kohtule esitada vastav taotlus ja tasuda sellelt ka riigilõiv. Hagi tagamiseks on alust, kui vanem on rahaliselt eriti keerulises olukorras.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kui täisealine laps tahab et vanemalt ei nõutaks elatusraha võlgnevuse maksmist, kas ta saab teha täituri juures vastava avalduse?23.04.2020

Tere
Kui täisealine laps tahab et vanemalt ei nõutaks elatusraha võlgnevuse maksmist, kas ta saab teha täituri juures vastava avalduse?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Jah, sissenõudjal on võimalik teha kohtutäiturile vastav avaldus täitemenetluse lõpetamiseks.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kui palju raha peab kohtutäitur vanemale ning lapsele elamiseks jätma?23.04.2020

Abikaasal on 16-aastane laps eelmisest abielust. Hetkel sündis abikaasal väike laps praeguses abielus. Samuti temal on võlg umbes 5000 eurot alimentide kohta ning 2 trahvi, mistõttu pangakonto on arestitud. Siiani kohtutäitur jätab elamiseks 250 eurot abikaasa arvel. Kohtu poolt on määratud uus alimentide summa 175 eurot. Küsimus on selles kui palju raha peab kohtutäitur jätma arvele (seoses teise lapse sünniga nüüd) ning mis selleks tuleb teha? On vaja kirjutada avaldus? Kohtutäitur alati räägib sellest, et on võlad ning on vaja neid maksta, kuna 250 abikaasale ning väike lapsele elamiseks on ebareaalne.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Täitemenetluse seadustiku (TsMS) § 132 lõike 1 kohaselt sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust.

Samas sätestab TsMS § 132 lõike 1 prim, et kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii lapse elatisnõude täielikule rahuldamisele, võib arestida kuni pool käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sissetulekust ja kui lapse elatisnõude täitmiseks võlgniku sissetulekust arestitav summa jääb alla poole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud summast, võib arestida kuni ühe kolmandiku võlgniku sissetulekust.

Täpsema info saamiseks pöörduge kohtutäituri poole, kes Teie suhtes täitemenetlust läbi viib.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand