Perekonnaõigus
Küsimus: Kas saame abikaasaga jagada maja ja korteri abieluvaralepinguga selliselt, et kummalgi ei tekiks hiljem täiendavaid õigusi?22.04.2020
Soovime abikaasaga jagada abielu jooksul soetatud kinnisvara maja ja korter. Kas me saame seda teha abieluvaralepinguga ja selliselt, et kummalegi poolele ei tekiks hiljem täiendavaid õigusi jagatud kinnisvarale? Ja kui abikaasal on eelnevast kooselust laps, siis ega tal ei teki mingeid õiguseid abieluvaralepinguga jagatud vara suhtes, n. tekivad õigused minu korterile vms.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Saan aru, et olete jätkuvalt abielus ja soovite määrata ühisvaraks olevate esemete kuulumise emma-kumma abikaasa lahusvara hulka. Selline võimalus on abieluvaralepinguga täiesti olemas (nt määrata ühisvaraks oleva maja ühe abikaasa lahusvaraks), samuti on Teil võimalik valida senise ühisvara režiimi asemel edaspidi abieluvararežiimiks varalahusus - sellisel juhul Teil ja abikaasal vaatamata abielu jätkumisele edaspidi ühisvara ei teki.
Kui Teie abikaasal on laps, kes on tema seadusjärgseks pärijaks, siis tekib lapsel Teie abikaasa surma korral pärimisõigus ainult Teie abikaasale kuuluva vara suhtes.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas võin kolida alla aastase lapsega elukaaslasest eraldi korterisse ilma, et lapse isa annaks nõusoleku?20.04.2020
tere,
Kui peres (vabaabielus) on alla aastane laps, kas on võimalik lapse emal kolida eraldi korterisse ilma, et lapse isa annaks nõusoleku? Peres on juba alates rasedusest mehe poolt toimunud igapäevaselt vaimne terror ja ähvardused, et ema võib minna, kui tahab aga last ei saa kaasa. Väidab, et tahab perega koos olla, kuigi kõik töölt vabad päevad ja õhtud veedab ta kus iganes, kuid mitte kodus. Ema soov on anda lapsele rahulik keskkond kasvamiseks ja tal ei ole mingit kavatsust keelata lapsega kokkusaamisi ja jagada infot lapse tegemiste kohta. Kui ema leiab endale ja lapsele uue kodu, kas ta võib rahulikult alustada kolimist või on lapse isal õigus neid kuidagi "kinni hoida".
Kui peres (vabaabielus) on alla aastane laps, kas on võimalik lapse emal kolida eraldi korterisse ilma, et lapse isa annaks nõusoleku? Peres on juba alates rasedusest mehe poolt toimunud igapäevaselt vaimne terror ja ähvardused, et ema võib minna, kui tahab aga last ei saa kaasa. Väidab, et tahab perega koos olla, kuigi kõik töölt vabad päevad ja õhtud veedab ta kus iganes, kuid mitte kodus. Ema soov on anda lapsele rahulik keskkond kasvamiseks ja tal ei ole mingit kavatsust keelata lapsega kokkusaamisi ja jagada infot lapse tegemiste kohta. Kui ema leiab endale ja lapsele uue kodu, kas ta võib rahulikult alustada kolimist või on lapse isal õigus neid kuidagi "kinni hoida".
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Ühist hooldusõigust omavatel vanematel tuleks kõik last oluliselt puudutavad küsimused langetada ühiselt, sealhulgas lapse elukoha valik. Mõistan, et antud juhul ei ole võimalik vanematel kokkuleppele saada ja lapse ema kannatab igapäevase vaimse vägivalla all - sellises olukorras, kus laps (ja tema ema) viibib kirjeldatud ebaterves keskkonnas, võib olla põhjendatud see, et lapse ema teeb üksinda otsuse kolida lapsega teisele elamispinnale. Kolides lapsega ära, tuleks lapse emal ikkagi anda lapse isale infot lapse uue elukoha kohta ja võimaldada isale lapsega suhtlemine.
Kui omavahelised suhted muutuvad väga konfliktseks, tuleks esimeses järjekorras pöörduda elukohajärgse lastekaitsespetsialisti poole, kes suunab vanemaid lapsest heaolust lähtuva kokkuleppe sõlmimisele. Kui see ei õnnestu, on võimalik lapse hooldusõiguses teha muudatusi kohtu kaudu, samuti määrata kindlaks lapse ja lahus elava vanema suhtlemiskord.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui soovin notariaalselt elatise kokkuleppe teha alla miinimumi, kas see on võimalik?20.04.2020
Kui soovin notariaalselt elatise kokkuleppe teha alla miinimumi, kas see on võimalik?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Jah, loomulikult võib sõlmida notariaalse elatise maksmise lepingu, millega lepitakse kokku, et elatist tasutakse väiksemas summas kui seadusest tulenev miinimummäär.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas meestel üldse on võimalik keelduda isaks saamisest või on naistel piiramatu voli ise otsustada teise inimese saatuse eest?20.04.2020
Kas perekonnaseaduses on mingi võimalik variant juhuks, kui ema ilma hoiatamata tahtis saada emaks, aga minul ei olnud ega ole mingit kavatsust ega võimalust olla isa ja muutuda 21 aastaks sisuliselt teise inimese orjaks. Kas meestel üldse on võimalik keelduda isaks saamisest või on naistel piiramatu voli ise otsustada teise inimese saatuse eest?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui laps on juba eostatud, ei ole mehel võimalik sundida naist rasedust katkestama. Kui mees ja naine on kaitsmata seksuaalvahekorras, tuleb paraku mõlemal poolel arvestada sellega, et selle tulemusel võib naisterahvas rasestuda. Kui meesterahvas ei soovib vältida naise rasestumist, tuleb kasutada usaldusväärseid rasestumisvastaseid vahendeid või üldse vahekorrast hoiduda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas toimub vara jagamine peale lahutust, kui abieluvaralepingus on jagatud ainult kinnisvara ja autod?16.04.2020
Tere
Abieluvaralepinguga sai kuu enne lahutust jagatud kinnistu - meie elukoht, pangalaen ja autod, mis jäid abikaasale. Tema kohustuseks oli maksta mulle pool ostetavast korterist, kuhu peale lahutust elama asusin koos meie lapsega. Ülejäänud varasid lepingus ei käsitletud. Kuidas toimub sellisel juhul ülejäänud ühisvara jagamine peale abielu lahutust? kas koduloom on ka ühisvara? Kui ülejäänud vara jagamist pole tehtud, siis kui kaua võib nõuet esitada? Kuidas mõista abieluvaralepingus olevat lauset - abielupooled avaldavad ja kinnitavad, et nad ei oma teineteise suhtes mingeid varalisi ega materiaalseid pretensioone? Kas see lause ütleb, et muu vara jääbki jagamata ja kuulub sellele, kelle kätte see lahutuse hetkel on jäänud ehk siis meie ühisesse elamisse?
Tänan juba ette vastuse eest.
Abieluvaralepinguga sai kuu enne lahutust jagatud kinnistu - meie elukoht, pangalaen ja autod, mis jäid abikaasale. Tema kohustuseks oli maksta mulle pool ostetavast korterist, kuhu peale lahutust elama asusin koos meie lapsega. Ülejäänud varasid lepingus ei käsitletud. Kuidas toimub sellisel juhul ülejäänud ühisvara jagamine peale abielu lahutust? kas koduloom on ka ühisvara? Kui ülejäänud vara jagamist pole tehtud, siis kui kaua võib nõuet esitada? Kuidas mõista abieluvaralepingus olevat lauset - abielupooled avaldavad ja kinnitavad, et nad ei oma teineteise suhtes mingeid varalisi ega materiaalseid pretensioone? Kas see lause ütleb, et muu vara jääbki jagamata ja kuulub sellele, kelle kätte see lahutuse hetkel on jäänud ehk siis meie ühisesse elamisse?
Tänan juba ette vastuse eest.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Mõistan, et sõlmisite abielu ajal abieluvaralepingu, millega määrasite ühisvarasse kuuluvad esemed emma-kumma abikaasa lahusvaraks. Seda lepingut ei saa käsitleda ühisvara jagamise lepinguna, mis sõlmitakse peale abielu lõppemist. Seega asuksin seisukohale, et Teil on jätkuvalt õigus esitada nõue ühisvarasse kuuluvate vallasasjade jagamiseks ja see nõudeõigus on Teil 30 aastat peale abielu lahutamist. Kui vallasasjade jagamise osas kokkulepet sõlmida ei õnnestu, on võimalik nõuda ühisvara jagamist kohtu kaudu.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mida teha, kui täitur ei edasta Sots.kindlustusametisse infot elatise mitte laekumise kohta, nii ei maksta välja ka elatisabi?16.04.2020
Tere! Lapse isalt nõuti välja elatis maksekäsu kiirmenetluskorras, isa elatist ei maksnud. Asjaga hakkas tegelema kohtutäitur, kes nõudis elatise sisse läbi tööandja (kui isa veel töötas), hiljem läbi töötukassa (isa sai töötuskindlustushüvitist). Kui see otsa lõppes, isa ametlikult tööle ei asunud, elatist ei laekunud. Hakkas laekuma elatisabi. Siis kuulutati välja isa eraisiku pankrot. Elatisabi ei laekunud enam. Kohtutäitur ütles, et täitemenetlus on lõppenud, tema enam infot elatise mitte laekumise kohta Sotsiaalkindlustusametisse ei edasta. Kui aga ametile ei laeku info elatise mitte laekumise kohta, ei maksta välja ka elatisabi. Kas sellises olukorras saab midagi ette võtta? Kas eraisiku pankrotiga tegelev pankrotihaldur võiks edastada info elatise mitte laekumise kohta (kuigi kardan, et neil ole väga huvi
/viitsimist seda teha)? Ametlikult on isa nö pankrotis, puuduvad varad ja sissetulek, aga siiski teeb näiteks pikki välisreise jne (ilmselt siis laekuvad mingid sissetulekud kas mustalt või uue elukaaslase arvele vms).
/viitsimist seda teha)? Ametlikult on isa nö pankrotis, puuduvad varad ja sissetulek, aga siiski teeb näiteks pikki välisreise jne (ilmselt siis laekuvad mingid sissetulekud kas mustalt või uue elukaaslase arvele vms).
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Võlgniku pankroti väljakuulutamisega lõpeb täitemenetlus, seega kohtutäituril ei olegi enam võimalusi Teie abistamiseks.
Võlgniku pankroti väljakuulutamisele eelneva aja elatisenõuded, mis on pankrotimenetluses tunnustatud, tuleb üldjuhul rahuldada võlgniku pankrotivara arvel (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-26-12). Selleks pöörduge oma nõudega pankrotihalduri poole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas elatise suurendamise taotluse korral saab kohus elatist hoopis vähendada?09.04.2020
Tere!
Kui taotlen elatise suurendamist, aga kostja soovib hoopis oma vastuses, et elatise summat vähendatakse, tuues põhjuseks, et ei jaksa maksta, kas siis kohus tõesti saab seda teha ja muuta eelmist kohtuotsust, kuigi mina taotlen suurendamist?
Ette tänades
Kui taotlen elatise suurendamist, aga kostja soovib hoopis oma vastuses, et elatise summat vähendatakse, tuues põhjuseks, et ei jaksa maksta, kas siis kohus tõesti saab seda teha ja muuta eelmist kohtuotsust, kuigi mina taotlen suurendamist?
Ette tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui Teie olete taotlenud elatise suurendamist ja kostja esitab vastuhagi elatise vähendamiseks, siis võib kohus ka elatist vähendada, kui peab seda põhjendatuks.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Milline oleks lahendus, kui soovin lapse isalt elatisraha hakata nõudma, isa saab ainult miinimumpalka?09.04.2020
Tere, minu lapse isa, kellel on eelnevast kooselust ka laps, maksab elatisraha poole miinimumpalga ulatuses, mis on kohtu poolt välja mõistetud. Lapse isa teenibki ainult miinimumpalka, siis ei saa ju mina tema käest oma lapsele elatisraha nõuda, sest seaduse kohaselt peab ju lapse isale kätte jääma elatusmiinimum. Milline oleks lahendus?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Vanem peab kõiki oma alaealisi lapsi ülal pidama - kui isa juba maksab ühele lapsele elatist, ei tähenda see seda, et teisele lapsele enam elatist maksma ei pea. Kui lapse isa rahalised vahendid on piiratud, siis on põhjendatud vähendada lastele makstavat elatisraha alla kehtiva miinimummäära. Teil on igal juhul õigus temalt elatisraha nõuda ja temal on võimalik paluda kohtult oma esimesele lapsele makstava elatisraha vähendamist (see on teine kohtumenetlus).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui palju peab maksma elatisraha kolmele lapsele, kui laste ema saab riigilt lastetoetust?09.04.2020
Tere.
Üks lihtne küsimus, aga seadusandlusest ei olegi nii lihtne vastust leida. Ühe lapse elatisraha on 292 EUR - kolmele lapsele siis 876. Kui laste ema saab riigi poolt 500 EUR, kui palju siis peab laste isa elatisraha kuus maksma, nii et kõik vastaks seadustele.
Laste ema töötab ja kõik lapsed on kooliealised.
Üks lihtne küsimus, aga seadusandlusest ei olegi nii lihtne vastust leida. Ühe lapse elatisraha on 292 EUR - kolmele lapsele siis 876. Kui laste ema saab riigi poolt 500 EUR, kui palju siis peab laste isa elatisraha kuus maksma, nii et kõik vastaks seadustele.
Laste ema töötab ja kõik lapsed on kooliealised.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui peres on vähemalt kolm last ja perele makstakse riigi poolt lasterikka pere toetust (pluss lapsetoetust), on reeglina põhjendatud seda summat elatise suuruse määramisel arvesse võtta - laste vajadusi on sellisel juhul võimalik täita osaliselt peretoetuste arvelt.
Näiteks kui peres on 3 last ja igakuised riiklikud peretoetused on summas 520 eurot (lasterikka pere toetus + lapsetoetus kolmele lapsele), on iga lapse vajadused toetuste arvelt kaetud ca 173 euroga. Sellest lähtuvalt on üldjuhul põhjendatud arvestada ühe lapse kohta makstavast elatisest maha 86,5 eurot, nö elatist tasuva vanema eest makstav osa toetusest.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas isa peab maksma elatisraha puudega lapsele peale 21 a. saamist?06.04.2020
Tere,
Kas isa peab maksma elatisraha puudega lapsele peale 21 a. saamist?
Kas isa peab maksma elatisraha puudega lapsele peale 21 a. saamist?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Vastus Teie küsimusele sõltub sellest, kas täisealise lapse puue seab talle takistusi sissetuleku teenimiseks. Kui mitte ja laps saab enda ülalpidamisega ise hakkama, ei ole vanematelt ülalpidamise nõudmine põhjendatud. Kui aga laps ei ole oma puude tõttu võimeline ise sissetulekut teenima (või saab seda teha ebapiisaval määral), on tal õigus saada oma vanematelt vajaduspõhiselt ülalpidamist.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand