Kahju- ja elukindlustus
Küsimus: Kas see seadus toimib, et puudega inimese liikluskindlustus on poole hinnaga?13.03.2019
Riigi teatajas on kirjas, et puudega inimesele on kindlustusfirma kohustatud andma 50% soodustust. Olen seda täna neljalt kindlustusfirmalt küsinud ja keegi ei tea sellest midagi. Võetakse vastamise aega ja peetakse nõu ülemustega. Kehtib see seadus siis või ei kehti? Või mõne kindlustaja juurest saab sellist soodustust, teiste juurest aga mitte? Kui see nii on, siis kust tavakodanik selle kohta infot saaks?
Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee
Kindlustusmakse suuruse ja asjaolud, millest see sõltub on iga kindlustusandja määrata. Mina ei tea, et mõni kindlustusandja pakuks puudega inimesele soodsamat liikluskindlustust.
Liikluskindlustuse makse arvutamiseks on mugav kasutada liikluskindlustuse fondi kalkulaatorit, vt https://www.lkf.ee/et/kalkulaator.
Küsimus: Kas korterites juhtunud avariide puhul on kindlustus soostunud arvestama ka kulumit?27.02.2019
Autode ja liiklusvahendite puhul arvestatakse kindlustusjuhtumi puhul kulumit ja ei maksta välja uue auto hinda ja ei remondita autot sellisesse seisus, nagu tehasest oleks tulnud. Jalgratastest kompenseeritakse vaid jääkväärtuse osa. Teisiti aga on lugu korterite remondi kompenseerimisel kohtuvaidluste puhul st kindlustus otsib välja süüdlase ja nõuab sellelt korteri remondi eest raha välja oma lepingupartnerite kõrgete hindadega ja umbkaudsete kalkulatsioonide põhjal.
Kas võiks paluda teie arvamust selle probleemi puhul. Võibolla saate tuua näiteid või kohtulahendeid, kus ka korterites juhtunud avariide puhul on kindlustus soostunud arvestama kulumit. Kuidas saab olla õiglane selline praktika, et paarkümmend aastat remontimata st amortiseerunud korteri remondi peab see majaelanik, kelle korerist ühine torustik lekkima hakkas, praeguste turuhindadega kinni maksma? Niimoodi ju kahjukannataja rikastub alusetult? Õiglane oleks ju kahjutekitajal maksta ainult jääkväärtuse summa piires? Ülejäänud summa peaks maksma kindlustus, kes on lubanud oma kliendile uueväärse eest tasumise?
Kas võiks paluda teie arvamust selle probleemi puhul. Võibolla saate tuua näiteid või kohtulahendeid, kus ka korterites juhtunud avariide puhul on kindlustus soostunud arvestama kulumit. Kuidas saab olla õiglane selline praktika, et paarkümmend aastat remontimata st amortiseerunud korteri remondi peab see majaelanik, kelle korerist ühine torustik lekkima hakkas, praeguste turuhindadega kinni maksma? Niimoodi ju kahjukannataja rikastub alusetult? Õiglane oleks ju kahjutekitajal maksta ainult jääkväärtuse summa piires? Ülejäänud summa peaks maksma kindlustus, kes on lubanud oma kliendile uueväärse eest tasumise?
Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee
Kahju hüvitamise alusmõte on, et kahju hüvitamisega püütakse panna kannatanu olukorda, mis oleks võimalikult sarnane juhtumi eelse olukorraga. Asja kahjustumisel on eesmärgiks vara koosseisu säilitamine, st näiteks veekahju saanud korteris tuleb taastada põrandad, seinad ja mööbel. See, et peale remonti võib korteri seisund olla parem, kui enne, on paratamatu ja selle võrra ei saa hüvitist vähendada. Oleks ju ebaõiglane, kui kasutatud, kuid kasutuskõlbliku mööbli asemel antakse raha nii, et kannatanu peaks enda jaoks uue mööbli soetamiseks raha juurde panema.
Küsimus: Kas kelleltki on õigus hüvitist nõuda, kui libedal teel kukkumise järel vajas eakas inimene haiglaravi?14.02.2019
Tere.
Vanainimene kukkus libedal kõnniteel nii õnnetult, et pidi veetma nädal aega haiglas, kuhu ta õnnetuskohalt kiirabiga viidi ja kus talle mingid vardad sisse pandi. Seejärel veel paar nädalat taastusravi teises haiglas. Mingeid elukindlustuslepinguid tal ei ole. Kas sellisel juhul on võimalik kellegi käest ravikulusid sisse nõuda? Kas korrusmajade vahelised teed peaksid ka olema kuidagi liivatatud või kruusapurused või midagi sellist? Või piisab tänapäeval ainult lume ära lükkamisest? Samas oli ka ülekäik, halvimal juhul oleks võinud kukkuda ka sõiduteele. Majal on olemas haldurfirma, kuid kas kõnniteed on nende või linnaosavalitsuse pärusmaa?
Tänud ette.
Vanainimene kukkus libedal kõnniteel nii õnnetult, et pidi veetma nädal aega haiglas, kuhu ta õnnetuskohalt kiirabiga viidi ja kus talle mingid vardad sisse pandi. Seejärel veel paar nädalat taastusravi teises haiglas. Mingeid elukindlustuslepinguid tal ei ole. Kas sellisel juhul on võimalik kellegi käest ravikulusid sisse nõuda? Kas korrusmajade vahelised teed peaksid ka olema kuidagi liivatatud või kruusapurused või midagi sellist? Või piisab tänapäeval ainult lume ära lükkamisest? Samas oli ka ülekäik, halvimal juhul oleks võinud kukkuda ka sõiduteele. Majal on olemas haldurfirma, kuid kas kõnniteed on nende või linnaosavalitsuse pärusmaa?
Tänud ette.
Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee
Näiteks viide kohtulahendile https://www.kohus.ee/et/ajakirjanikule/uudised/kohus-territooriumi-omanik-peab-huvitama-libedal-teel-kukkumise-kahju.
Küsimus: Kas on reguleeritud kellele ja kelle kontole makstakse auto remondi hüvitis (ei jõudnud autot veel oma nimele vormistada?05.02.2019
Toimus liiklusõnnetus, kus minu juhitud ja ostu-müügilepinguga minule kuuluv auto on kannatanu. Tehnilises passis on veel eelmine omanik (ei ole jõudnud veel autot ümber registreerida).
Kas seadusega on reguleeritud kellele ja kelle kontole makstakse hüvitis (soov on ise auto korda teha)?
Kas on määratud kalkulatsioonist mingi %, mis makstakse hüvitiseks st kas pean auto registreerima ümber enne kui mulle hüvitis välja makstakse?
Kas seadusega on reguleeritud kellele ja kelle kontole makstakse hüvitis (soov on ise auto korda teha)?
Kas on määratud kalkulatsioonist mingi %, mis makstakse hüvitiseks st kas pean auto registreerima ümber enne kui mulle hüvitis välja makstakse?
Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee
Kui sõiduk on kahjustunud, st ei ole hävinud, siis tavaliselt kannab kindlustusandja sõiduki remondi maksumuse otse autoremondiettevõttele. Vaid kokkuleppele kindlustusandjaga võib kindlustusandja maksta sõiduki taastamise hüvitise kannatanu enda pangakontole. Hüvitise suurus ei sõltu sellest, mis viisil hüvitis välja makstakse.
See, et vormistate sõiduki peale õnnetust liiklusregistris oma nimele, ei tõenda, et olite omanik õnnetuse ajal. Küsige kindlustusandjalt täpsemat juhist sõiduki ümberregistreerimise kohta.
Küsimus: Kas mul on õigus lasta auto remont teostada teises ettevõttes?05.02.2019
Kui mu sõidukile on võetud remondikalkulatsioon kindlustuse soovitud ettevõttest kuid olles nüüd kuulnud eelnevate klientide kogemuste põhjal, et töö võib jääda venima ning mitte vastata ootustele, siis kas mul on õigus lasta remont teostada teises ettevõttes?
Juhul kui teise ettevõtte kalkulatsioon peaks tulema eelmisest natuke suurem siis kas see vahe tuleb mul endal tasuda?
Lisaks kas kahjukäsitleja võib remonditöökojale väljastada garantiikirja ilma mind sellest informeerimata? Ehk olukord kus kahjukäsitlejal on olnud remondikalkulatsioon olemas mitu nädalat, kuid ei ole mind sellest informeerinud, siis kas võib olla olukord kus sõiduk on minu teadmata juba suunatud taastusremonti?
Aitäh!
Juhul kui teise ettevõtte kalkulatsioon peaks tulema eelmisest natuke suurem siis kas see vahe tuleb mul endal tasuda?
Lisaks kas kahjukäsitleja võib remonditöökojale väljastada garantiikirja ilma mind sellest informeerimata? Ehk olukord kus kahjukäsitlejal on olnud remondikalkulatsioon olemas mitu nädalat, kuid ei ole mind sellest informeerinud, siis kas võib olla olukord kus sõiduk on minu teadmata juba suunatud taastusremonti?
Aitäh!
Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee
Kindlustusandja võib garantiikirja väljastada peale kahju hüvitamise otsust. Garantiikirja väljastamisest ei pea kannatanut teavitama. Samas ei tähenda garantiikirja väljastamine, et sõidukit asutakse tingimata remontima – lepingu remondiettevõttega sõiduki taastamise kohta sõlmib sõiduki omanik ehk kannatanu. Kindlustusandja ei telli remondi teostamist, vaid üksnes kannab remondi kulu.
Kui tegemist on vabatahtliku sõidukikindlustuse juhtumiga, siis on hüvitamise üksikasjad kokku lepitud kindlustuslepingus.
Küsimus: Millise valemi järgi "taksokindlustuse" hinda arvutatakse?05.02.2019
Kuna "taksokindlustust" kui sellist pole olemas, siis küsimus, millise valemi järgi taksokindlustuse hinda arvutatakse?
Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee
Sõiduki kasutamine taksona on üks tegur kindlustusmakse arvutamise valemis. Näiteks, kui sõidukit ei kasutata taksona, siis on selle sõiduki kindlustusmakse arvutamisel vastava teguri väärtus 1,0. Aga sama isiku sama sõiduki, mida kasutatakse taksona, vastav tegur näiteks 5,0. Teguri väärtused ja asukoht valemis sõltub kindlustusandjast.
Küsimus: Kui kaua on kindlustusseltsil aega kahjude hüvitamiseks?05.02.2019
Tere
Kui kaua on kindlustusseltsil aega kahjude hüvitamiseks? Tegemist on siis sõiduki täieliku hävimisega mida ei taastata. Kindlustusselts venitab ja kuna õnnetus juhtus välismaal, siis toob juba nädalaid põhjenduseks selle, et nad ei ole sõidukit Eesti transportinud ja see võtab aega. Kas on ka mingi maksimaalne aeg või võivad nad kuid venitada tuues põhjuseks, et ei ole aega olnud sõiduk Eesti toimetada ja läheb aega?
Kui kaua on kindlustusseltsil aega kahjude hüvitamiseks? Tegemist on siis sõiduki täieliku hävimisega mida ei taastata. Kindlustusselts venitab ja kuna õnnetus juhtus välismaal, siis toob juba nädalaid põhjenduseks selle, et nad ei ole sõidukit Eesti transportinud ja see võtab aega. Kas on ka mingi maksimaalne aeg või võivad nad kuid venitada tuues põhjuseks, et ei ole aega olnud sõiduk Eesti toimetada ja läheb aega?
Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee
Kui tegu on liikluskindlustuse juhtumiga, siis on kindlustusandja kohustatud kõik vajalikud toimingud tegema mõistliku aja jooksul, kuid kõige hiljem 30. kalendripäeval kindlustusjuhtumist teatamisest arvates. See tähtaeg pikeneb, kui kindlustusandjal ei ole mõjuval ja temast mitteoleneval põhjusel võimalik kõiki vajalikke toiminguid teha ettenähtud aja jooksul teha.
Vabatahtliku sõidukikindlustuse lepingus võib olla samuti kokku lepitud aeg päevades, mille jooksul nõude käsitlemise toimingud tuleb teha.
Kokkuvõtvalt – küsige kindlustusandjalt, millal sõiduk Eestisse toimetatakse ning, millal lõpetab kindlustusandja toimingud kahju hüvitamiseks.
Küsimus: Kui ostan sõiduki, mis on hiljuti läbi teinud avarii, siis kas liikluskahju võib tulla koos sõidukiga minu nimele?31.01.2019
Tere, soovin osta sõidukit, mis on teinud hiljuti avarii. LKF liikluskahjude kontroll näitab selle sõiduki vastutuse ulatuseks 100%, aga "summa on täpsustamisel või kahju ei hüvitata". Kui ma selle sõiduki ostan, siis kas liikluskahju võib tulla koos sõidukiga minu nimele?
Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee
Küsimus: Millise liikluskindlustuse paragrahvi järgi on taksojuht kohustatud tegema taksokindlustust, mis on minimaalselt 3-4 korda kulukam?29.01.2019
Tere.
Millise liikluskindlustuse paragrahvi, punkti järgi on taksojuht kohustatud tegema taksokindlustust, mis on minimaalselt 3-4 korda liikluskindlustusest kulukam?
Millise liikluskindlustuse paragrahvi, punkti järgi on taksojuht kohustatud tegema taksokindlustust, mis on minimaalselt 3-4 korda liikluskindlustusest kulukam?
Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee
Võlaõigusseaduse § 440 lõige 1 sätestab, et kindlustusvõtja peab lepingu sõlmimisel teatama kindlustusandjale kõigist talle teada olevatest asjaoludest, millel on nende olemusest tulenevalt mõju kindlustusandja otsusele leping sõlmida või teha seda kokkulepitud tingimustel.
Seega on kindlustusvõtjal kohustus liikluskindlustuse või sõidukikindlustuse lepingut sõlmides teavitada kindlustusandjat sellest, et sõidukiga osutatakse taksoteenust.
Kui taksoteenuse osutamist alustatakse lepingu kehtivuse ajal, siis tuleb selles teavitada kindlustusandjat lähtuvalt võlaõigusseaduse § 443.
Küsimus: Mida teha, kui parklas läksime rahulikult lahku, kuna autod olid terved aga paari päeva pärast hakkas minult remondiraha nõudma?29.01.2019
Tere! Jaanuari algul tagurdasi parklas teisele sõidukile otsa, kuid kuna kiirus oli väike, siis polnud ka kokkupõrge eriti tugev ja mingit kahju ei sündinud. Siiski ei sõitnud ma kohapealt minema vaid otsisin üles teise sõiduki omaniku ja kutsusin ta olukorda üle vaatama. Nii teise sõiduki omanik kui ka mina koos kaassõitjaga ühtegi kahju kummalgi autol ei tuvastanud ja läksime sõbralikult lahku (kogu juhtunu peaks olemas olema ka lähedal asuva asutuse turvakaameral). Paar päeva hiljem võttis minuga ühendust teise sõiduki omanik ja väitis, et minu auto olevat tema sõidukile siiski kahju tekitanud (Värvi kriipimine + auk tagumises stanges) ja soovis, et ma tasuksin osa remondikuludest.
Siit ka minu küsimus: Kuidas sellises olukorras käituda? Kuidas saan ma olla kindel, et kahju pole tekitatud hoopis kellegi kolmanda poolt? Seda enam, et sündmuskohal kinnitas ka teise sõiduki omanik, et autoga ei juhtunud midagi ning juhtunu ja minuga kontakteerumise vahele jäi paar päeva.
Siit ka minu küsimus: Kuidas sellises olukorras käituda? Kuidas saan ma olla kindel, et kahju pole tekitatud hoopis kellegi kolmanda poolt? Seda enam, et sündmuskohal kinnitas ka teise sõiduki omanik, et autoga ei juhtunud midagi ning juhtunu ja minuga kontakteerumise vahele jäi paar päeva.