Kahju- ja elukindlustus

See, kas ekspertiisi kulu peab kandma kindlustusandja või kindlustusvõtja sõltub väga paljudest detailidest. Seetõttu ei saa ühest vastust ilma kõiki asjaolusid teadmata anda.

Näiteks on üks variant, et tõestate oma väiteid nende ekspertide hinnangutega, kellele oma e-kirjas viitate.

Teine variant on proovida kindlustusandjaga kokkuleppele jõuda, et hinnangu kulu kannab kindlustusandja ja kui selgub, et radar ei ole juhtumis kahjustada saanud, siis maksate kindlustusandale hinnangu kulu tagasi.

Kui Te kindlustusandjaga kokkuleppele ei saa ja olete veendunud, et kindlustusandja otsus ei ole õige, saate pöörduda vaidluse lahendamiseks lepitusorganisse, vt http://www.eksl.ee/lepitusorgan.

Kahju hüvitaja andmed leiate mugavalt kahju põhjustanud sõiduki registreerimismärgi ja õnnetuse aja järgi LKF-i päringust, vt https://vs.lkf.ee/pls/xlk/!sysadm.ic_insurance_cover_pkt.show_form?p_purpose=CLAIM.

Kuna küsimuses ei ole täpsustatud, mis kindlustusteenusega on tegu, siis saab vaid üldistades vastata – kopra poolt langetatud puu kukkumine võib olla kindlustusjuhtum. Täpse vastuse saab anda üksnes hinnates konkreetse kindlustuslepingu tingimusi.

Kui sündmuskoha vaatlus on võimalik ilma kinnistu omanikuta, siis ei pea kinnistu omanik seal juures viibima. Vaatluse käigus kogutakse ju üksnes teavet selle kohta, mis seis oli objektil vaatluse ajal, sh tavaliselt käivad sinna juurde fotod või ka video. Vaatlusakti kinnitavad need inimesed, kes vaatluse juures osalesid.

Kui hiljem selgub, et vaatlusaktis toodu ei ole õige (võib ju olla, et vaatlusel osalejad jätsid midagi kahe silma vahele), siis võib üks või teine osapool täiendavaid tõendeid esitada.

Saan küsimusest aru, et kindlustusandja on hüvitanud Teie kinnistul asunud puu kukkumisest tuleneva kahju kolmandale isikule ja on nüüd Teile vastavas osas tagasinõude esitanud. Kindlustusandja peab tagasinõuet tõendama. Tõendiks on sündmuskoha vaatlusakt, aga ka muud võimalikud tõendid.

Iga kindlustusandja teeb ise oma reeglid, kuidas inimese kindlustus- ja kahjuajalugu kindlustusmakse määramisel arvesse võtta. Ma ei tea kõikide kindlustusandjate vastavaid reegleid nende kõikides üksikasjades. Seega väga täpse vastuse saamiseks tuleb Teil oma küsimus esitada igale kindlustusandjale. Ka siis tuleb arvestada, et kindlustusandja võib kindlustusmakse arvutamise metoodikat igal ajal muuta.

Ma arvan, et mopeediga seotud kindlustusajalugu sõiduautole üle ei kandu. Kindlustusriski mõttes on mopeedi juhtimine ja auto juhtimine piisavalt erinevad riskid.

Jah, liikluskindlustuse leping peab olema ka mootorsõiduki liiklusregistrisse kantud haagisel. Liikluskindlustuse seaduses on kirjas, millal hüvitatakse kahju haagise liikluskindlustuse lepingu alusel – näiteks siis, kui kahju põhjustati haagisega autoga ja veduk jääb tuvastamata. Ka võib juhtuda, et pargitud haagis pääseb liikuma nii, et põhjustab ise kahju.

Tavaliselt on küll nii, et kui lepingu alusel on hüvitist makstud, siis on kindlustusmakse järgmisel aastal suurem. See, et kahju ei ole tekkinud kannatanu süül, ei oma tavaliselt tähendust.

Kuna selliste kriimude puhul on palju asjaolusid – kas tekkisid pesulas või olid enne, kas tegu on tavalise kulumisega või mitte jne jne, siis saan anda vaid soovituse – pöörduge kindlustusandja poole ja paluge kahju ära hinnata. Siis saate otsustada, kas lasete hüvitise eest selle korda teha või mitte.

Kui kahju hüvitatakse sõidukikindlustuse lepingu ehk kasko alusel, siis on kahju hüvitamise üksikasjad kindlustuslepingus kokku lepitud, sh on kindlustuslepingus kirjas, millal auto taastatakse ja millal loetakse hävinuks.

Liikluskindlustuse puhul kehtib tavaliselt üldreegel – kui sõiduki remondi hind on sõiduki väärtusest väiksem, siis on sõiduk kahjustunud ja hüvitatakse sõiduki remondi kulu. Kui remondi hind ületab sõiduki väärtust, siis loetakse sõiduk hävinuks ja hüvitatakse sõiduki väärtus.

Kui sõiduk on hävinud, siis peab hüvitise eest saama hävinuga samaväärse sõiduki. See, kas sõidukil on paak kütust täis või on tühi, ei mõjuta sõiduki hinda. Ei saa nii arvutada, et sõiduki väärtus pluss paagis oleva kütuse hind. Nii nagu ei saa arvutada sõiduki väärtus pluss klaasipesuvedeliku hind, mootoriõli hind, klaasipuhastajate hind jne.

Kui Te ei ole rahul kindlustusandja pakutava sõiduki väärtusega, siis võite küsida suuremat summat. Andke kindlustusandjale teada, mis summat soovite ja millele oma soovis tuginete. Proovige kindlustusandjaga kokkuleppele jõuda. Kui kokkuleppele jõudmine ei õnnestu ja olete veendunud, et kindlustusandja otsus ei ole õige, saate vaidluse lahendamiseks pöörduda lepitusorgani poole, vt https://www.lkf.ee/et/lepitusorgan.

Kannatanu sõiduki tehnoülevaatuse puudumine tavaliselt ei mõjuta kahju hüvitamist liikluskindlustuse lepingu alusel. Mõju võib olla üksnes siis, kui ka kannatanul oli mingi osa õnnetuse tekkimises ning sõiduki tehniline seisukord oli õnnetuse üks põhjustest.

Kindlustusfirmal on õigus korteriühistult väljamakstud hüvitis tagasi nõuda, kui kindlustusandja hüvitas ühistu liikme sõidukile maja katuselt kukkunud lume läbi tekkinud kahju.

See, et sõidukikindlustus on vabatahtlik ei tähenda, et tagasinõude õigust ei ole. Peale kahju hüvitamist läheb kannatanu nõue kindlustusandjale üle. Ühistu ja selle liige on kaks eri isikut, seega ei ole tegu iseendale tekitatud kahjuga.

Üldiselt vastutab ühistu maja katuselt lume kukkumise läbi tekkinud kahju eest, seega ei ole ühistul ka alust tagasinõude tasumisest keelduda. Erandlik võib olukord olla näiteks siis, kui ühistu juhtis näiteks sildiga tähelepanu, et sellele kohale parkimine on ohtlik.

Olukorras, kus kahjustunud asja teised kaasomanikud ei ole nõus kahjustunud asja parandama, tuleb kindlustusandjal tavaliselt hüvitis välja maksta rahas. Siiski võib olla, et Teie kindlustuslepingus on üksikasjalikumalt või teisiti kokku lepitud. Sel juhul tuleb käituda nii nagu kindlustuslepingus kokku lepitud.

Pöörduge oma kindlustusandja poole ja selgitage olukorda. Oma kindlustusandjalt saate ka vastuse, kuidas edasi toimida.