Tööõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Mida teha, kui tööandja on omavoliliselt lõpetanud töölepingu sisuliselt avalduse esitamise päeval, aga töötasin veel kuu?09.02.2018

Tere! Probleem selles, et andsin lahkumisavalduse tööandjale paberkandjal 02.jaanuar 2018 ja olin tööl 31. jaanuarini. Lõpparvet pole siiani saanud, telefonile ei vasta. Nüüd avastasin eesti.ee lehelt, et tööandja on minu töölepingu lõpetanud 01.01.2018. Sellepärast eirabki telefonikõnesid. Kas on mingi võimalus oma lõpparvet kätte saada või mingeid muid võimalusi.
Ette tänades

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere!

Töölepingu seaduse § 84 sätestab töölepingust tulenevate nõuete sissenõutavaks muutumise hetke, milleks on töölepingu lõppemine. Ehk lepingu lõppemise päeval on tööandjal kohustus maksta töötajale välja nn lõpparve (nt töötasu, hüvitis kasutamata jäänud puhkusepäevade eest jms).

Saan aru, et lisaks saamata jäänud lõpparvele on tööandja teinud ka töötamise registrisse valekande. Selgitan, et töötamise registrisse tuleb teha kanded, mis vastavad tegelikkusele. Kui Teie töösuhe ei lõppenud 1. jaanuaril vaid käisite tööl jaanuari lõpuni ning jaanuari lõpuga ka töösuhe lõppes, oleks pidanud tööandja tegema lõppemise kohta kande 31. jaanuari seisuga.

Esialgu tasub tööandja poole pöörduda saamata jäänud lõpparve ja registrikande muutmise nõudega. Kui tööandja ka pärast seda oma kohustusi ei täida, on Teil võimalus pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtusse. Nõuda saate töösuhte lõppemise tuvastamist (eeldab ülesütlemisavaldust vm tõendeid, mis tõendavad, et olete töösuhte üles öelnud), saamata jäänud töötasu ja puhkusehüvitist (kui jäi kasutamata puhkust) ning kõrvalnõudena töötamise registri andmete parandamist (seda saab nõuda üksnes siis, kui tuvastatakse töösuhte lõppemine).

Lisan, et töötamise registri valekanne ei võta Teilt õigust saada tehtud töö eest teenitud tasu. Kui töötasite jaanuari lõpuni, on tööandja kohustus ka jaanuarikuu eest tasu maksta. Iseasi on kas ja kuidas suudate töösuhte hilisemat lõppu töövaidlusorganis tõendada.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Millal peaks saama viimase palga (lõpparve) töölt lahkudes, kas viimasel tööpäeval või järgmisel palgapäeval?07.02.2018

Tere,
3.02 oli mul lepingu järgi viimane tööpäev (esitasin ise avalduse 30 päevase ette teatamis ajaga). Muidu on mul palgapäev 15-ndal kuupäeval, aga siit tekib nüüd küsimus, et kas lepingu lõppemisega on tööandja kohustatud ka maksma töötasu samal päeval või võib ta seda teha ka nii öelda tavalisel palgapäeval?

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere!

Töölepingu seaduse § 84 sätestab töölepingust tulenevate nõuete sissenõutavaks muutumise hetke, milleks on töölepingu lõppemine. Ehk lepingu lõppemise päeval on tööandjal kohustus maksta töötajale välja nn lõpparve (nt töötasu, hüvitis kasutamata jäänud puhkusepäevade eest jms).

Kuna töölepingu lõppemise päev langes nädalavahetusele, oleks pidanud tööandja lõpparve välja maksma järgneval tööpäeval ehk antud juhul 5. veebruaril. Kui tööandja seda kohustust täitnud ei ole, on Teil nõuda viivist võlaõigusseaduse §-des 94 ja 113 sätestatud tingimustel ja korras iga viivitatud päeva eest (hetkel 0,022% päevas).

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas TLS §88 lg 1p 2 alusel tööandja poolt lõpetatud tööleping tagab töötuskindlustushüvitise saamise töötuks registreerumisel?06.02.2018

Küsimus: Kas TLS §88 lg 1p 2 alusel tööandja poolt lõpetatud tööleping tagab töötuskindlustushüvitise saamise töötuks registreerumisel? Kui pikk on etteteatamistähtaeg tööandja poolt enne sel alusel töölepingu lõpetamist?

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere!

Töötuskindlustuse seaduse § 6 lg 2 sätestab, et töötuskindlustushüvitisele ei ole õigust kindlustatul, kelle viimane töö- või teenistussuhe lõppes:
1) töölepingu ülesütlemisel töötaja algatusel või teenistussuhte lõpetamisel ametniku algatusel, välja arvatud töösuhte lõpetamisel töölepingu seaduse § 37 lõikes 5, § 91 lõikes 2 ja § 107 lõikes 2 nimetatud alustel;
2) töölepingu seaduse § 88 lõike 1 punktides 3–8 nimetatud põhjusel või avaliku teenistuse seaduse § 94 alusel distsiplinaarsüüteo eest teenistusest vabastamisega;
3) poolte kokkuleppel.

Näiteks Teil õigus saada töötuskindlustushüvitist, kui:
1) teid koondati;
2) asutus likvideeriti;
3) tööleping lõppes katseajal;
4) tööandja ütles töölepingu üles töötaja pikaajalise töövõimetuse tõttu (TLS § 88 lg 1 p 1 ja 2);
5) teie tähtajaline tööleping lõppes;
6) töötaja ütles tööepingu üles tööandja kohustuste rikkumise tõttu, eelkõige tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega jms.

Isikul on õigus töötuskindlustushüvitisele juhul kui ta vastab kõigile alljärgnevatele kriteeriumitele:
1) on töötuna arvele võetud;
2) on esitanud töötuskindlustushüvitise avalduse;
3)on töötuna arvelevõtmisele eelnenud kolme aasta jooksul vähemalt 12 kuud töötuskindlustusstaaži;
4) viimane töösuhe on lõppenud alusel, mis annab õiguse taotleda töötuskindlustushüvitist (nt TLS § 88 lg 1 p 2)

Seega, kui Teie töölepingu lõpeb töölepingu seaduse § 88 lg 1 p 2 alusel, on Teil õigus töötuskindlustuse hüvitisele.

Töötuskindlustuse hüvitise saamise tingimustega on Teil võimalik tutvuda töötukassa kodulehel: https://www.tootukassa.ee/content/toetused-ja-huvitised/tootuskindlustushuvitis.

Mis puudutab etteteatamistähtaegu, siis erakorralisest ülesütlemisest peab tööandja töötajale ette teatama, kui töötaja töösuhe tööandja juures on kestnud:
1) alla ühe tööaasta – vähemalt 15 kalendripäeva;
2) üks kuni viis tööaastat – vähemalt 30 kalendripäeva;
3) viis kuni kümme tööaastat – vähemalt 60 kalendripäeva;
4) kümme ja enam tööaastat – vähemalt 90 kalendripäeva.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas minu töönädala pikkuseks jääb ikkagi 20 tundi, kui töötan osalise koormusega ja minu vabale päevale jääb riigipüha?02.02.2018

Tere,
töötan osalise tööajaga, 20 tundi nädalas, kuupalk /tööpäevad kolmap.- reede.
Kui riigipüha langeb minu vabale päevale, näit. esmaspäevale - kas minu töönädala pikkuseks jääb ikkagi 20 tundi?

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere!

Kui Teil on kokkulepe konkreetsetes tööpäevades ning need ajas ei muutu, siis arvestatakse Teie kalendaarset tööaega just nende päevade järgi (antud juhul K-R). See tähendab seda, et muudele päevadele (L-T) langevad riigipühad Teie kalendaarset tööaega ei vähenda.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas saaksin lahkuda 2,5 kuu asemel 1,5 kuu pärast, kuna selgus, et saaksin varem tööle, kui algul arvasin?02.02.2018

Teatasin oma lahkumisest 2,5 kuud ette ja esitasin ka lahkumisavalduse. Nüüd, 2 nädalat hiljem selgus, et võin asuda tööle uude firmasse ka varem. Kas võin teha uue lahkumisavalduse ja teatan nüüd 30 päeva ette? Ehk, kas saaksin lahkuda 2,5 kuu asemel 1,5 kuu pärast? Juhul, kui ei olda nõus esimest lahkumisavaldust muutma. Aitäh!

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere!

Saan aru, et tegite tööandjale korralise ülesütlemisavalduse, mille kohaselt lõppeb töösuhe kahe ja poole kuu pärast. Nüüd küsite, kas saate teha uue korralise ülesütlemisavalduse ning lahkuda kuu aja pärast.

Selgitan, et juba tehtud ülesütlemisavaldust ehk tahteavaldust saate muuta või tagasi võtta üksnes poolte kokkuleppel. Sama töösuhet kaks korda korraliselt üles öelda ei saa, küll aga on võimalus etteteatamistähtaja jooksul öelda töösuhe üles erakorraliselt. Samas, kui Teil erakorraline põhjus puudub (teise töö leidmine seda ei ole), siis võib tööandja üleütlemise vaidlustada ja sellega võivad kaasneda ebameeldivad tagajärjed (töövaidlus, rahalised kulud jne).

Antud juhul oleks kõige mõistlikum teha tööandjale ettepanek töösuhte poolte kokkuleppel lõpetamiseks.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas on õigust tööandjal teha sellist korraldust, et põhipuhkust ei tohi võtta ajavahemikul 01.10-15.01?01.02.2018

Tere,
02.01.18 sain oma otsejuhilt meili, et on aeg alustada puhkuste ajakava koostamisega ja puhkuseaja planeerimisel palus arvestada, et ... piirkonnas on võimalik puhkuseid planeerida ajavahemikul 16. jaanuar kuni 14. november, välja arvatud 15. november-15.jaanuar. 04.01.18 saatsin juhile oma puhkusesoovid. 29.01.18 sain juhi poolt uue meili, kus oli kirjutatud, et neljandas kvartalis 2018 ei võta jaevõrgu üksuses ükski töötaja korralist puhkust ja talvepuhkust. Põhjuseks oli pandud - uue kassaprogrammi paigaldamine ja juurutamine. Saatsin juhile kohe vastuse, et mul on 9-aastane laps ja seoses sellega puhkuse soovin ikka lapse koolivaheajal 22.10.18 – 28.10.18. Juhi vastus oli: Kahjuks see korraldus kehtib kõikide töötajate suhtes. Seoses sellega, mul on küsimus - kas tööandjal on õigus teha sellist korraldust töötajate puhkuste kohta?
Vastust ootama jäädes

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere!

Põhipuhkuse andmise kord on reguleeritud töölepingu seadusega (TLS). Üldreegel on, et põhipuhkust tuleb võimaldada ja kasutada kalendriaasta jooksul ja täies ulatuses. Tööandja saab töötajate puhkuse kasutamise aega määrata igal aastal esimese kvartali jooksul, kui koostab puhkuste ajakava.

Tööandjal on puhkuste ajakava koostamisel oluline arvestada puhkuse soove, mis tulevad TLS § 69 lg-s 7 nimetatud isikutelt ja sätestatud olukordades. Õigus nõuda põhipuhkust sobival ajal on:
- naisel vahetult enne ja pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust;
- mehel vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal;
- vanemal, kes kasvatab kuni seitsmeaastast last;
- vanemal, kes kasvatab seitsme- kuni kümneaastast last, – lapse koolivaheajal ja
- koolikohustuslikul alaealisel – koolivaheajal.

Seega kui Teil on 9-aastane laps, on Teil õigus nõuda põhipuhkust lapse koolivaheajal. Tööandjal pole alust puhkuse andmisest keelduda.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas mul on õigus keelduda tööülesandeid täitmast kui tööpäeva lühendati, aga teised tegurid olid soovituslikud?30.01.2018

Tere!
Olen 20 nädalat rase ja töötan suurköögis kokana. Tööpäevad algavad hommikul kell 5.00-16.30. Olin jaanuaris puhkusel ja viisin selle aja sees tööandjale kergemale tööle üleviimise lehe. Seal on kirjas, et keelatud on öötöö. Soovituslikud pole: sundasendid, pidev seistes töötamine, monotoonne töö, kiire töötempo, töötamine üksinda, vibratsiooniga seadmed, müra, töötamine tõmbetuules ja kõrgel/madalal temp. ,üle 3kg kaaluvate asjade tõstmine. Ülemus ütles, et saab kergemale tööle. Täna tööle minnes avastasin, et reaalselt pole minu töökoormust vähendatud, graafikus on lihtsalt samad töötunnid jagatud kuu lõikes 8-tunnisteks tööpäevadeks. Kõige rohkem teeb muret raskuste tõstmine. Tööandja arvates peaksin ise vaatama, kes ja kuna mul tõsta aitab. Ma ei taha olla ka teistele koormaks. Raskeid asju tuleb päevas tõsta pidevalt. Keskmised raskused mida tõstma pean on 5-13 kg. Kas mul on õigus keelduda tööülesandeid täitmast kui tööpäeva lühendati, aga teised tegurid olid soovituslikud?

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere!

Töölepingu seaduse (TLS) § 18 võib rase ning rasedus- ja sünnituspuhkuse õigust omav töötaja nõuda terviseseisundile vastavat tööd juhul, kui ta ei suuda kokkulepitud tööülesandeid täita.

Tööandja peab terviseseisundile vastava töö andmisel juhinduma töötaja esitatud arsti või ämmaemanda tõendist. Tõendist nähtuvad terviseseisundi tõttu töötamise piirangud või keelud ning võimaluse korral ettepanekud terviseseisundile vastavate töötingimuste kohta. Terviseseisundile vastavat tööd on töötajal õigus nõuda juhul, kui ta ei suuda kokkulepitud tööülesandeid täita. Näiteks võib rase keelduda raskuste teisaldamisest või sundasendis töötamisest või nõuda sobivat tööaja korraldust (keelduda öötööst või töötamisest vahetustega).

TLS § 18 lg 2 kohaselt kui tööandjal ei ole võimalik töötajale anda tema terviseseisundile vastavat tööd, võib töötaja tööülesannete täitmisest ajutiselt keelduda. Sel juhul makstakse töötajale hüvitist haiguslehe alusel ravikindlustusseaduse § 54 sätestatud tingimustel ja korras, st kui inimene on töölt vabastatud kergema töö puudumise tõttu, maksab haigekassa inimesele haigushüvitist alates töövabastuse 2. päevast, 70% määras arvutatuna eelmise kalendriaasta ühe kalendripäeva keskmisest tulust.

Kui tööandjal on võimalik rasedale kergemat tööd pakkuda, tööpäeva lühendada või teda teatud tööülesannete täitmisest vabastada, mis toob kaasa töötaja töötasu vähenemise, hüvitatakse töötajale haiguslehe alusel töötasu langus Haigekassa poolt.

Kui leiate, et tööandja töötingimuste kergendamine pole terviseseisundit arvestades piisav, siis palun konsulteerige oma arstiga, kas oleks mõistlik keelud ja soovitused ümber hinnata. Vastasel juhul kui tööandja on kergema töö pakkumisel arsti keeldudega arvestanud (soovitused ei ole ilmtingimata kohustuslikud), siis pole töötajal põhjust tööst keelduda. Seega ennekõike konsulteerige oma arstiga, kirjeldage kergendatud töötingimusi ja väljendage oma muret tööülesannete osas, mille täitmine otseselt keelatud pole, kuid mida peaks vältima.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas see on korrektne, kui tööle minnes on tööle asumise aja ja esimese palgapäeva vahe üle kuu aja?30.01.2018

Tere! Asusin tööle uues töökohas 22. jaanuaril. Leping on inglisekeelne (rahvusvaheline ettevõte) ja seal on kirjas “the salary shall be paid on a monthly basis latest until the last office day of each month for the previous month.”
Palgaseaduses on kirjas, et palka peab maksma vähemalt üks kord kuus. Enda lepingust saan sellest lausest aru, et ma saan esimese palga alles veebruari kuu viimasel tööpäeval ja seda ka jaanuaris nädal aega tehtud töö eest. Ja esimese täiskuu palga alles märtsi lõpus. Kas selline eelmainitud lause lepingust on korrektne või kas peaksin saama juba jaanuari kuu viimasel tööpäeval jaanuarikuu palga?
Lepingus oleva selle lause järgi oleks tööle asumise aja ja esimese palgapäeva vahe üle kuu aja.
Tänan ette!

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere!

Kõigepealt täpsustan, et palgaseadus on kehtetu. Palga maksmist reguleerib alates 2009. aasta juulist töölepingu seadus (TLS). TLS § 33 lg 1 kohaselt maksab tööandja töötajale töötasu üks kord kuus, kui tasu maksmiseks ei ole kokku lepitud lühemat tähtaega. Ennekõike on siin seadusandja pidanud silmas seda, et kahe palgapäeva vahele ei jääks rohkem kui üks kuu.

Pooled lepivad tööle asudes palgapäevas kokku. Praktikas võib ettevõttes palgapäevaks olla nii jooksva kuu lõpp kui ka näiteks järgneva kuu 5., 15.või viimane tööpäev. Palgapäev ei olene tööle asumise ajast vaid pooltevahelisest kokkuleppest, vastasel juhul saaksid kõik inimesed erinevatel kuupäevadel palka, aga ilmselgelt on see asutuse halduskoormuse mõttes ebamõistlik ja pole seaduse mõttega kooskõlas. Seega tööle asumisel võibki tekkida olukord, kus töötaja saab esimese palga tööle asumise hetkest pooleteise või lausa peaaegu kahe kuu pärast (nt asun tööle 1. veebruaril, aga ettevõtte palgapäev on järgmise kuu viimasel kuupäeval ehk 31. märtsil).

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas tootmishoonesse sisenemisel läbi pääsla tohib turvatöötaja kasutada alkomeetrit joobeseisundi määramiseks?30.01.2018

Kas tootmishoonesse sisenemisel läbi pääsla tohib turvatöötaja kasutada alkomeetrit joobeseisundi määramiseks? Küsin seda sellepärast, et minu nõudmistele esitada selle töö tegemiseks vajalikke dokumente ja muid tõendeid nad ei esita vaid "jahuvad" mingitest kokkulepetest tööandja ja turvafirma vahel. Kas see on õiguspärane ja seaduslik.

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere!

Tööandjal on kohustus kõrvaldada töölt alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse mõju all olev töötaja (töötervishoiu ja tööohutuse seadus § 13 lg 1 p 15). Selle nõude eesmärk on ohutu töökeskkonna tagamine. Ka töölepingu seaduse § 28 lg 2 p 6 kohaselt on töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavate töötingimuste tagamine üks tööandja põhikohustustest.

Seega tööandja peab tagama ja võtma kasutusele meetmed, mis tagavad ohutu töökeskkonna nii töötajale endale ja kaastöötajatele.

Kahjuks aga ei reguleeri ükski seadus reegleid selle kohta, kas ja kuidas tööandja saaks tuvastada töötaja joobes olekut. Seejuures peab tööandja arvestama, et töötaja joobeseisundi tuvastamine on isikuandmete kaitse vaates töötaja tervisega seotud andmete ehk delikaatsete isikuandmete töötlemine ning seda tohib teha vaid töötaja nõusolekul või seaduses sätestatud juhul. Seega antud juhul on tööandja näinud ette töökorralduse igal hommikul enne töö tegemist puhuda alkomeetrisse. Kui töötaja on sellega nõustunud, siis on tegu igati korrektse kokkuleppega. Alkomeetrisse puhumise kõrval ei pea olema politsei- või meditsiinitöötajat. Olenevalt töökorraldusest võib olla õigus töötajat puhuma panna ettevõtte turvatöötajal.

Asjakohane on veel Andmekaitse Inspektsiooni juhis, kuidas töödelda isikuandmeid töösuhetes. Delikaatsete isikuandmete kohta antava nõusoleku kohta saate lugeda lk 14-16. Joobes oleku ja nõusoleku andmise ja võtmise kohta saate lugeda lk 46-48. Link juhendile on leitav siit:
http://www.aki.ee/sites/www.aki.ee/files/elfinder/article_files/Isikuandmed%20t%C3%B6%C3%B6suhetes%20juhendmaterjal26%2005%202014_0.pdf

Lisaküsimuste korral soovitan pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni poole e-kirja teel info@aki.ee või telefoni teel 6 274 144.
 

Küsimus: Kas on õigust tööandjalt tööle sõiduks kompensatsiooni küsida, kui ise ei juhi autot ja ühistransport ka ei liigu?30.01.2018

Tere.
Olen seda igati uurinud aga vastust konkreetselt pole saanud, sest kõikjal räägitakse ainult töösõitudest, ehk siis sõidupäeviku pidamisest, kui teen oma autoga tööandja juures sõite (näiteks kliendi juurde sõitmine). Kuid kuskilt tuli ka välja, et kui töölt koju ja kodust tööle on ebainimlik, siis on mul võimalus taotleda ka kompensatsioon tööle sõiduks ja koju sõiduks. Konkreetselt mul autoga sõites tööle on 8,3 km ja töölt koju 8,5 km, aga seda ainult tänu elukaaslasele, kuna ise ei oma juhilube, kuid kuna see on pannud meid päris tihti sellisesse olukorda, kus elukaaslane kaotab töötunde, kuna tuleb vahepeal mulle järgi ja viib koju. Hullem variantidest on see, kui pean näiteks kell 11 tööpäeva alustama, siis et elukaaslane ei peaks mitmeid kordi sõitma, viib lihtsalt mind varem töö juurde, kus ma siis ootan enda tööpäeva algust, aga omakorda see on väsitav kuna pean põhimõtteliselt iga hommik kell 6 ärkama. Olen uurinud ka ühistransporti, siis sellega on natukene kehvad lood kuna meie juures läheb ainult marsa ja marsa ei liigu hommikul vara, kui mu vahetus algab 6.45 ja kui lõpetan kell 22, ka siis ma ei saaks marsa peale. Ja kuna marsa peatus jääb minust tööle minnes 4 km kaugusele, mis numbrites pole palju, aga kuna see asub suure tee ääres siis sinna saamiseks pean lihtsalt topelt ringi tegema, kuna otse minna kahjuks ei saa. Olen siin vahepeal kasutanud taksot, kui ei ole tahtnud, et elukaaslane rahaliselt kaotaks, aga mina kaotan siis ikka aega kuna töökoht asub sellise kohapeal, et kui kutsun linnast takso siia, tulevad nad juba arvega, aga lähedal olevaid taksosi on vähe ja neid teinekord saab 3 tundi oodata ja arve läheb siis tõesti kui kohaliku takso võtan 5€ aga kui linnast kutsun siis 25€ + koju sõit 5€. Küsimus oleks kas mul on õigus tööandjalt üldse mingit kompensatsioon küsida?

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere!

Tööandjal ei ole kohustust töötaja tööle- ja kojusõitu hüvitada. Pooled võivad selles kokku leppida, kuid tööandjal kohustus seda teha pole. Töölepingu sõlmimisel lepivad pooled kokku töötamise kohas ning töötaja peab töötamise asukohaga (sh transpordivõimaluste ja kuludega) juba tööle asumisel arvestama.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).