Kahju- ja elukindlustus

Kui õnnetus välismaal kahe Eesti sõiduki vahel, siis käsitleb nõuet tavaliselt Eesti kindlustusandja. Kahju hüvitamise otsustamise osas sel juhul mingeid erireegleid ei ole, v.a see, et vastutuse hindamise küsimuses lähtutakse õnnetuse toimumiskoha seadusest.

Otsus tuleb teha kohe, kui kahju hüvitamise kohustuse olemasolu ja ulatuse kindlaksmääramiseks vajalike toimingud on lõpetatud. Kindlustusandja on kohustatud kõik vajalikud toimingud tegema mõistliku aja jooksul, kuid kõige hiljem 30. kalendripäeval kindlustusjuhtumist teatamisest arvates. Kui kindlustusandjal ei ole mõjuval ja temast mitteoleneval põhjusel võimalik kõiki vajalikke toiminguid teha eelnimetatud tähtajaks, peab ta sellest kahjustatud isikut eelnevalt teavitama ja selgitama, milles mõjuv põhjus seisneb, ning näitama ära vajalike toimingute lõpetamise eeldatava tähtaja

Kui kindlustusandja on Teile esitanud tagasinõude kahju osas, mille eest vastutate, siis on Teil igal juhul õigus teada, millest vastav summa koosneb. Kindlustusandja peab tõendama kahju suurust.

See, kas Teil on võimalik nõude summat vähendada või mitte sõltub konkreetsetest asjaoludest. Vaadake nõue ja selle aluseks olevad dokumendid läbi. Kõrvutage väljamakstud hüvitist võimaliku nõudega, mida kannatanu oleks võinud Teile otse esitada. Rääkige kindlustusandjaga läbi.

Pöörduge kindlustusandja poole, kes vastava remonditöö eest tasus. Selgitage olukorda ning püüdke koos kindlustusandjaga leida probleemile lahendus.

Kindlustusandja on kahju hüvitanud – hüvitise eest tellisite remonditöö enda valitud autoremondiettevõttest. Mõistlik on küsida hinnangut auto keretöö asjatundjalt. Näiteks maksaks abi küsida Autode Keretööde Liidust. See on Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liidu alaliit, kontakti leiate lehelt www.amtel.ee.

Eeldan, et küsimus puudutab liikluskindlustust. Leping läheb uuele kindlustuskohustusega isikule automaatselt üle. Väide nagu leping automaatselt üle ei lähe, ei ole õige. Automaatselt üle minevas kindlustuslepingus võib olla kokku lepitud, et riskiasjaolude muutumisest tuleb teavitada ning omaniku vahetus on riskiasjaolu muutus.

Kuna leping läheb automaatselt seaduse alusel üle, siis ei saa kindlustusandja keelduda kehtiva lepingu kindlustusperioodil tekitatud kahju hüvitamisest seetõttu, et kindlustusvõtja ei ole sõlminud peale omaniku vahetumist uut liikluskindlustuse lepingut.

Juhtum, kus sõiduk sõidab teelt välja nii, et kahjustada saab vaid seesama sõiduk, ei ole liikluskindlustuse juhtum. Seega liikluskindlustuse kindlustusandja ega Eesti Liikluskindlustuse Fond seda kahju ei hüvita.

Kui sõidukil oli vabatahtlik sõidukikindlustus ehk kasko, siis hüvitab kõnealusel juhul kahju sõidukikindlustuse kindlustusandja.

Kui sõidukikindlustust ei olnud, siis saab auto omanik nõuda kahju hüvitamist kahju põhjustajalt.

Metsloomale otsasõiduki korral hüvitab auto kahjustumise või hävimise kulu vabatahtliku sõidukikindlustuse (ehk kasko) kindlustusandja. Kui sõidukikindlustust ei ole, siis jääb see kahju auto omaniku kanda.

Liikluskindlustusega on kindlustatud sõiduki juhi vastutus kolmandale isikule tekitatud kahju eest, st liikluskindlustuse lepingu alusel hüvitab kindlustusandja õnnetuse teise osapoole kahju, mille eest sõiduki juht vastutab.

Liikluskindlustuse leping läheb automaatselt uuele kindlustuskohustusega isikule üle alates hetkest, mil liiklusregistri andmetes on uus kindlustuskohustusega isik. Kindlustuskohustusega isik on liiklusregistrisse kantud sõiduki vastutav kasutaja, kui vastutavat kasutajat ei ole, siis sõiduki omanik.

Lepingu kehtib edasi ka siis, kui omanikuvahetusest kindlustusandjat ei teavitata.

Samas selleks, et kindlustusvõtja ja kindlustusandja vahel saaks asjakohane kliendisuhe tekkida, on vaja, et sõiduki omandanud isik teavitab sellest kindlustusandjat. Näiteks ei tea kindlustusandja, kuhu saata lepingu lõppemise eel teave lepingu uuendamise vajadusest jmt.

Samuti võib liikluskindlustuse lepingus, mis sõiduki omandanud isikule tervikuna üle läks, olla kokku lepitud, et omanikuvahetusest tuleb teavitada.

Kokkuvõtvalt – teavitage kindlustusandjat, kui olete liikluskindlustusega sõiduki omandanud. Kindlustusandja leiab päringuga LKF-i lehelt sõiduki registreerimismärgi järgi, vt https://www.lkf.ee/et/kindlustusekehtivus.

Esitatud küsimusele ei ole ühest vastust, vastus sõltub paljudest üksikasjadest.

Üldiselt võib arvata, et tormi tõttu langenud puu või okste tekitatud kahju eest vastutab kinnistu, millel puu asus, omanik. Erandiks võib olla näiteks olukord, mida saab lugeda vääramatuks jõuks. Tavaline tugev tuul ei ole vääramatu jõud. Võib arvata, et ka tavaline iga-aastane torm mitte. Tähendust võib omada ka see, kas ja kuidas on murdunud puu kinnistu omanik puud hooldanud või kontrollinud selle ohutust.

Pöörduge kindlustusandja poole, selgitage, et Te ei ole hüvitise suurusega nõus. Tooge välja põhjused, miks peaks hüvitis suurem olema.

Kui Te ei jõua summa osas kindlustusandjaga kokkuleppele, siis leppige kindlustusandjaga kokku, kes võiks olla ekspert, kelle arvamust mõlemad pooled aktsepteerivad. Võimalike eksperte võite küsida kindlustusandjalt või ka ise interneti otsingu abil.