Kahju- ja elukindlustus

Liikluskindlustuse lepingu võib sõlmida iga kindlustushuviga isik. Auto kasutajal on kindlustushuvi. Seega saate oma kasutuses olevale sõidukile, mille omanik Te ei ole, liikluskindlustuse lepingu sõlmida.

Üksikasju sel teemal leiab siit https://lkf.ee/images/files/Liiklus_kindlustusvotja_veebitekst3.pdf.

Liikluskindlustuse lepingu alusel ei hüvitata sõiduki valdaja juhitud sõiduki omanikule tekitatud asjakahju, vt liikluskindlustuse seadus § 33 punkt 8. Auto juht valdab nii sõidukit, mida ta juhib, kui ka selle küljes olevat haagist.

Seega, kui auto ja selle taga olev haagis saab kahjustada auto juhi tegevuse tõttu, siis liikluskindlustuse lepingu alusel ei hüvitata ei auto ega ka haagise kahjustumise läbi tekkinud kahju.

Üldpõhimõtte kohaselt vastutab maja omanik kahju eest, mis tekkis maja katuselt lume kukkumisest kolmanda isiku autole. Nõudke kahju hüvitamist maja omanikult.

Kui maja omanik kahju ei hüvita või võtab tal kahju hüvitamine aega, siis on mõistlik nõuda kahju hüvitamist oma sõidukikindlustuse kindlustusandjalt ja kanda esialgu ise omavastutuse osa.

Kui kahju hüvitamise nõue on muutunud sissenõutavaks, kuid kindlustusandja ei ole kahju hüvitanud, siis peab kindlustusandja maksma viivist.

Kahju hüvitamise nõue muutub sissenõutavaks, kui kindlustusandja on lõpetanud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu ja ulatuse kindlaks määramiseks vajalikud toimingud. Kindlustusandja peab need toimingud tegema mõistliku aja jooksul, kuid kõige hiljem 30. kalendripäeval kindlustusjuhtumist teatamisest arvates. See 30-päevane tähtaeg võib mõjuval põhjusel edasi lükkuda.

Eestis toimunud liikluskindlustuse juhtumi läbi tekkinud kahju hüvitamist võib kannatanu nõuda LKF-ilt, kui kannatanu nõue hüvitamisele kuuluva kahju osas on selge ning vaidlus on üksnes selle üle, millisel Eestis tegutseval kindlustusandjal lasub kahju hüvitamise kohustus.

Seega näiteks, kui õnnetuses saab viga kaasreisija, kellel endal ei olnud mingit osa kahju tekkimises ega kahju suuruses, siis tema kahju hüvitab LKF, kui ei ole teada kumb sõidukijuhtidest kahju põhjustas. Samas sõiduki kahjustumise läbi tekkinud kahju ei hüvitata, sest selles osas ei ole nõue selge – ei ole teada, kas ja mis osa oli selle sõiduki juhil kahju tekkimises.

Olukord, kus sõiduki hävimisel maksab sõidukikindlustuse kindlustusandja sõiduki turuväärtusest oluliselt väiksema summa on harv, aga võimalik. Näiteks võib kindlustuslepingus kokku lepitud sõiduki kindlustussumma olla turuväärtusest väiksem. Sel juhul arvestatakse alakindlustust ja hüvitis on sõiduki turuväärtusest väiksem. Samuti võib kindlustusandja hüvitist vähendada kui kahju tekkis lepingus kokkulepitud ohutusnõuete eiramisest või sel eiramisel oli mõju kahju suurusele. Mõnikord on lepingus kokku lepitud, kuidas sõiduki hävimisel hüvitis arvutatakse ja selle arvutuskäigu tulemus võib erineda sõiduki turuväärtusest.

Sõiduki turuväärtusest väiksem hüvitis on tavaline, sest kahju hüvitamisel jääb lepingus kokku lepitud omavastutus kindlustusvõtja kanda.

Uurige kindlustusandjalt, mis põhjusel kindlustusandja pakub turuhinnast väiksemat hüvitist. Võrrelge vastust kindlustuslepingu tingimustega. Esitage kindlustusandjale oma selgitused ja põhjendused. Püüdke kindlustusandjaga kokkuleppele saada. Kui te ei saa kindlustusandjaga kokkuleppele ja arvate, et kindlustusandja eksib, siis saate vaidluse lahendada kindlustuse lepitusorganis, vt http://www.lkf.ee/et/kindlustusvaidlus-202.

Esmalt tuleks sellele küsimusele vastust otsida konkreetsest kindlustuslepingust. Kui kindlustuslepingus ei ole vastust, kas ja mis tingimustel hüvitatakse ehitise taastamisel omanikujärelevalve kulu, tuleks lähtuda üldisest kahju hüvitamise loogikast.

Üldise loogika kohaselt tuleb hoone kahjustumisel hüvitada hoone parandamise mõistlik kulu. See, kas omanikujärelevalve kuulub hoone parandamise mõistliku kulu hulka, sõltub konkreetsest juhtumist – kas omanik peab asja taastamiseks tegema omanikujärelevalvet või mitte. Kui hoonet ei saa taastada ilma omanikujärelevalveta, siis tuleb vastav kulu hüvitada.

Iga kindlustusandja võib ise määrata liikluskindlustuse makse suuruse. Kindlustusmakse järgmiseks perioodiks võib olla eelmisest perioodi kindlustusmaksest suurem. Liikluskindlustuse seadus ei sätesta reegleid kindlustusmakse suuruse määramisele. Kindlustusandja ei riku seadust, kui küsib Teilt võrreldes eelneva perioodiga viis korda kõrgemat kindlustusmakset.

Mugavalt saab eri kindlustusandjate makseid võrrelda LKF-i kalkulaatori abil, vt https://hermes.lkf.ee/.

Kui tules sai kahjustada laudiseta hoone, siis laudise taastamist ei hüvitata. Kindlustusandja hüvitab kindlustusjuhtumi läbi tekkinud kahju. Antud näites tekkis kindlustusjuhtumi läbi kahju laudiseta hoonele. Taastatakse kahjujuhtumi, tulekahju, eelne seis. Kindlustusjuhtumi eel oli hoone laudiseta.

Kahjustatud isikul on õigus valida talle sobiv sõiduki taastusremonti teostav autoremondiettevõte. Piiranguid selles osas ei ole. Kindlustusandja hüvitamiskohustus piirdub mõistlike kulutustega kindlustusjuhtumi eelse olukorra taastamiseks. Näiteks, kui valite remondiettevõtte, kus remont on teisest kvaliteetset tööd pakkuvast remondiettevõttest kallim, siis hüvitab kindlustusandja kahju odavama kalkulatsiooni alusel ja ülejäänud osa jääb Teie kanda.
Sõiduki remondikoha valikust vt üksikasjalikumalt siit https://lkf.ee/images/files/Remont_soidukikahjustumine12.pdf.

Kui sõiduk on kahjustunud, siis hüvitab kindlustusandja kahju kandes sõiduki taastusremondi kulu, mille maksab remondi teostajale. Vaid üksikutel erandjuhtudel kannab kindlustusandja sõiduki taastusremondi hüvitise kannatanule, vt üksikasjalikumalt siit https://lkf.ee/images/files/Liiklus_rahas_hyvitamine4.pdf.

Kui sõiduk on hävinud, siis hüvitab kindlustusandja kahjustatud isiku jaoks uue samaväärse sõiduki soetamise mõistliku kulu. Kui uue samaväärse sõiduki soetamine ei ole võimalik, hüvitab kindlustusandja sõiduki väärtuse. Viimasel juhul hindab sõiduki väärtuse asjatundja.