Tööõigus

Töölepingu seadus (TLS) § 45 lg 1 sätestab, et kui tööaeg langeb ööajale (22.00-6.00), siis peab tööandja maksma töö eest 1,25-kordset töötasu, kui ei ole lepitud kokku, et töötasu sisaldab tasu ööajal töötamise eest. Seega lubab seadus, et öötöö eest täiendavat hüvitist ei maksta, vaid see juba sisaldub töötajaga kokkulepitud töötasus.

Kuivõrd öötöö tuleb sisuliselt täiendavalt hüvitada, siis ei ole seadusega kooskõlas selline kokkulepe, et öötöö tasu sisaldub töötaja töötasus, kui töötajale makstakse töötasu alammäära. Töötasu alammäär on käesoleval aastal 3,48 eurot tunnis ja täistööaja puhul 584 eurot kuus. Ehk kui töötaja töötab ööajal ja töötajale makstakse töötasu alammäära, siis peab tööandja öötöö tunnid 1,25-kordse tasuga veel täiendavalt hüvitama. Kui töötaja töötasu on töötasu alammäärast kõrgem, võib öötöö tasu sisalduda juba töötaja töötasus.

Palgaleht peaks kajastama kõiki töötajale välja makstud tasusid. Ehk kui töötaja töötasule peab lisanduma öötöötasu, siis peaks see olema välja toodud ka palgalehel. Kui töötajal on palgalehe või talle arvestatud või makstud töötasu kohta küsimusi, tuleb selles osas pöörduda tööandja poole ja küsida selgitust.


Greete Kaar
Nõustamisjurist
Ennetusosakond
Tööinspektsioon

Töölepingu seaduse (TLS) § 88 lg 1 p 2 kohaselt võib tööandja töötajaga töösuhte üles öelda, kui töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse, töökohale sobimatuse või kohanematuse tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine). Nimetatud sätte alusel töölepingu ülesütlemine hõlmab mitmeid erinevaid olukordi. Üldjuhul on see seotud otseselt töötaja töövõimega (on muutunud tervislikel põhjustel aeglasemaks, ebatäpsemaks jne) või nt seadustest tulenevate nõuetega (töötajale esitatud nõuded on töösuhte kestel muutunud ning töötaja ei kvalifitseeru antud tööd tegema või töötaja on kaotanud kvalifikatsiooni).

Kui töösuhte kestel töötajale esitatud nõudmised muutuvad, siis tuleb töötajale anda esmalt võimalus oma taset tõsta. Samuti tuleb antud juhul vaadata ja hinnata väliseid faktoreid ehk kas ja kui kiiresti on töötajal võimalik oma taset tõsta. Seega, kui seadus või tööandja oma ettevõttesiseselt seab töötajale rangemad taseme nõuded, tuleb tööandjal arvestada sellega, et töötajale peab olema tagatud võimalus, et oma kvalifikatsiooni nõutud tasemeni tõsta.

Kui tööandja ütleb töölepingu üles põhjusel, et töötajal puudub ettenähtud tase ilma et töötajale oleks antud võimalus oma taset tõsta, on töötajal õigus tööandja ülesütlemisavaldust 30 kalendripäeva jooksul selle saamisest töövaidlusorganis (s.o kohus või töövaidluskomisjon) vaidlustada. Sellisel juhul annab olukorrale õigusliku hinnangu töövaidlusorgan.

Greete Kaar
Nõustamisjurist
Ennetusosakond
Tööinspektsioon

Töötaja põhikohustuseks töösuhtes on töö tegemine, mille eest makstakse talle töötasu. Kui töötaja tööd ei tee, ei ole tööandja kohustatud ka töötasu maksma. Töölepingu seadus (TLS) toob välja teatud erijuhud, mil tööandjal on töötasu maksmise kohustus ka siis, kui tööd ei tehta. TLS § 38 kohaselt, kui töötaja töö tegemine on takistatud tulenevalt töötaja isikust, kuid ei ole sealjuures tekitatud tahtlikult või raske hooletuse tõttu, või töö tegemist ei saa töötajalt oodata muul tema isikust mittetuleneval põhjusel, tuleb tööandjal võimaldada töötajale piisavalt vaba aega ning maksta selle aja eest keskmist töötasu. TLS § 42 omakorda aga sätestab selle, et töötajal on õigus nõuda vaba aega TLS § 38 ettenähtud tingimustel.

TLS § 38 ja § 42 alusel on töötajal seega teatud juhtudel õigus mõlema poole huve arvestades nõuda vaba aja andmist ja selle aja eest keskmist töötasu. Tegemist peab olema sellise asjaoluga, mida töötaja oma vabal ajal teha ei saa (nt on töötajal vaja minna eriarsti vastuvõtule, kuid arst võtab vastu vaid töötaja tööajal; töötajal on vaja minna notarisse, kuid pärast tööpäeva lõppu ei ole võimalik jne). Vaba aja andmisel tuleb mõistlikult arvestada tööandja ja töötaja huve. Nimetatud sätte puhul on oluline mõistlik aeg, mida hinnatakse iga üksikjuhtumi puhul eraldi.

Kui töö tegemine on takistatud töötaja poolt rohkem kui mõistliku aja võrra, siis on õigustatud ka vaba aja mitteandmine ja töötasu mittemaksmine. Tegemist peab olema lühiajalise takistusega, mis võimaldab töötajal peagi töö tegemist jätkata. Nii saab pidada mõistlikuks arsti visiiti paari tunni ulatuses, samas kui ulatuslikuma terviserikke korral tuleks võtta haigusleht. Seega ei saa eeldada, et töötaja saab terve tööpäeva vabaks, kui töö tegemise takistus ise kestab paar tundi. Sellisel juhul tuleb töötajal naasta töökohta ja töö tegemist jätkata.

Kui töötajal on tööajast vaja käia isiklikke toiminguid tegemas, tuleb see kindlasti võimalikult varakult tööandjaga kokku leppida. Selliselt on tööandjal võimalus vajadusel tööd ümber korraldada. Näiteks kui töötaja saab teada arstivisiidi aja ning see langeb töötaja tööajale, tuleks sellest esimesel võimalusel tööandjale teada anda (soovitavalt kirjalikult).

Greete Kaar
Nõustamisjurist
Ennetusosakond
Tööinspektsioon

Lugupeetud pöörduja

Kui tööandja ütleb töötajaga töösuhte erakorraliselt üles, siis eelnevalt tuleb töötajat üldjuhul hoiatada. Kui töötaja leiab, et nimetatud rikkumist pole toimunud või pole see piisavalt raske, et töösuhet erakorraliselt üles öelda, siis on töötajal õigus ülesütlemine töövaidluskomisjonis vaidlustada. Selleks esitab töötaja töövaidluskomisjonile avalduse ja nõuab ülesütlemise tühisuse tuvastamist ja hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses.

Vaidluses tuleb tööandjal tõendada, et rikkumine toimus, rikkumine on seotud otseselt tööga ja ei võimalda töösuhte jätkumist ning tööandja on töötajat varasemalt hoiatanud. Kui tööandja on väiteid ei suuda tõendada või ei peeta rikkumist piisavalt raskeks, siis loetakse tööandjapoolne erakorraline ülesütlemine tühiseks.

Ülesütlemist saate vaidlustada 30 kalendripäeva jooksul alates avalduse saamise kuupäevast. Selgitused ja avalduse töövaidluskomisjonile esitamiseks leiate siit: https://www.ti.ee/est/toosuhted-toovaidlus/toovaidluste-lahendamine/avalduse-esitamine-toovaidluskomisjonile/

Kui tegemist ei olnud ülesütlemisavaldusega tööandja poolt, vaid Te kirjutasite alla omal soovil ülesütlemisavaldusele TLS § 85 lg 1 alusel või poolte kokkuleppel lõpetamisele TLS § 79 alusel, siis ei ole tegemist tööandjapoolse ülesütlemisavaldusega ja Te ei saa seda tavapärases korras vaidlustada. Teie allkiri omal soovil ülesütlemisavaldusel või poolte kokkuleppel lõpetamisel tähendab nõustumist dokumendil kirjutatuga.

Kui töötaja on töösuhte üles öelnud omal soovil TLS § 85 lg 1 alusel või töösuhe on lõppenud poolte kokkuleppel TLS § 79 alusel, kuid töötaja on andnud emmale-kummale nimetatud dokumendile allkirja vastu oma vaba tahet, siis ei vaidlustata mitte ülesütlemist (sest ülesütlemist pole tehtud), vaid nõutakse tehingu tühistamist. Sellisel juhul tuleb tõendada, et tehing (allkirja andmine nimetatud dokumendile) on tehtud vastu töötaja vaba tahet. Silmas tuleb pidada, et ainuüksi töötaja enda suulistest ütlustest tõendamiseks ei piisa. Kui tehingu tühisus suudetakse tõendada, siis on oluline teada, et töösuhe ei ole sellisel juhul lõppenud ning kestab edasi (sest kirjalikku ülesütlemisavaldust tehtud pole).

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Lugupeetud pöörduja

Töölepingu seadus (TLS) § 35 kohaselt peab tööandja töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü.

Teie kirjeldatud olukorras tuleb selgitada, kas tegemist oli TLS § 35 olukorraga või mitte. TLS § 35 olukorraga on tegemist siis, kui tööandja ei anna tööd, aga töötaja ise sooviks tööd teha, kuivõrd tööandjal on kohustus kokkulepitud koormusel tööd anda ja töötajal on kohustus kokkulepitud koormusel tööl käia.

Samas ei ole keelatud ka olukorrad, kus töötaja saab lisa vaba aega, kuid see ei ole tasustatud. Eelkõige on tarvis välja selgitada, millised oli kõik asjaolud, kas töötaja oli vaba päevaga nõus jne.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Lugupeetud pöörduja

Töötaja saab igal ajal esitada avalduse lapsehoolduspuhkuse katkestamiseks või uuesti lapsehoolduspuhkusele jäämiseks kuni lapse 3-aastaseks saamiseni, kuid järgida tuleb 14-kalendripäevast etteteatamistähtaega. Kuna Te olete avalduse juba esitanud ja see on muutunud kättesamisega seoses kehtivaks ning tööandja on eelduslikult töö vastavalt sellele ka sobivalt ümber korraldanud, siis avaldust ühepoolselt tagasi võtta ei saa, selleks on vaja mõlema poole nõusolekut. Te võite teha uue avalduse lapsehoolduspuhkusele jäämiseks, kuid peate 14 kalendripäeva ette teatama või püüate tööandja kokku leppida etteteatamistähtaja järgimata jätmises.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Lugupeetud pöörduja

Teie küsimusele vastamiseks tuleb esmalt eristada nn tavalist tööaega ja summeeritud tööajast.

Kui töötaja ja tööandja on kokku leppinud, et töötaja töötab viiel päeval nädalas kaheksa tundi päevas ehk tavapäraselt esmaspäevast reedeni 8.00-17.00, siis on tegemist nn tavalise tööajaga. Kui töötaja ja tööandja on kokku leppinud summeeritud tööaja rakendamises, siis jaguneb tööaeg arvestusperioodi jooksul ebavõrdselt. Üldjuhul teeb tööandja iga kuu lõpus järgmise kuu kohta graafiku. Summeeritud tööaja puhul võib töötaja töötada nii laupäeval, pühapäeval kui riigipühadel ning tööpäevad on üldjuhul pikemad kui kaheksa tundi.

Tööandja võib ühepoolselt muuta tööajakorraldust, eelkõige töö algus- ja lõpukellaaegu, kui see tuleneb ettevõtte vajadusest. Näiteks kui ettevõte on klientidele olnud kogu aeg avatud alates kella 8st, kuid hommikusel ajal on kliente vähem ning tööandja otsustab ettevõtte klientidele avada edaspidi kella 10st, siis on tegemist ettevõtte vajadusega, mida tööandja võib ühepoolselt teha.

Kui töötaja ja tööandja on kokku leppinud tavalises tööajas, kuid tööandja soovib, et töötaja töötaks edaspidi summeeritud tööaja alusel, siis tuleb tööandjal teha töötajale sellekohane ettepanek. Kuna tegemist on olulise töölepingu tingimusega, siis töölepingu seaduse § 12 kohaselt on töötajal õigus tööandja ettepanekust keelduda. Kui töötaja keeldub, siis jätkub töö endistel kokkulepitud tingimustel või kui ettepaneku põhjuseks on töö ümberkorraldamise, siis töötaja keeldumise korral tööandja koondab töötaja. Keeldumine on mõistlik teha kirjalikult, sest see võib hilisemates vaidlustes osutuda oluliseks tõendiks.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Lugupeetud pöörduja

TLS § 68 lg 2 kohaselt teenib töötaja põhipuhkust lisaks töötatud ajale ka ajutise töövõimetusaja (hooldusleht, haigusleht, sünnitusleht), puhkusel (õppe-, põhi-, lapse-, isapuhkus jms) oldud aja eest (välja arvatud lapsehoolduspuhkuse ja poolte kokkuleppel antud tasustamata puhkuse aeg) ning siis, kui ta esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid. Kuna rasedus- ja sünnituspuhkus on ravikindlustuse seaduse § 52 lg 3 kohaselt üks töövõimetuslehe liikidest ning sel ajal väljastatakse töötajale sünnitusleht, siis teenib töötaja rasedus- ja sünnituspuhkusel oldud aja eest põhipuhkust. Samuti teenib töötaja põhipuhkust nii tavapärasel haiguslehel olles kui ka kergemale tööle üleviimise tõttu haiguslehele jäämisel.

Peale rasedus- ja sünnituspuhkuse (sünnitusleht) lõppu jääb töötaja lapsehoolduspuhkusele, kus töötaja enam põhipuhkust ei teeni.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Lugupeetud pöörduja

Vastamisel lähtun töölepingu seaduse (edaspidi TLS) §§ 38 ja 42. TLS § 38 reguleerib töötasu maksmist töötamise takistuse korral. Töötamise takistuse korral tuleb anda töötajale TLS §-st 42 tulenevalt vaba aega. Vaba aja andmisel peab tööandja mõistlikult arvestama nii ettevõtte kui töötajate huvidega. Mõistlikkuse põhimõte on kirjas võlaõigusseaduse §-s 7, mille kohaselt loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks.

TLS ei sätesta mitu korda võib töötaja tööajast käia arsti juures ning kas seda võib teha mitme tunni või terve päeva ulatuses. Kuna seaduses ei ole sätestatud kindlat perioodi pikkust ning lõplikku loetelu, millistel juhtudel võib TLS § 38 ja § 42 kasutada, siis tuleb kasutada mõistlikkuse põhimõtet. Sotsiaalministeeriumi poolt kommenteeritud töölepingu seadus toob välja mõned näitlikud olukorrad, kus vaba aja andmist ning keskmise töötasu maksmist peetakse mõistlikuks (kättesaadav siin: http://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/eesmargid_ja_tegevused/Too/Toolepingu_seadus/selgitused_toolepingu_seaduse_juurde.pdf lk 82-84).

TLS § 38 kohaselt peab tööandja peab maksma töötajale keskmist töötasu mõistliku aja eest, mil töötaja ei saa tööd teha tema isikust tuleneval, kuid mitte tahtlikult või raske hooletuse tõttu tekkinud põhjusel. See tähendab töötasu säilitamise kohustust mõistliku aja jooksul. Kui töötegemine on takistatud töötaja poolt rohkem kui mõistliku aja võrra, siis on õigustatud ka vaba aja mitte andmine ja töötasu mittemaksmine.

Olukordade hindamisel tuleb arvesse võtta töötaja tööaja korraldust, situatsiooni ajutisust ning ootamatust. See tähendab seda, et kui töötaja peab nt külastama arsti, kas tal on võimalik seda teha väljaspool tööaega. Kui töötajal on võimalik antud toimingut teha ka väljaspool tööaega, siis oleks mõistlik antud tegevus planeerida väljaspool tööaega. Situatsiooni ajutisus tähendab seda, et tegemist on piiratud ajavahemikuga, st tegemist ei ole pikaajalise või püsiva takistusega (näiteks on perekonnas tekkinud ootamatu hädaolukord, mis muudab töötaja kohaloleku vajalikuks). Lisaks saab töötaja vaba aega ja keskmist töötasu nõuda töötaja isikust mittetuleneval ning ootamatul (mitte planeeritud) põhjusel, nt töötaja korteris on toimunud vargus ning ta peab andma politseile sündmuskohal ütlusi, töötaja kodus on veeavarii, töötaja peab minema lähedase matusele, töötaja perekonnas on juhtunud õnnetus vms.

Kui töö tegemine on takistatud töötaja poolt rohkem kui mõistliku aja võrra, siis on õigustatud ka vaba aja mitteandmine ja töötasu mittemaksmine. Tegemist peab olema lühiajalise takistusega, mis võimaldab töötajal peagi töö tegemist jätkata. Näiteks saab pidada mõistlikuks arsti visiiti paari tunni ulatuses, samas kui paaripäevase terviserikke korral tuleb võtta haigusleht. Kui töötaja peab pikema perioodi vältel käima pidevalt tööajast meditsiinilistel protseduuridel, siis ei saa eeldada, et tööandjal on jätkuvalt vaba aja andmise ja töötasu maksmise kohustus TLS § 38 alusel.

Eelkõige tuleks tööandjal sellistele olukordadele mõelda varakult ja sätestada ettevõttesisesed reeglid. Töötajatega tasuks läbi rääkida, millised olukorrad, millises ulatuses on mõistlikud, millised mitte. Üldjuhul ei ole probleemiks kui selline olukord on ühekordne. Küsimused ja arusaamatused töötaja ja tööandja vahel tekivad pigem siis kui tarvis tööajast eemal viibida mitmeid kordi. Seetõttu tuleb ühiselt jõuda kokkuleppele, millises ulatuses ärakäimisi peetakse mõistlikuks.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Lugupeetud pöörduja

Töölepingusse märgitakse töökoormus, milles on tegelikult kokku lepitud. Kui kokkulepe on täistööajas, siis nii märgitakse, siis kui kokkulepe on osalises tööajas, siis märgitakse ka töölepingusse osaline tööaeg. Ehk teisisõnu tegelik olukord ja tegelikud kokkulepped peavad kajastuma ka töölepingus.

Kui Teie töötate osalise tööajaga, aga töölepingus on kirjas täistööaeg, siis vaidluse korral võib olla keeruline tõendada, millised on tegelikud kokkulepped.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).