Kahju- ja elukindlustus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas saan auto omanikuna karistada, kui ekskaasa sõidab autoga, mida ma enam edasi ei kindlusta ja tema ka ei soovi maksta?09.02.2017

Tere!
Olen sõiduki omanik, kuid sõidukit on kasutanud ja kasutab jätkuvalt minu ekskaasa. Kätte on jõudnud aeg pikendada liikluskindlustust, kuid ekskaasa ei soovi selle eest maksta, mistõttu kaalun kindlustuse lõpetamist. Küsimus: kui mina sõiduki omanikuna ei sõlmi enam liikluskindlustuse lepingut kõne all olevale sõidukile, kas kindlustuseta auto kasutamise eest teise isiku poolt saaksin karistada mina või see kes autot kasutab? Ta on kasutajana kirjas auto passis.

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Trahvi liikluskindlustuseta auto juhtimise eest saab auto juht.

Kui liikluskindlustuseta autoga tekitatakse kahju ja viimase lepingu lõpust ei ole aasta möödas, siis hüvitab kannatanule kahju viimase lepingu kindlustusandja. Kindlustusandja küsib väljamakstud hüvitise kindlustuskohustusega isikult tagasi. Kindlustuskohustusega isik on sõiduki omanikuna või vastutava kasutajana liiklusregistrisse kantud isik.

Kui viimase liikluskindlustuse lepingu lõpust möödub aasta, siis rakendub liikluskindlustus automaatselt sundkindlustusena. Sundkindlustuse makse tasumise kohustus on kindlustuskohustusega isikul.

Kokkuvõtvalt:
- liikluskindlustuseta autot ei tohi kasutada;
- trahvi liikluskindlustuseta auto kasutamise eest saab auto juht;
- auto registrijärgne omanik või vastutav kasutaja võib saada trahvist palju suurema kahju hüvitamise nõude ja sundkindlustuse makse tasumise kohustuse.
 

Küsimus: Kas saan kasutada ja kindlustada autot, mille omanik on surnud?08.02.2017

Tere! Kas ma saan kasutada ja kindlustada autot, mille registreerimistunnistusel olen kirjas kasutajana, kuid omanik on surnud? Pärimisprotsess ei ole veel toimunud. Praegune kindlustus kehtib veel 1 kuu. Kas saan seda seejärel enda nimele teha.

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Kindlustuslepingu saab sõlmida iga kindlustushuviga isik.

Liikluskindlustuse lepingu sõlmimise huvi on kindlasti registreerimistunnistusel märgitud sõiduki kasutajal või muul inimesel, kes autot kasutab.

Ka vabatahtliku sõidukikindlustuse lepingu sõlmimise huvi on küsimuses kirjeldatud juhul auto kasutajal.
 

Küsimus: Kas loeb ka see, kui küsin lisaks kindlustusseltsile auto turuväärtuse kohta hinnangut ka mujalt, ja kust seda küsida?07.02.2017

Tere,
Meil oli liikluskindlustusjuhtum ja kindlustusandja hinnangul autot remontida pole mõistlik. Praegu aga oleme eriarvamusel hüvitatava turuväärtuse üle. Kas on olemas mingi hea tava või üldised reeglid auto turuväärtuse määramiseks? Näiteks kas väärtuse arvutamiseks tuleb/tohib arvesse võtta sama margi ja aasta luukpära ja sedaani variante? Või kas on õige võtta arvesse hindu 7 kuud tagasi või peaks ikka antud hetkel turul olevate autode hindadest lähtuma? Kas ja kuidas peaks kindlustusandja põhjendama konkreetse hinna arvutust?
Teine küsimus veel - kui soovin teise eksperdi hinnangut lisaks, kust oleks kõige arukam seda eksperti otsida, kelle poole pöörduda?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Kui sõiduk on hävinud, siis hüvitab kindlustusandja kahjustatud isiku jaoks uue samaväärse sõiduki soetamise mõistliku kulu. Kui uue samaväärse sõiduki soetamine ei ole võimalik, hüvitab kindlustusandja sõiduki väärtuse. Täpseid reegleid, milline sõiduk on hävinud sõidukiga samaväärne, ei ole. See on alati hinnangu küsimus.

Üks viis selle vaidluse lahendamiseks on leida asjatundja, keda usaldate Teie ja keda usaldab ka kindlustusandja. Leppige kindlustusandjaga kokku, et küsite selle asjatundja arvamust ja kahju hüvitamisel lähtutakse sellest arvamusest. Asjatundja leidmisel võite küsida kindlustusandja nõu, samuti leiab vastava teenuse pakkujaid interneti otsinguga.
 

Küsimus: Kas seaduses on sätestatud, mis aja jooksul peab kindlustusselts avarii osas asjaga ühele poole saama?07.02.2017

Tere, liiklusõnnetus juhtus juba enam kui 30 päeva tagasi. Õnnetusjuhtumist sai teavitatud kindlustusseltsi samal päeval. Osapooled jõudsid kokkuleppele kumb kannatanu(mina) ja kumb põhjustaja.
Nüüd kindlustus ei anna mulle infot. Ei tea mis edasi saab.
Kas seaduses on kuidagi sätestatud kord või tähtajad mis perioodil kindlustusselts peaks asjaga ühele poole saama?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Kindlustusandja peab nõude ära käsitlema mõistliku aja jooksul, kuid kõige hiljem 30. kalendripäeval kindlustusjuhtumist teatamisest arvates. Kui see ei ole mõjuval ja kindlustusandjast olenemata põhjusel võimalik, siis peab kindlustusandja sellest kannatanut teavitama ja takistusi selgitama. Need reeglid on liikluskindlustuse seaduse paragrahvis 39.

Küsige kindlustusandjalt selgitusi. Kui kindlustusandja selgitusi ei anna, siis pöörduge vaidluse lahendamiseks liikluskindlustuse lepitusorgani poole, vt http://lkf.ee/et/lepitusorgan.
 

Küsimus: Kas ehitamisel olevat maja, millel puudub veel kasutusluba aga kus inimesed juba elavad, saab kindlustada?06.02.2017

Tere! Mure seisneb selles, et maja on alles ehitamisel ja sellel puudub kasutusluba, aga inimesed elavad juba elamus sees. Kas kindlustusfirma on nõus kindlustama maja ning kui peaks majaga juhtuma kindlustusjuhtum, kas nad ka hüvitavad kahju või võib neile ette jääda kasutusloa puudumine? Tänud!

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Kasutusloata maja kasutamine võib osutuda oluliseks asjaoluks. Seetõttu teavitage kindlustusandjat kasutusloa puudumisest enne kindlustuslepingu sõlmimist. Samas märkige ära, et majas elatakse sees.

Tavaliselt ei oma kindlustusjuhtumi puhul kasutusloa puudumine kahju hüvitamisel tähendust. Erandiks võib olla näiteks olukord, kus lepingu sõlmimisel kasutusloa puudumisest ei teavitatud. Samuti võib näiteks kahju hüvitist vähendada, kui kahju tekkis asjaolu tõttu, mis oli kasutusloa saamise takistuseks.
 

Küsimus: Kas see on õiglane, et nõuetekohaselt valgustamata ja joobes jalgratturile tagant otsasõidu korral on süüdlane üksnes jalgrattur?02.02.2017

Tere!
Juhtus liiklusõnnetus. Nõuetekohaselt valgustamata ja joobes jalgrattur liikus maanteel, oli halb nähtavus. Talle sõitis tagant otsa sõiduauto. Autos olnud inimesed vigastada ei saanud, kahju on materiaalne (auto esiklaas jm). Küll aga sai vigastada jalgrattur, kes vajas haiglaravi. Kindlustus esitas jalgratturile rahalise nõude auto kahjude hüvitamiseks (rohkem kui 3000 eurot).
Kas jalgrattur on sellises õnnetuses tõepoolest ainus süüdlane? Kas ei peaks mitte autojuht valima halva nähtavuse korralt sobiva kiiruse?
Politsei on menetluse lõpetanud, kindlustus ootab tasumist, kuid jalgratturi sissetulek ei võimalda nimetatud summat maksta (sest ta on pensionär, kelle kuu sissetulek jääb alla 300 euro).
Kui selles õnnetuses oleks jalgrattur hukkunud, siis kes oleks maksnud kindlustusele kahjud?
Hetkel tundub olukord ebaõiglane, et autojuht ei oma mingisugust vastutust tekitatud õnnetuse ees.
PS Oleme pöördunud ka politsei poole, kes menetlusega tegeles ja nemad soovitasid nõu ja abi just siit otsida.
Vastust ootama jäädes.

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Asjaosaliste süü hindamisega tegeleb Politsei. Nagu küsimusest aru saan, et Politsei menetluse lõpetanud.

Kindlustus tegeleb vastutuse määramise ja kahju hüvitamisega. Liiklusõnnetuse puhul tuleb kindlustusandjal selgitada mis ulatuses keegi teisele tekitatud kahju eest vastutab. Vastutuse määramisel tuleb arvestada, et auto, kui suurema ohu allika, juht vastutab tekitatud kahju eest oma süüst sõltumata. Samuti tuleb arvestada asjaosalise enda osa tekkinud kahjus.

Kui sõidukikindlustuse kindlustusandja on kahju hüvitanud, siis võib ta esitada tagasinõude kahju tekitaja vastu selles ulatuses, mille eest kahju tekitaja vastutab. Vastutuse ulatus sõltub juhtumi kõikidest üksikasjadest.

Jalgratta ja auto kokkupõrke puhul tuleb hinnata asjaosaliste enda osa tekkinud kahjus.

Auto omanikule tekitatud kahju puhul tuleb hinnata, kui suur oli jalgratturi osa ja kui suur oli auto juhi enda osa talle endale tekkinud kahjus. Teisisõnu tuleb hinnata, kas ja mis ulatuses toimus õnnetus auto juhist tingitud asjaoludest ja mis ulatuses jalgratturist tingitud asjaoludest. Sellest sõltub, mis ulatuses vastutab jalgrattur sõiduki omanikule tekitatud kahju eest.

Ka jalgratturile tekitatud kahju puhul tuleb hinnata, kui suur oli jalgratturi osa talle endale tekitatud kahjus. Sellest sõltub, mis ulatuses vastutab auto juht ja auto liikluskindlustuse kindlustusandaja jalgratturile tekitatud kahju eest.

On selge, et küsimuses toodu pinnalt ei saa anda konkreetset vastust, kuid saate asjaolusid ise hinnata ja selle põhjal kujundada oma seisukoha ning järgnevad sammud.

Kui leiate, et kindlustusandja esitatud tagasinõue on ebaõiglane, näiteks leiate, et ka auto juhil oli oma osa tekkindu kahjus, siis pöörduge kindlustusandja poole. Rääkige läbi. Selgitage oma seisukohta, selgitage jalgratturi majanduslikku seisu jne. Prooviga jõuda kokkuleppele kindlustusandjaga. Kui Te ei jõua kokkuleppele, kuid arvate, et Teil on õigus, siis saate vaidluse lahendamiseks pöörduda kindlustuslepitaja poole, vt http://www.lkf.ee/et/lepitusorgan.

Kui jalgrattur sai juhtumis kahju ja Teie hinnangul on selle kahju tekkimises oma osa ka auto juhil, siis pöörduge kahju nõudega auto liikluskindlustuse kindlustusandja poole.
 

Küsimus: Kuhu ma edasi peaks pöörduma, kui soome liikluskindlustuse eesti esindaja ei reageeri kõnedele ega kirjadele?19.12.2016

Olen korduvalt pöördunud soome liikluskindlustuse eesti esindaja poole palvega hoida mind kursis toimuvaga. Kolme nädala jooksul pole vastatud minu e-kirjadele ega kõnedele.
Kuhu ma edasi peaks liikuma või mida tegema?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Välismaa kindlustusandja Eesti esindaja peab kooskõlastama oma tegevuse välismaise kindlustusandjaga. See võtab paratamatult aega. Sel põhjusel on esindajal aega vastata nõudele kolm kuud. Kui välismaa kindlustusandja esindaja ei ole nõudele kolme kuu jooksul vastanud, siis saate nõude esitada Eesti Liikluskindlustuse Fondile.

Kindlasti ei õigusta ülaltoodu seda, et Teie pöördumistele ei vastata. On mõistlik, et välisriigi kindlustusandja esindaja vastab Teie küsimustele ning selgitab olukorda. Pöörduge palun veelkord esindaja poole, et saada teavet nõude menetlemise seisu ja edasise käigu kohta.
 

Küsimus: Mida teha, kui avarii süüdlane (soome numbrimärgiga auto) ega kindlustus ei võta minuga ühendust?15.12.2016

Liiklusõnnetuse teatamisest sai 29 päeva. Õnnetuse põhjustanud soome numbrimärgiga sõiduki kindlustus ei ole minuga kaks nädalat suhelnud ja kahju hüvitanud. Mis on minu õigused? Liiklusõnnetus toimus eestis ja oli vigastatuid.

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Võtke palun ise kindlustusandjaga (Soome sõiduki kindlustusandja esindaja Eestis) ühendust. Uurige, mis seisus Teie nõude käsitlemine on. Kas nõude rahuldamisel on takistusi, kas saate neid takistusi kõrvaldada, kes saab neid takistusi kõrvaldada jne.
 

Küsimus: Kas kindlustusandjal on kohustus teavitada klienti kohustusliku liikluskindlustuse lõppemisest?15.12.2016

Kas kindlustusandjal oli kohustus teavitada kindlustusvõtjat korduvalt, kui kindlustuspoliisi pikendamise ülekanne jäi tegemata. Kindlustusandja saatis pakkumuse minuga vanasti kokkulepitud e-maili aadressile xxx@hot.ee. Pakkumusarvel on kirjas lepingueelne teave, kindlustuslepingu sõlmimise ja jõustumise tingimused ning info, mis juhtub juhul, kui makset vastavalt ei tasuta. Kuna elektronposti aadress muutus, siis see info minuni ei jõudnud. Sain SMS teavituse, et arve on tasumata. Koheselt võtsin kindlustusandjaga ühendust, teatasin oma uue e-posti xxx@gmail.com aadressi ja palusin arve sinna saata ning sooritasin ülekande.
Minu poolt tasutud makse tagastati, kuna ülekanne oli teostatud ilma viitenumbrita. Selgitati, et kliendibaasi laekumine automaatprotsess ning viitenumber on kliendi unikaalseks tunnuseks. Seega jäi arve tasumata.
Heauskselt ja veendunult, et mul on kehtiv kindlustus, liiklesin edasi pea pool aastat kuni ootamatul moel sain teada, et mul ei ole kehtivat kindlustust.
1. Kas on õiguspärane, et kindlustusandja lihtsalt lõpetab lepingu, kuigi omab infot kontaktide muutuse kohta, kindlustuse vajaduse kohta ning minu mure oli telefonitsi selgelt väljendatud, et kindlustus kehtiks?
2. Kas kindlustusandja, teades, et oli saatnud pakkumise ja arve kehtetule aadressile ja talle tehti teatavaks uus, ei oleks pidanud saatma pakkumist ja korduvat teadet uuele kokkulepitud e-aadressile sest ta oli oma kohustuse juba täitnud.
3. Kas hea kindlustusteenuse tava on lihtsalt sõnad paberil ja teenuse pakkuja ei pea tegema ühtegi täiendavat (üleliigset) liigutust jättes temalt teenuse ostja äärmiselt halba olukorda?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Küsimuses kirjeldatud olukorras on palju üksikasju, kuid täpseks vastamiseks on palju teavet ka puudu: kas ja mida on liikluskindlustuse lepingus kokku lepitud lepingu uuendamise kohta; kas ja mida on lepingus kokku lepitud makse laekunuks lugemise kohta; kas ja mida on lepingus kokku lepitud kontaktandmete muutumisest teavitamise kohta. Sellest tulenevalt on vastus üldine.

Liikluskindlustuse leping võib olla automaatselt pikenev või leping, mis automaatselt ei pikene. Üksikasjad vt siit https://lkf.ee/images/files/Liiklus_lepingupikendamine_veebitekst6.pdf. Automaatselt pikeneva lepingu puhul on kindlustusandjal seadusest tulenev kohustus kindlustusvõtjat lepingu lõppemisest teavitada. Teistsuguse lepingu puhul seadusest tulenevat teavitamiskohustust ei ole.

Kindlustusteenuse hea tava ei ole vaid sõnad paberil, kindlustusandjad järgivad kirjapandud head tava. Nagu küsimuses kirjas, teavitas kindlustusandja Teid lepingu lõppemisest e-posti aadressil, mille Te ise olite lepingu sõlmimisel andnud. Lisaks saatis kindlustusandja täiendava teavituse. Küsimuses toodu põhjal tundub mulle, et etteheide kindlustusandja suhtes ei ole asjakohane.

Lepingu sõlmimise kohustus on sõiduki omanikul. Seega kuulub sõiduki omaniku kohustuste hulka kontrollida ka lepingu kehtivust. Küsimuses toodu põhjal oli lepingu uuendamisel tõrge. Mulle tundub loomulik, et sellises olukorras kontrollib klient erilise hoolega, et tõrge on kõrvaldatud ja leping sõlmitud.
 

Küsimus: Kas kindlustus hüvitab maja ehituse 100% ulatuses kui taastamine ei toimu endise põhiplaani ja välisilme järgi?02.12.2016

Tere
Kas kindlustus hüvitab maja ehituse 100% ulatuses kindlustussummast ka juhul, kui taastamine ei toimu vastavalt endise maja põhiplaanile ja välisilmele ning ehitusmaterjalid on erinevad? Uue projekti koostamisel toimuvad muudatused ca 30% ulatuses. Kindlustustingimustes on selgelt kirjas ainult see, et antud juhul ei hüvitata projekteerimis-kulusid, kui ei taastata maja endisel kujul.

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Hüvitise ei ole suurem, kui õnnetuse eelse seisundi taastamise kulu. Kui ehitate kindlustusjuhtumis hävinud maja asemele teistsuguse maja ja see on kallim, kui maja taastamine endisel kujul, siis vastava hinnavahe hüvitamist kindlustusandjalt nõuda ei saa.