Kahju- ja elukindlustus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kui ma kirjutan alla kindlustuse otsusele, kas ma saan seda hiljem vaidlustada?13.09.2017

Kindlustus pakub minu hävinud autole madalat hüvitushinda, millega ma ei nõustu.
1. Kindlustus on saatnud otsuse enda määratud (vaidlustatava) hinnaga ja palub see allkirjastada, et hüvitisraha minu kontole üle kanda. Kui ma sellele otsusele alla kirjutan enne vaide esitamist lepitusorgani või kohtu poole, kas saab seda käsitleda minu nõustumisena pakutud hinnaga?
2. Enne lepitusmenetlust tuleb vaidlusküsimuses esitada nõue kindlustusandjale ja anda kindlustusandjale võimalus nõudele vastata. Kas sellise nõude esitamisel on mingi kindel vorm ja see tuleb allkirjastada? Või piisab meilivahetusest konkreetse kahjukäsitlejaga, kus on kirjas minu nõutud hüvitishind koos põhjendustega, miks see on õiglane?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Ma ei tea, mis on kirjas selles dokumendis, mille allkirjastamist kindlustusandja palub. Seetõttu ei saa ma täpselt vastata. Üldiselt on kindlustusandja otsus dokument, mille kinnitab oma allkirjaga kindlustusandja esindaja. Kahju hüvitamise otsusele kannatanu allkirja tavaliselt ei võeta.

Küsige kindlustusandjalt, mis eesmärgil ta Teie allkirja vajab. Kui Teie allkirja on vaja kahju hüvitamiseks osas, milles vaidlust pole, näiteks sõidukiromu üleandmiseks kindlustusandjale ning Te leiate, et sellise kokkuleppe sõlmimine on õige, siis on mõistlik sinna lisada teave, et Te ei ole hüvitise suurusega rahul ning vaidlus hüvitise lõpliku suuruse osas jätkub.

Enne lepitusmenetlust peate olema pidanud läbirääkimisi kindlustusandjaga vaidluse lahendamiseks omavahel. Läbirääkimiste algatamiseks on mõistlik esitada oma soov koos põhjendustega kindlustusandjale. Piisab, kui esitate selle teabe tavalise e-kirjana. Kindlat blanketti ei ole ning see ei pea olema allkirjastatud.
 

Küsimus: Kas tööandjal on õigus nõuda minult kui avarii põhjustajalt remondikulude katmist kui kaskot ei olnud?05.09.2017

Mina, kui töötaja, tegin tööandaja autoga avarii, millel ei olnud peal kaskot. Kas mina peaksin kinni maksma remondikulud? Kas tööandjal on õigus nöuda minult remondikulude katmist kui kaskot ei olnud?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Tööandja kahju hüvitise nõue ja selle suurus sõltub juhtunu asjaoludest.

Riigikohus on oma äsja möödunud suve lahendis analüüsinud töötaja varaslist vastutust liiklusõnnetuse läbi kahju tekitamisel, vt https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/detailid.html?id=210461052. Võrrelge endaga juhtunut selles lahendis tooduga.
 

Küsimus: Kuidas käib teise korteri omanikule kahju hüvitamine, kas kindlustusfirma kaudu?30.08.2017

Tere. Korteris oli veeavarii ja kahjustada said alumised korterid. Minu ja kõik korterid on kindlustatud. Mina olen nõus maksma kahju eest kindlustusfirmasse. Aga üks korteri omanik nõuab minult, et ma maksan kohe raha tema arvele. Tema saatis mulle hinnapakkumine aga see summa on liiga suur. Kas see kalkulatsioon, mis tegi talle üks ehitusfirma, kas peab olema kooskõlastatud kindlustusfirmaga või ekspertiisiga? Kuidas siis käituda. Meil mõlemal on kindlustus ja mina olen nõus, et tema kindlustus saadab mulle nõue ja siis ma maksan kindlustusfirmale mitte otse korteri omanikule.
Tänan

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Kui kannatanul on kodu kindlustatud ja ülemine naaber tekitab talle kahju, siis on kannatanul kahju hüvitamiseks kaks valikut. Ta saab hüvitist nõuda kahju tekitajalt või oma kindlustusandjalt. See on kannatanu valik.

Kui kannatanu nõuab hüvitist oma kindlustusandjalt, siis nõuab kindlustusandja makstud hüvitise kahju tekitajalt tagasi. Arvestada tuleb ka sellega, et kui kannatanu nõuab kahju hüvitamist oma kindlustusandjalt, siis tuleb kannatanul kanda omavastutuse summa.
Selle omavastutuse võib kannatanu kahju tekitajalt sisse nõuda.

Kui kannatanu nõue tundub Teie jaoks liiga suur, siis peate esitama põhjendatud vastuväite – mis on kalkulatsioonis kulu, mida ei ole vajalik kanda korteri viimiseks õnnetusele eelnevale seisukorrale võimalikult lähendasse seisu.

Vastus on antud lähtudes eeldusest, et Teie kodukindlustus ei sisalda vastutuskindlustuse kaitset. Kui kahju tekitaja vastutus oleks kindlustatud, siis hüvitaks vastutuskindlustuse kindlustusandja kahju, mille eest kahju tekitaja vastutab.
 

Küsimus: Kas see on õige, et minult nõutakse kahju hüvitamist ja samas ka tõsteti autodele kindlustustariifi?25.08.2017

Tere,
Põhjustasin aasta tagasi ettevõtte autoga avarii. Kohe peale seda tarvitasin alkoholi ja mind mõisteti süüdi, mistõttu kindlustus nõuab teise auto remondikulud minult välja. Minu küsimus selline, et kui kindlustus tõstis peale õnnetust ettevõtte kõikide autode riskikoefitsienti, siis miks minult eraldi remondiraha nõutakse. Viimati suhtlesime kahjunõudjaga 10 kuud tagasi telefoni teel ja leppisime kokku, et räägime uuesti kuu aja pärast ning paneme tingimused paikka. Peale seda kuni tänaseni ei ole saanud ühtegi teadet. Nüüd mailiga tuli teade, et asi antud kohtusse. Kas kõik seaduspärane?

Lugupidamisega

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Teie küsimuses toodud asjaoludes ei ole midagi ebaseaduslikku.

Kui tarvitasite kohe peale õnnetuse põhjustamist alkoholi, siis on kindlustusandjal õigus kannatanule väljamakstud hüvitis Teilt tagasi nõuda. Kuna Te ei ole tagasinõuet aasta jooksul tasunud, siis on tavaline, et kindlustusandja nõuab tagasinõude tasumist kohtu kaudu. Teie kohustus on täitmata, seega on loogiline, et kokkuleppe otsimine on eelkõige Teie ülesanne.

Kindlustusmakse suurus ei ole tagasinõudega seotud. On tavaline, et see, kes kahju põhjustab või kelle autoga kahju põhjustatakse peab maksma suuremat kindlustusmakset. Kahju Te ju põhjustasite, seega ei ole midagi üllatavat, ammugi mitte ebaseaduslikku selles, et auto omanik peab maksma kindlustuse eest rohkem.
 

Küsimus: Kui tihti kasutavad kindlustusandjad tagasinõudeõigust isikute vastu, kes on tekitanud liiklusavariiga varalise kahju?23.08.2017

Kui tihti ja mis puhkudel kasutavad kindlustusandjad tagasinõudeõigust isikute vastu, kes on tekitanud liiklusavariiga varalise kahju teisele kaasliiklejale ja on süüd tunnistanud või avariis süüdi mõistetud ning ka puhkudel kui kindlustusjuhtumi ajal oli juht joobeseisundis. Kas tagasinõude teeb kindlustusandja või teeb seda liikluskindlustuse fond ja kas võetakse arvesse ka varem juhtunud kindlustusjuhtumeid, rikkumisi, joobe suurust jne. Ning kui kannatanu vara on hävinud s.t et kindlustusandja leiab, et otstarbekas pole autot remontida, siis kas seejärel kui esitatakse tagasinõue, siis tuleb auto hetke keskmine turuhind kompenseerida ja kas auto läheb üle inimesele, kes on selle kinni maksnud?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Kindlustusandjad kasutavad tavaliselt alati oma seadusest tulenevat õigust väljamakstud hüvitis tagasi küsida. Tagasinõude alused on liikluskindlustuse seaduses. Näiteks võib kindlustusandja kannatanule väljamakstud hüvitise kahju tekitajalt tagasi nõuda, kui
- juhtum põhjustati tahtlikult
- kahju põhjustaja lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt
- kahju põhjustaja juhtis sõidukit, mille valdamine oli ebaseaduslik
- kahju põhjustaja juhtis sõidukit joobeseisundis

Üksnes asjaolu, et kahju põhjustaja mõistetakse kahju tekitamises süüdi, ei ole tagasinõude alus.

Tagasinõude õigus on sellel, kes kannatanule kahju hüvitas. Kui kahju hüvitas kindlustusandja, siis esitab tagasinõude kindlustusandja, kui kahju hüvitab liikluskindlustuse fond, siis esitab tagasinõude liikluskindlustuse fond.

Tagasinõude näol ei ole tegemist karistusega. Seega varasemad rikkumised, joobe suurus jmt asjaolud tagasinõude esitamisel üldiselt tähendust ei oma.

Kui sõiduk hävib kindlustusjuhtumi tagajärjel ja kannatanu annab romu kindlustusandjale üle, siis on tagasinõude arvutamisel kaks võimalust – tagasinõude summat (kannatanule väljamakstud hüvitis) vähendatakse romu väärtuse võrra või saab tagasinõude maksja romu peale tagasinõude tasumist endale.
 

Küsimus: Kas kindlustusandja võib nõuda minult täit summat, kui jäin süüdi varalise kahju tekitamises ja sündmuskohalt lahkumises?23.08.2017

Tervist!
Mind mõisteti süüdi varalise kahju tekitamises ja sündmuskohalt lahkumises, nõude suurus oli 1000 eurot. Nüüd kindlustusandja nõuab minult täit summat. Kas tal on selleks seaduslik alus või peaks siiski tagasinõude suurus olema 30%.

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Kannatanule kahju hüvitanud kindlustusandja võib kogu väljamakstud hüvitise kahju tekitajalt tagasi nõuda muu hulgas siis, kui kahju tekitaja lahkus peale kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt. See õigus tuleb liikluskindlustuse seadusest.

Küsimuses toodud juhul ei ole tagasinõude õigus on piiratud 30%-iga kahju suurusest.
 

Küsimus: Kas kindlustus maksab ettemakstud perioodi makse tagasi kui juhtus avarii ja auto läheb kindlustusele?11.08.2017

Minu autole sõideti tagant otsa. Olen õnnetuses kannataja-pool. Kindlustusandja hindas sõiduki taastamist majanduslikult ebaotstarbekaks ning sõiduk läheb võõrandamisele minu kindlustusandjale. Et olin sõlminud liikluskindlustuse umbes poolteist kuud enne avariid, siis mis saab kindlustussumma jäägist?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Tavaliselt läheb sõiduki võõrandamisel liikluskindlustuse leping automaatselt uuele omanikule üle.

Erandina ülaltoodust saate antud juhul nõuda lepingu lõpetamist eeldusel, et olete jätkuvalt sõiduki omanik liiklusregistri andmetel. Erand tuleb liikluskindlustuse seaduse sättest, mis annab kindlustusvõtjale õiguse leping ennetähtaegselt lõpetada, kui sõiduk on hävinud, vt liikluskindlustuse seaduse § 22 lõige 1 punkt 2.

Kui leping lõpetatakse, siis saab kindlustusvõtja enammakstud kindlustusmakse tagasi.

Üksikasjalikumalt saba liikluskindlustuse lepingu lõppemisest lugeda siit http://www.lkf.ee/et/kindlustamise-tavad/lepingu-l%C3%B5ppemine.
 

Küsimus: Kas mittesüüdlasest avariis osalenule hüvitatakse kahju, kui tal puudub liikluskindlustuse leping?09.08.2017

Tere. Olen näiteks avariis süüdlane ja mul kindlustus on olemas, kuid teisel poolel, kes süüdi ei ole, liikluskindlustuse leping on sõlmimata. Kas talle ikka hüvitatakse minu poolt tekitatud kahju?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Kannatanule hüvitatakse kahju sõltumata sellest, kas tal on liikluskindlustuse leping või mitte.
 

Küsimus: Mille järgi kindlustus otsustab palju auto väärt on ja kas nendega on võimalik ka kaubelda väljamakstava summa suhtes?09.08.2017

Tere!

Sattusin hiljuti liiklusõnnetusse, kus minu 2007 aasta Toyota Avensisele sõideti tagant otsa. Teine osapool tunnistas süüd. Kindlustuse sõnul läheb auto mahakandmisele ja nad on nõus mulle maksma auto eest 3900 eurot. Auto sai aga ostetud pool aastat tagasi ja seda 4290 euro eest. Vaatasin auto24 kodulehelt enda sõiduki väärtust ja seal oli hinnaks 4000- 6000. Mille järgi kindlustus otsustab palju auto väärt on ja kas nendega on võimalik ka kaubelda väljamakstava summa suhtes?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Kui sõiduk on hävinud, siis hüvitab kindlustusandja kannatanule uue samaväärse sõiduki soetamise mõistliku kulu. Kindlustusandja hindab hävinud sõidukit, sh tema omadusi ja seisukorda ning võrdleb seda müügipakkumiste ja muu teabega. Võrdluse tulemusena kujundab kindlustusandja oma hinnangu sõiduki väärtusele.

Kui Te ei ole rahul kindlustusandja pakutava hüvitise suurusega, siis rääkige kindlustusandjaga läbi. Esitage oma argumendid, millele tuginete väites, et Teie sõiduk oli kallim kindlustusandja pakutud hüvitisest.
 

Küsimus: Kas mul on õigus nõuda omavastutuse hüvitamist kahju põhjustanud korteri omanikult?08.06.2017

Ülemise korruse korteris lõhkes veetoru, mille tõttu sai kannatada minu korter. Kindlustus on minu korteril olemas, kahju hüvitati ja kõik tehti korda kindlustusandja partnerfirma poolt. Antud remonditöid teostanud firma esitas mulle omavastutuse tasumiseks arve. Kas saan omavastutuse tasumist nõuda kahju põhjustanud korteri omanikult? Kui jah, siis kas pean omavastutuse enne ise tasuma ja siis esitama nõude teisele korteri omanikule?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Kui ülemise korteri omanik on Teile kahju tekitanud, siis saate temalt nõuda kahju hüvitamist. Seega, kui enamiku kahjust hüvitas Teie kindlustusandja, siis Teie saate nõude ülemiselt naabrilt omavastutuse osa. Kindlustusandja saab nõuda kahju tekitajalt Teile hüvitatud kahju.

Teil on remondifirma ees kohustus arve tasuda. Ei puutu remondifirmasse, et saate selle summa tasumist nõuda kahju tekitajalt.