Kindlustus

Kasutusloata maja kasutamine võib osutuda oluliseks asjaoluks. Seetõttu teavitage kindlustusandjat kasutusloa puudumisest enne kindlustuslepingu sõlmimist. Samas märkige ära, et majas elatakse sees.

Tavaliselt ei oma kindlustusjuhtumi puhul kasutusloa puudumine kahju hüvitamisel tähendust. Erandiks võib olla näiteks olukord, kus lepingu sõlmimisel kasutusloa puudumisest ei teavitatud. Samuti võib näiteks kahju hüvitist vähendada, kui kahju tekkis asjaolu tõttu, mis oli kasutusloa saamise takistuseks.

Asjaosaliste süü hindamisega tegeleb Politsei. Nagu küsimusest aru saan, et Politsei menetluse lõpetanud.

Kindlustus tegeleb vastutuse määramise ja kahju hüvitamisega. Liiklusõnnetuse puhul tuleb kindlustusandjal selgitada mis ulatuses keegi teisele tekitatud kahju eest vastutab. Vastutuse määramisel tuleb arvestada, et auto, kui suurema ohu allika, juht vastutab tekitatud kahju eest oma süüst sõltumata. Samuti tuleb arvestada asjaosalise enda osa tekkinud kahjus.

Kui sõidukikindlustuse kindlustusandja on kahju hüvitanud, siis võib ta esitada tagasinõude kahju tekitaja vastu selles ulatuses, mille eest kahju tekitaja vastutab. Vastutuse ulatus sõltub juhtumi kõikidest üksikasjadest.

Jalgratta ja auto kokkupõrke puhul tuleb hinnata asjaosaliste enda osa tekkinud kahjus.

Auto omanikule tekitatud kahju puhul tuleb hinnata, kui suur oli jalgratturi osa ja kui suur oli auto juhi enda osa talle endale tekkinud kahjus. Teisisõnu tuleb hinnata, kas ja mis ulatuses toimus õnnetus auto juhist tingitud asjaoludest ja mis ulatuses jalgratturist tingitud asjaoludest. Sellest sõltub, mis ulatuses vastutab jalgrattur sõiduki omanikule tekitatud kahju eest.

Ka jalgratturile tekitatud kahju puhul tuleb hinnata, kui suur oli jalgratturi osa talle endale tekitatud kahjus. Sellest sõltub, mis ulatuses vastutab auto juht ja auto liikluskindlustuse kindlustusandaja jalgratturile tekitatud kahju eest.

On selge, et küsimuses toodu pinnalt ei saa anda konkreetset vastust, kuid saate asjaolusid ise hinnata ja selle põhjal kujundada oma seisukoha ning järgnevad sammud.

Kui leiate, et kindlustusandja esitatud tagasinõue on ebaõiglane, näiteks leiate, et ka auto juhil oli oma osa tekkindu kahjus, siis pöörduge kindlustusandja poole. Rääkige läbi. Selgitage oma seisukohta, selgitage jalgratturi majanduslikku seisu jne. Prooviga jõuda kokkuleppele kindlustusandjaga. Kui Te ei jõua kokkuleppele, kuid arvate, et Teil on õigus, siis saate vaidluse lahendamiseks pöörduda kindlustuslepitaja poole, vt http://www.lkf.ee/et/lepitusorgan.

Kui jalgrattur sai juhtumis kahju ja Teie hinnangul on selle kahju tekkimises oma osa ka auto juhil, siis pöörduge kahju nõudega auto liikluskindlustuse kindlustusandja poole.

Välismaa kindlustusandja Eesti esindaja peab kooskõlastama oma tegevuse välismaise kindlustusandjaga. See võtab paratamatult aega. Sel põhjusel on esindajal aega vastata nõudele kolm kuud. Kui välismaa kindlustusandja esindaja ei ole nõudele kolme kuu jooksul vastanud, siis saate nõude esitada Eesti Liikluskindlustuse Fondile.

Kindlasti ei õigusta ülaltoodu seda, et Teie pöördumistele ei vastata. On mõistlik, et välisriigi kindlustusandja esindaja vastab Teie küsimustele ning selgitab olukorda. Pöörduge palun veelkord esindaja poole, et saada teavet nõude menetlemise seisu ja edasise käigu kohta.

Võtke palun ise kindlustusandjaga (Soome sõiduki kindlustusandja esindaja Eestis) ühendust. Uurige, mis seisus Teie nõude käsitlemine on. Kas nõude rahuldamisel on takistusi, kas saate neid takistusi kõrvaldada, kes saab neid takistusi kõrvaldada jne.

Küsimuses kirjeldatud olukorras on palju üksikasju, kuid täpseks vastamiseks on palju teavet ka puudu: kas ja mida on liikluskindlustuse lepingus kokku lepitud lepingu uuendamise kohta; kas ja mida on lepingus kokku lepitud makse laekunuks lugemise kohta; kas ja mida on lepingus kokku lepitud kontaktandmete muutumisest teavitamise kohta. Sellest tulenevalt on vastus üldine.

Liikluskindlustuse leping võib olla automaatselt pikenev või leping, mis automaatselt ei pikene. Üksikasjad vt siit https://lkf.ee/images/files/Liiklus_lepingupikendamine_veebitekst6.pdf. Automaatselt pikeneva lepingu puhul on kindlustusandjal seadusest tulenev kohustus kindlustusvõtjat lepingu lõppemisest teavitada. Teistsuguse lepingu puhul seadusest tulenevat teavitamiskohustust ei ole.

Kindlustusteenuse hea tava ei ole vaid sõnad paberil, kindlustusandjad järgivad kirjapandud head tava. Nagu küsimuses kirjas, teavitas kindlustusandja Teid lepingu lõppemisest e-posti aadressil, mille Te ise olite lepingu sõlmimisel andnud. Lisaks saatis kindlustusandja täiendava teavituse. Küsimuses toodu põhjal tundub mulle, et etteheide kindlustusandja suhtes ei ole asjakohane.

Lepingu sõlmimise kohustus on sõiduki omanikul. Seega kuulub sõiduki omaniku kohustuste hulka kontrollida ka lepingu kehtivust. Küsimuses toodu põhjal oli lepingu uuendamisel tõrge. Mulle tundub loomulik, et sellises olukorras kontrollib klient erilise hoolega, et tõrge on kõrvaldatud ja leping sõlmitud.

Hüvitise ei ole suurem, kui õnnetuse eelse seisundi taastamise kulu. Kui ehitate kindlustusjuhtumis hävinud maja asemele teistsuguse maja ja see on kallim, kui maja taastamine endisel kujul, siis vastava hinnavahe hüvitamist kindlustusandjalt nõuda ei saa.

Liikluskindlustuse lepingu võib sõlmida iga kindlustushuviga isik. Auto kasutajal on kindlustushuvi. Seega saate oma kasutuses olevale sõidukile, mille omanik Te ei ole, liikluskindlustuse lepingu sõlmida.

Üksikasju sel teemal leiab siit https://lkf.ee/images/files/Liiklus_kindlustusvotja_veebitekst3.pdf.

Liikluskindlustuse lepingu alusel ei hüvitata sõiduki valdaja juhitud sõiduki omanikule tekitatud asjakahju, vt liikluskindlustuse seadus § 33 punkt 8. Auto juht valdab nii sõidukit, mida ta juhib, kui ka selle küljes olevat haagist.

Seega, kui auto ja selle taga olev haagis saab kahjustada auto juhi tegevuse tõttu, siis liikluskindlustuse lepingu alusel ei hüvitata ei auto ega ka haagise kahjustumise läbi tekkinud kahju.

Üldpõhimõtte kohaselt vastutab maja omanik kahju eest, mis tekkis maja katuselt lume kukkumisest kolmanda isiku autole. Nõudke kahju hüvitamist maja omanikult.

Kui maja omanik kahju ei hüvita või võtab tal kahju hüvitamine aega, siis on mõistlik nõuda kahju hüvitamist oma sõidukikindlustuse kindlustusandjalt ja kanda esialgu ise omavastutuse osa.

Kui kahju hüvitamise nõue on muutunud sissenõutavaks, kuid kindlustusandja ei ole kahju hüvitanud, siis peab kindlustusandja maksma viivist.

Kahju hüvitamise nõue muutub sissenõutavaks, kui kindlustusandja on lõpetanud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu ja ulatuse kindlaks määramiseks vajalikud toimingud. Kindlustusandja peab need toimingud tegema mõistliku aja jooksul, kuid kõige hiljem 30. kalendripäeval kindlustusjuhtumist teatamisest arvates. See 30-päevane tähtaeg võib mõjuval põhjusel edasi lükkuda.