Sotsiaalne turvalisus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kui ma lükkan krossimootorratast käekõrval, kas politsei saab mulle ikka trahvi teha?09.11.2017

Tere, Ma oman krossimootorratast ning käin sellega rajal sõitmas, kuid, et sinna saada, pean ma sõitma mõõda suurt teed. Samuti ei ole see krossiratas tänava-legaalne. Kui ma lükkan krossimootorratast käekõrval, kas politsei saab mulle ikka trahvi teha? Küsin, sest mul ei ole veel lube ja samuti ei soovi trahvi saada.

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Juhul, kui selle krossiratta juhtimiseks on vajalik juhtimisõiguse omamine, siis tee ääres liikudes seda lükata ei tohi, sest seda loetakse samuti juhtimiseks.
Mootorsõiduki juhtimine on isiku igasugune tegevus mootorsõiduki juhi kohal, kui mootorsõiduk liigub. Mootorsõiduki juhtimiseks loetakse ka isiku tegevust, kui ta ei viibi juhi kohal, kuid mõjutab juhtimisseadiste (juhtrauad, rooliratas või muu selline) abil mootorsõiduki liikumissuunda või kiirust.
 

Küsimus: Mis karistust on karta, kui jäin kanepijoobes politseile auto roolis vahele?09.11.2017

Olin tõmmanud ühe suitsu, ning autoga linna läinud, kus jäin politseile vahele. Sooviksin teada, mis karistus on mul võimalik saada.

Tänan

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Narkootilisest ainest põhjustatud joove on seaduse mõttes keelatud joobeseisund ja sellises seisundis mootorsõiduki juhtimise eest on ette nähtud kas rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus. Tegemist on kuriteoga. Kui liiklusseadus sätestab väärteona alkoholi tarvitamise tunnustega juhtimise, siis narkootikumide tarvitamise korral sellist erandit ei ole.
 

Küsimus: Kas inimene võib lihtsalt minna ja teisele isikule pipragaasi näkku lasta, kui teine inimene ei ole teda rünnanud?09.11.2017

Kas inimene võib lihtsalt minna ja teisele isikule pipragaasi näkku lasta, kui teine inimene ei ole teda rünnanud?

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Kindlasti mitte. See on tahtlik tervisekahju tekitamine teisele inimesele, mis põhjustab ajutist valu. Antud juhul soovitaksin pöörduda politseisse.
 

Küsimus: Kas politsei saab aidata või olen ise süüdi, et ei märganud käest kätte kasutatud rehve ostes, et need osutusid kõlbmatuks?09.11.2017

Tere. Ostsin kuulutuse peale inimese käest kasutatud talverehvid (180 eurot) väitis, et vähe kasutatud ja korralikud. Kohale minnes üle vaadates pimedas ei näinud ka, et oleks midagi valesti olnud. Väitis, et poja omad ja ta lihtsalt müüb neid. Järgmine päev peale pannes avastasime et kõik rehvid täiesti kasutuskõlbmatud. Müüja enam telefonile ei vasta. Mida teha? Kas politsei saab sellega aidata või olen ise süüdi, et ei märganud seda kohe?

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Antud asjas, kus müüja on andnud Teile võimaluse kaup kohapeal üle kontrollida ja Te ise seda võimalust ära ei kasutanud, on keeruline näha tahtlikku süülist tegevust selle müüja poolt.

Võite pöörduda kohtusse, kuna kaup ei vasta kokkulepitud tingimustele (need rehvid ei ole Teie hinnangul vähekasutatud ja korralikud, kuigi neid sellistena reklaamiti).
 

Küsimus: Kas peale lapsehoolduspuhkuse lõppu on võimalik saada töötu abiraha, kui enne lapse saamist tööl ei ole käinud?08.11.2017

Tere! Kas peale lapsehoolduspuhkuse lõppu on võimalik saada töötu abiraha, kui enne lapse saamist tööl ei ole käinud?

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Tere
Jah, töötutoetust on võimalik maksta ühele lapsevanematest, kes on enne töötuna registreerimist tegelenud vähemalt 180 päeva alla 8-aastase lapse kasvatamisega.
Lapsevanemad peavad ise kokku leppima, kumb kasutab töötuna töötutoetuse saamise õigust.
Töötutoetuse päevamäär 2017. aastal on 4,86 eurot, mida makstakse töötule töötukassa konsultandi vastuvõtule pöördumiste vahele jäävate päevade eest tagasiulatuvalt.
 

Küsimus: Kas on õigus koondamishüvitisele ning saada töötuskindlustushüvitist, kui koondatav jääb nõukogu liikmeks?08.11.2017

Töötaja koondatakse põhikohalt, kuid ta on sama ettevõtte nõukogu liige ning jääb nõukogu liikmeks ka peale koodamist, saades selle eest tasu. Kas on õigus saada koondamishüvitist ning taotleda töötuskindlustushüvitist?

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Lugupeetud nõukogu liige

I. Koondamishüvitis
Koondamise kindlustushüvitist makstakse koondatud isikule, kelle töösuhe selle tööandja juures on kestnud:
1) viis kuni kümme aastat – ühe kuu keskmise töötasu ulatuses;
2) üle kümne aasta – kahe kuu keskmise töötasu ulatuses.
Koondatud töötaja ise ei pea selle hüvitise saamiseks töötuna registreerima ja võib uue töö leidmisel kohe tööle asuda, ning hüvitist makstakse ka pensioniikka jõudnud inimestele.
Koondamishüvitise taotluse peab töötukassale esitama tööandja viie päeva jooksul pärast töösuhte lõppemist. Töötukassa maksab hüvitise välja kolme nädala jooksul avalduse saamisest.

II. Kui inimene on juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige, siis saab teda töötuna registreerida tingimusel, et ta ei saa nõukogu liikmena tasu.
Töötuna arvelevõetud isikul võib olla õigus töötutoetusele või töötuskindlustushüvitisele, kui ta vastab toetuse või hüvitise maksmise tingimustele.

III. Õigus töötuskindlustushüvitisele on kindlustatul, kes vastab kolmele tingimusele:
1) kes on töötuna arvele võetud;
2) kellel on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul;
3) kellega viimane töö- või teenistussuhe on lõpetatud alusel, mis annab õiguse hüvitisele (nt koondamine).
 

Küsimus: Kas peale tähtajalise lepingu lõppemist on inimesel õigus töötuskindlustusele?07.11.2017

Kui abikaasa vabastati töölt poolte kokkuleppel ja uus tööandja võttis ta tööle tähtajaliselt kuuks ajaks, kas siis peale tähtajalise lepingu lõppemist on tal õigus töötuskindlustusele?

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Lugupeetud küsija

Jah, töötuskindlustushüvitise määramisel võetakse vaatluse alla ainult viimase töösuhte lõppemise põhjus, enne töötuna registreerimist. Tähtajalise töösuhte lõppemine annab õiguse töötuskindlustushüvitise taotlemiseks.
Töötuskindlustushüvitise määramiseks peab töötu vastama ka töötuskindlustusstaaži nõudele (vähemalt 12 kuud kolme aasta jooksul).
 

Küsimus: Kas üleviimine kergemale tööle (2017.a) mõjutab kuidagi dekreedirahasid (2018.a.)?03.11.2017

Tere,
Kas üleviimine kergemale tööle (2017.a) mõjutab kuidagi dekreedirahasid (2018.a.)?

Vastus: Eesti Haigekassa, www.haigekassa.ee

Tere

Sünnitushüvitis arvutatakse eelneva kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud tulude alusel. Haigekassa poolt makstud hüvitised tulu arvutamisel arvesse ei lähe.

Parimat soovides

Ülvi Rebane
 

Küsimus: Kas mul on õigus ravikindlustusele, kui ma asusin õppima täiskasvanute gümnaasiumi?27.10.2017

Tere! Kui ma asusin õppima täiskasvanute gümnaasiumi, kas siis minul on ka õigus haigekassale?

Vastus: Eesti Haigekassa, www.haigekassa.ee

Tere

Õigus ravikindlustusele on Eesti õppeasutuses või välisriigi samaväärses õppeasutuses õppivatel:
● Põhiharidust omandavatel õpilastel
● Üldkeskharidust omandavatel õpilastel
● Kutseõppe tasemeõppes õppivatel õpilastel
● Eesti alalistest elanikest üliõpilastel.

Andmed Eestis õppivate õpilaste ja üliõpilaste kohta esitab haigekassale haridus- ja teadusministeerium, mis vastutab ka edastatud andmete õigsuse ja tähtaegse esitamise eest.

Parimat soovides

Pille Sõõrde
Eesti Haigekassa
 

Küsimus: Kuidas saab kannatanu tõendada tööõnnetust ja töökoha ohtlikkust või ohutust?27.09.2017

Tere. Uue valmiva hoone siseviimistleja vigastas end kokkupõrkes klaasist vaheseinaga, millel ei olnud mingeid turvakleebiseid vmt. Millised need kleebised peaksid olema ja kas peavad üldse olema? Ehitusjuht soovis järgmisel päeval, et kannatanu tõendaks, et kas kokkupõrge toimus selle klaasiga või hoopis mujal. Antud töökohas ei olnud kahjuks tunnistajaid ega videovalvet. Tehti vaid foto ohtlikust klaasist. Kas kiirabi võib olla tunnistaja, kes soovitas telefoni teel pöörduda traumapunkti, kuna vigastus ei olnud vist raske. Kas trauma asjaolu peabki alati tõendama kannataja ise ja kuidas, kui peab? Või piisab väitest, et suure tõenäolisusega toimuks sarnane õnnetus selles kohas niikuinii, lähtudes riskianalüüsist ja elukogemusest? Aitäh.

Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee

Tere!

1) Klaasist vahesein - antud temaatikat lahendab määrus Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded (https://www.riigiteataja.ee/akt/12843344). Määrus ütleb nii: (2) Läbipaistvad seinad peavad olema valmistatud ohutust materjalist või kaitstud purunemise eest ning olema selgelt märgistatud.
2) Kiirabi võib kindlasti olla tunnistaja. Temalt tuleks siis seletus võtta.
3) Tööõnnetusi käsitleb määrus Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord. See ütleb, et tööandja peab uurima kõiki õnnetusi.
Ütlemine, et see õnnetus oleks juhtunud niikuinii ei pea suure tõenäosusega paika, kuna riskianalüüs peaks kindlasti välja tooma läbipaista seina ohtilikkusse ning lähtudes töökoha määrusest peab see sein saama märgistatud nii, et see oleks visuaalselt nähtav ning välistaks kokkupõrget.

Parimat,
Kristi Jõeorg
www.riskianaluus.ee