Perekonnaõigus
Küsimus: Kas vanem peab maksma elatist kui õppival täisealisel lapsel tekib oma sissetulek või on riigi või kooli ülalpidamisel?26.05.2020
tere. Kas vanem peab maksma elatist juhul kui õppival täisealisel lapsel tekib oma sissetulek või on riigi või kooli ülalpidamisel? Kui suur peab olema lapse oma sissetulek, et vanem ei pea talle ena elatist maksma?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Täisealise kuni 21-aastase õppiva lapse elatis on vajaduspõhine ehk oleneb sellest, kui suured on lapse vajadused, mida ta ei ole võimeline ise katma. Kui lapsel on endal sissetulek olemas ja ta saab oma vajadused sissetulekuga kaetud, ei olegi vanemalt ülalpidamise nõudmine põhjendatud. Ei ole võimalik nimetada sissetuleku suurust, mille korral ei ole alust vanemalt elatist nõuda, sest iga inimesed vajadused on erinevad.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas on võimalik täisealist last (33) nö "lapsendada", et pärimissuhted oleksid peres võrdsed?26.05.2020
Tere,
kes on teineteisele minu erinevast kooselust sündinud lapsed?
Kas lapsele on pärimise seisukohalt lähem tema poolvend või isa+tema sugulased?
Kuidas on võimalik täisealist last (33) nö "lapsendada", et pärimissuhted oleksid peres võrdsed?
Tänan väga!
kes on teineteisele minu erinevast kooselust sündinud lapsed?
Kas lapsele on pärimise seisukohalt lähem tema poolvend või isa+tema sugulased?
Kuidas on võimalik täisealist last (33) nö "lapsendada", et pärimissuhted oleksid peres võrdsed?
Tänan väga!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Seadusjärgsed pärijad on pärandaja abikaasa ja sugulased. Pärimine toimub kolmes järjekorras - esimeses järjekorras pärivad pärandaja alanejad sugulased, teises järjekorras (kui esimeses järjekorras pärijaid ei ole) pärivad pärandaja vanemad ja nende alanejad sugulased ja kolmandas järjekorras (kui esimeses ja teises järjekorras pärijaid ei ole) pärivad pärandaja vanavanemad ja nende alanejad sugulased. Abikaasa pärandi suurus oleneb sellest, millise järjekorra sugulaste kõrvalt ta pärib.
Kui Te soovite teha muudatusi seadusjärgses pärimises, on Teil võimalik teha testament - testamendiga seotud küsimustes nõustab täpsemalt notar.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas lapsevanem peaks käituma kui sissetulekud puuduvad, töötuabiraha on oluliselt väiksem kui lapsele makstav elatis?20.05.2020
Lapsevanem jäi koondamise tõttu tööta ja kuna temale rakendus töötusabi allammäär (ca 180 eurot kuus), siis ei suuda tänaste rahaliste vahenditega katta seni makstud elatisraha määra. Kuidas lapsevanem peaks käituma kui sissetulekud puuduvad, töötuabiraha on oluliselt väiksem kui alaealisele lapsele makstav igakuine elatisraha ning lapsevanemal on vaja katta oma igapäevane toimetulek ja olulised eluaseme laenukohustused?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Saan aru, et elatis on kohtu poolt välja mõistetud - sellisel juhul tuleks kohtult taotleda elatisraha vähendamist. Sellega ei tasuks pikalt viivitada, sest kohus saab elatisraha suurust muuta alates hagiavalduse esitamisest, mitte tagasiulatuvalt.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas pean isa hooldekodu kulusid kandma hakkama, kui ta on minust lahti ütelnud ja kasvatanud ei ole?20.05.2020
Tere,
Hiljuti mulle helistati Sotsiaal- ja tervishoiuosakonnast ja palutakse kinni maksta oma vanema (kellega ma ei ole ca 10 aastat suhelnud, temast tulenevatelt põhjustelt. Kes on ka minust loobunud suuliselt, mille tõttu ma olen ka oma perekonnanime muutnud) hooldekodu teenuseid. Asi selles, et ema on lahutuses olnud alates 90-te alguses ja läbi kohtu välja nõudnud alimente, mida maksti ainult mõnda aega - algusest ja peale seda ei ole enam maksnud. Leidsin ka kohtu otsuse, kus on kirjas summa rublades, mida pidi maksma. Suurema aja oma lapsepõlvest olin ema vanemate juurest, vanaisa oli isa eest (keda kahjuks enam pole nagu vanaematki). Lapsepõlv ei olnud ka väga ilus mul (vägivaldne, joobes inimene - keda nägin, solvamised, mõnitamine jne). Siit küsimus, kas ma pean neid kulusid / teenuseid kinni maksma või on võimalus neist loobuda? Küsimus ka selle kohta, kas ma pean sotsiaalile esitama oma panga väljavõtte? Kas nad saavad ka määrata mulle ajavahemikku - päeva milleks see peab olema tehtud?
Ette tänades.
Hiljuti mulle helistati Sotsiaal- ja tervishoiuosakonnast ja palutakse kinni maksta oma vanema (kellega ma ei ole ca 10 aastat suhelnud, temast tulenevatelt põhjustelt. Kes on ka minust loobunud suuliselt, mille tõttu ma olen ka oma perekonnanime muutnud) hooldekodu teenuseid. Asi selles, et ema on lahutuses olnud alates 90-te alguses ja läbi kohtu välja nõudnud alimente, mida maksti ainult mõnda aega - algusest ja peale seda ei ole enam maksnud. Leidsin ka kohtu otsuse, kus on kirjas summa rublades, mida pidi maksma. Suurema aja oma lapsepõlvest olin ema vanemate juurest, vanaisa oli isa eest (keda kahjuks enam pole nagu vanaematki). Lapsepõlv ei olnud ka väga ilus mul (vägivaldne, joobes inimene - keda nägin, solvamised, mõnitamine jne). Siit küsimus, kas ma pean neid kulusid / teenuseid kinni maksma või on võimalus neist loobuda? Küsimus ka selle kohta, kas ma pean sotsiaalile esitama oma panga väljavõtte? Kas nad saavad ka määrata mulle ajavahemikku - päeva milleks see peab olema tehtud?
Ette tänades.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Mõjuva põhjuse olemasolul võib kohus piirata täiskasvanud lapse ülalpidamiskohustust (või ka sellest üldse vabastada) oma abivajava vanema suhtes. Kui vanem on kunagi rikkunud oma ülapidamiskohustust lapse suhtes ega ole sisuliselt lapse elus osalenud, võib selleks alus olemas olla küll.
Seega tuleks Teil esitada kohalikule omavalitsusele vastuväide esitatud nõudele, põhjendades selgelt, miks Te ei ole valmis oma isa suhtes ülalpidamiskohustust täitma. Kui omavalitsus seda põhjendatuks ei pea ja isa (või tema eestkostja) pöördub Teilt elatise väljamõistmiseks kohtu poole, on Teil võimalik kohtumenetluses esitada samuti oma vastuväited esitatud hagi suhtes ja paluda kohtul tuvastada, et Teil puudub oma isa suhtes ülalpidamiskohustus.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas isa saab keelduda, kui ema tahab lapsega kolida teise linna, seni on laps elanud võrdse aja mõlema juures?20.05.2020
Tere!
13-aastane laps elab juba peaaegu 2 aastat ema kui isa juures võrdselt. Nädal emaga ja nädal isaga. Ema kavatseb lapsega ära kolida teise linna. Kas isal on õigus seda takistada?
Seni jagati kulutusi lapsele, aga kui laps hakkab lõpuks ikkagi ainult ema juures elama, tuleb taas päevakorrale elatisenõue.
Isal on osaline töövõimetus ja avastatud haiguse tõttu pool aastat haiguslehel ning sissetulek üsna väike. Kui suurt summat on õigus emal nõuda elatisrahana? Hetkel on elatisraha miinimumtasu peaaegu 300€, sellist summat iga kuu isal maksta oleks väga raske.
13-aastane laps elab juba peaaegu 2 aastat ema kui isa juures võrdselt. Nädal emaga ja nädal isaga. Ema kavatseb lapsega ära kolida teise linna. Kas isal on õigus seda takistada?
Seni jagati kulutusi lapsele, aga kui laps hakkab lõpuks ikkagi ainult ema juures elama, tuleb taas päevakorrale elatisenõue.
Isal on osaline töövõimetus ja avastatud haiguse tõttu pool aastat haiguslehel ning sissetulek üsna väike. Kui suurt summat on õigus emal nõuda elatisrahana? Hetkel on elatisraha miinimumtasu peaaegu 300€, sellist summat iga kuu isal maksta oleks väga raske.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Ühist hooldusõigust omavad vanemad peaksid lapse elukorralduslikes küsimustes enne vastava otsuse tegemist üksmeele saavutama - kui kokkuleppele ei jõuta, on võimalik vaidluse lahendamiseks pöörduda elukohajärgse lastekaitsespetsialisti poole ja kui ka spetsialisti vahendusel ei õnnestu kokkulepet sõlmida, on mõlemal vanemal võimalik pöörduda hooldusõiguse üleandmiseks ja suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks kohtu poole.
Elatisraha suurus oleneb nii lapse vajadustest kui ka vanemate varanduslikust olukorrast. Perekonnaseadus annab vastavate asjaolude olemasolul kohtule võimaluse määrata elatis ka alla kehtiva miinimummäära (kui vanemad omavahel kokkuleppele ei saanud ja last kasvatav vanem otsustas elatise väljamõistmiseks kohtu poole pöörduda).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas elatist peab maksma, kui lapse ainuhooldaja on lapse ema ning lapse isa perekonnanimi vahetatakse ema perekonnanime vastu?20.05.2020
Tere,
Kas elatist peab maksma, kui lapse ainuhooldaja ja eestkostev isik on lapse ema ning lapsele antud isa perekonnanimi vahetatakse ema perekonnanime vastu?
Kas elatist peab maksma, kui lapse ainuhooldaja ja eestkostev isik on lapse ema ning lapsele antud isa perekonnanimi vahetatakse ema perekonnanime vastu?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Lapse hooldusõiguse kuuluvus ja perekonnanime vahetus ei mõjuta lapse sünnitunnistusele isana kantud mehe kohustust last ülal pidada.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mida peaks tegema ja mis dokumendid täitma, kui soovin vähendada elatist?13.05.2020
Tere, mida peaks tegema ja mis dokumendid täitma, kui soovin vähendada elatist? Suveperioodil on laps kuu aega isaga, aga ema ei ole nõus, et selle aja eest isa elatist ei maksa. Isal on veel teine laps ja ei ole võimalik ühe lapse eest nii suurt summat välja käia. Advokaadi abi ei ole plaanis kasutada. Millele peab siis tähelepanu pöörama?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Elatise vähendamise aluseks on asjaolu, et võrreldes elatise väljamõistmise hetkega on asjaolud oluliselt muutunud - selleks võib olla muuhulgas elatise maksmiseks kohustatud vanema sissetuleku vähenemine, lisandunud ülalpeetavad ja ka muutunud suhtlemiskord.
Kohtule tuleb hagiavalduses selgelt kirjeldada, milliste muutunud asjaolude alusel on põhjendatud elatise vähendamine, samuti lisada vastavad tõendid oma väidete tõendamiseks (kui nt on muutunud suhtlemiskord, tuleb esitada tõend(id) vastava suhtlemiskorra olemasolu ja ülalpidamiskulude vahetu täitmise kohta). Kasuks tuleb ka asjakohasele kohtupraktikale viitamine.
Riigilõivu elatise vähendamise hagilt tasuda ei tule.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui isa ei ole lapse vastu huvi üles näidanud, kas siis laps peab hakkama ikka tema hooldusarveid maksma?13.05.2020
1975 a sündis kooselust laps, ca 2 aastat hiljem läks lapse isa vangi 4 aastaks. Vangis olles abiellus teise naisega, kellega on 2 täiskasvanud last. Peale vangist vabanemist nõudsin kohtu kaudu välja alimendid, mida ta maksis vähem kui aasta väga väikesed summad ja siis ei maksnud üldse. Ei nõudnud ka enam, sest sain ise kahel kohal töötades hakkama. Tean praegu, et ta läks oma naisest lahku, uue naisega on tal ka kaks last. Peale selle on tal veel laps(ed) Norras ja Venemaal.
Minu lapse vastu ta huvi pole tundnud rohkem kui käis põhikooli lõpetamisel ja nüüd paar aastat tagasi otsis lapse üles. Laps ei soovi temaga suhelda kuna ta pole tema vastu senini huvi tundnud. Kui lapse isa peaks sattuma hooldekodusse, kas minu laps peab ka tasuma tema hooldekodu arved?
Minu lapse vastu ta huvi pole tundnud rohkem kui käis põhikooli lõpetamisel ja nüüd paar aastat tagasi otsis lapse üles. Laps ei soovi temaga suhelda kuna ta pole tema vastu senini huvi tundnud. Kui lapse isa peaks sattuma hooldekodusse, kas minu laps peab ka tasuma tema hooldekodu arved?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui lapse isa ei ole lapse elus sisuliselt osalenud ja on rikkunud lapse suhtes ülalpidamiskohustust, võib olla alust piirata lapse ülalpidamiskohustust abivajava vanema suhtes või laps üldse sellest kohustusest vabastada.
Kui vanem peaks esitama lapse suhtes elatisnõude, on võimalik kõik Teie poolt kirjeldatud asjaolud esitada ja taotleda ülalpidamiskohustuse piiramist või sellest vabastamist.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas võib tulla kõne alla ka eluaseme müük lapse elatisemakse katteks?13.05.2020
Tere!
Kui lapse ema annab ainuhooldusõiguse lapse isale ja kolib nende ühisest elamisest välja ja soetab endale ise uue elamispinna, siis kas on reaalne oht, et see võetakse ikkagi käest lapse elatisemakse tarbeks? Lapse ema puuduva töövõimega aga kuskil siiski ju elama peab ja kas on ohu ennetamiseks parem kolida üüripinnale. Kuna lapse emal on vaimsed häired, siis ta ei elaks elukohakaotust lihtsalt üle.
Kui lapse ema annab ainuhooldusõiguse lapse isale ja kolib nende ühisest elamisest välja ja soetab endale ise uue elamispinna, siis kas on reaalne oht, et see võetakse ikkagi käest lapse elatisemakse tarbeks? Lapse ema puuduva töövõimega aga kuskil siiski ju elama peab ja kas on ohu ennetamiseks parem kolida üüripinnale. Kuna lapse emal on vaimsed häired, siis ta ei elaks elukohakaotust lihtsalt üle.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui vanemalt mõistetakse kohtu kaudu elatisraha välja, kuid ta ei ole võimeline seda tasuma, võib last kasvatav vanem algatada tema suhtes täitemenetluse ja kõige viimase variandina võib kohtutäitur sissenõude seada ka võlgnikuks oleva vanema kinnisvarale. Seega oleneb asjade kulg peaasjalikult sellest, kuidas otsustab last kasvatav vanem elatisvõlgnevuse korral käituda (kas ta üldse algatab täitemenetluse jms).
Kui kohtu kaudu väljamõistetud elatis ongi vanemale üle jõu käiv, on vanemal õigus taotleda elatise vähendamist.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kaua ma saan meie ühist korterit jagada, et lapsed seal elada saaks ja ma ise elaksin mujal?13.05.2020
Tere
Me küll lahutasime aga oma ühiskinnisvara ei jaganud notarjaalselt. Olude sunnil mina lahkusin meie ühiskinnisvara korterist ja lapsed jäid kindlasse koju isa juurde. Maksan ka lastele ja olen muidugi nendega koos. Aga hetkel olukord selline, et nende isal uus naine ja ka uus laps tulemas. Kaua ma saan meie ühiskinnisvara jagada nii, et oma lastele see jätta, mitte, et ma tahaks seda.
Tänan vastuse eest
Me küll lahutasime aga oma ühiskinnisvara ei jaganud notarjaalselt. Olude sunnil mina lahkusin meie ühiskinnisvara korterist ja lapsed jäid kindlasse koju isa juurde. Maksan ka lastele ja olen muidugi nendega koos. Aga hetkel olukord selline, et nende isal uus naine ja ka uus laps tulemas. Kaua ma saan meie ühiskinnisvara jagada nii, et oma lastele see jätta, mitte, et ma tahaks seda.
Tänan vastuse eest
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Ühisvara jagatakse abikaasade vahel ja seal on mitu võimalust - müüa ühisvara ja jagada müügitulu peale kohustuste täitmist endiste aikaasade vahel võrdsetes osades või jätta ühisvara ühe abikaasa ainuomandisse ja panna talle kohustus omandi kaotanud abikaasale tema osa eest hüvitist maksta.
Kui Teie kindel soov on aga kinkida enda osa lastele (ilmselt siis eeldusel, et endine abikaasa teeb sama), on see võimalik vaid omavahelisel kokkuleppel. Seega peaksite vastava ettepanekuga endise abikaasa poole pöörduma.
Ühisvara on võimalik jagada 30 aastat peale abielu lahutamist.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand