Kahju- ja elukindlustus
Küsimus: Kas süüdlase kindlustusfirma tagastab raha riikliku eksperdi eest kui ta oli minu poolt tellitud?31.05.2016
Kas süüdlase kindlustusfirma tagastab raha riikliku eksperdi eest kui ta oli minu poolt tellitud?
Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee
Näiteks kui pidite (Teil ei olnud muud võimalust) tegema kulusid kahju kindlakstegemiseks või kahju suuruse määramiseks, siis vastav kulu on kahju osa ja selle peab kindlustusandja hüvitama.
Näiteks, kui tellisite ekspertiisi kontrollimaks, kas kindlustusandja otsus on õige ning ekspertiisi tulemus kinnitas kindlustusandja otsust, siis ei saa Te nõuda selle ekspertiisi kulu kindlustusandjalt.
Küsimus: Mida teha, kui kindlustus pidas ajavaru piisavaks, kuid nüüd ikkagi jätkulennnust maha jäädes keeldub hüvitamisest?27.05.2016
Ostsime lennupiletid azair.eu portaalist, kes pakkus kahe lennu vaheliseks ümberistumise ajaks 1,5 tundi. Kuna reisikindlustuse tingimustes on kirjas, et ümberistumiseks peab olema varutud piisavalt aega, siis helistasin kindlustusfirma nõuandetelefonile, et täpsustada, kas 1,5 tundi on piisav. Teenindaja vastas, et see on täiesti piisav ja pole põhjust muretsemiseks, eriti, kuna reisime vaid käsipagasiga. Ja siis juhtuski see, et kõigepealt tõsteti jätkulend 15 min varasemaks ning esimene lend hilines 15 min. Seetõttu jäime jätkulennust maha. Nüüd kindlustusfirma ei rahulda meie kindlustushüvitise taotlust, kuna reisi planeerimisel ei varunud me jätkulennule jõudmiseks piisavalt aega. Minu küsimuse peale, et kui nende nõuandetelefonilt mulle öeldi, et see on piisav, siis miks see nüüd äkki on ebapiisav, sain vastuseks, et nemad küsisid lennufirmalt, milline on soovituslik ümberistumise aeg vastavas lennujaamas ning lennufirma vastus oli, et ajavahe võiks olla 2 tundi. Kas mul siiski on antud olukorras õigus nõuda kindlustushüvitist?
Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee
Kui asjatundja väitel oleks piisav ajavaru kahe lennu vahel selles lennujaamas olnud kaks tundi, Teie broneerisite lennud pooleteist tunnise vahega ning jäite jätkulennust maha, siis võib arvata, et kindlustusandja on käitunud kahju hüvitamata jättes kindlustuslepingu tingimuste järgi.
Samas, kui küsisite kindlustusandjalt nõu ja käitusite nõuande kohaselt, siis ei saa kindlustusandja kahju hüvitamisest keelduda.
Rääkige kindlustusandjaga läbi. Esitage oma seisukohad, põhjendage neid. Kui läbirääkimised ei õnnestu ja olete peale seda jätkuvalt seisukohal, et kindlustusandja ei ole õigesti käitunud, pöörduge vaidluse lahendamiseks kindlustuse lepitusorganisse http://eksl.ee/et/kindlustusvaidlus-202.
Küsimus: Kuidas toimub kahju hüvitamine, kui avariis osalenud juhid ei tunnistanud süüd ja politsei ei suutnud süüdlast tuvastada?20.05.2016
Tere,
kuidas toimub kahju hüvitamine, kui avariis osalenud juhid (mõlemad) ei tunnistanud oma süüd ja politsei ei suutnud süüdlast tuvastada? Ühel autol oli kohustuslik liikluskindlustus ja teisel autol on kaskokindlustus ka.
kuidas toimub kahju hüvitamine, kui avariis osalenud juhid (mõlemad) ei tunnistanud oma süüd ja politsei ei suutnud süüdlast tuvastada? Ühel autol oli kohustuslik liikluskindlustus ja teisel autol on kaskokindlustus ka.
Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee
Seega, kui õnnetuses osalenud sõiduki juhid ei ole ühel meelel selles, kelle tegevus õnnetuse põhjustas, siis peaks mõlema sõiduki omanikud esitama nõude kahju hüvitamiseks teise sõiduki liikluskindlustuse kindlustusandjale. Liikluskindlustuse kindlustusandja käsitleb nõuet ja teeb kahju hüvitamise otsuse.
Kui sõidukil on ka sõidukikindlustus, siis võib selle sõiduki omanik nõuda kahju hüvitamist oma sõidukikindlustuse kindlustusandjalt. See on mõistlik siis, kui on näha, et asjaolude selgitamine võtab aega. Sellisel juhul hüvitab sõidukindlustuse kindlustusandja kahju, omavastutuse osa jääb sõiduki omaniku kanda. Kui hiljem selgub, et kahju hüvitamise kohustus on kahju põhjustanud sõidukijuhi liikluskindlustuse andjal, siis saab sõiduki omanik nõuda temalt omavastutuse osa.
Küsimus: Kes korvab omavastutuse, kui kortermaja ees niidukilt lennanud kivi purustas aknaklaasi, ma ju ei ole ise süüdi selles?11.05.2016
Tere, Kui kahe erineva korteriühistu maja vahel niidab murutraktor muru ja minu korteri aknasse lendab kivi, kuidas siis käituda? Korteri kindlustus lubab katta akna vahetuse ülejäänud osa peale omavastutust. Aga kellele esitada omavastutuse osa kompenseerimiseks, kas töid teostanud niitmisfirmale, korteriühistule, kes tellis või kuidas. Ei soovi kuidagi kanda seda ise, sest kahju ei ole tekkinud minu süül, ettevaatamatuse tõttu. Tänan väga vastuse eest.
Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee
Küsimus: Kas kindlustus võib vähendada kahjutasu tuginedes lihtsalt arsti arvamusele, et "ma võisin olla ka alkoholijoobes"?06.05.2016
Tere,
Käisin reisil ning seal ründas mind ootamatult samas reisiseltskonnas olev isik (ei olnud minu tuttav), mille tulemusel vajas minu ülemine huul õmblusi ning pidin kohalikus haiglas maksma selle eest ca 400 eurot. Sai ka kohalikule politseile avaldus tehtud antud intsidendi kohta. Lööja oli tugevas joobes ja selle tuvastas ka politsei alkomeetriga. Mind ei ole politsei puhuma pannud. Kindlustus, aga väidab, et ka mina olin alkoholijoobes ning sellepärast vähendatakse väljamakset 50%. Nende sõnul selgus minu joove meditsiinilistest dokumentidest. Kui ma siis küsisin neid dokumente, siis saadeti mulle arsti vastus neile, kus ta lihtsalt väidab, et ma "võisin olla joobes" või "tõenäoliselt olin joobes". Kas lihtsalt selline arsti isiklik arvamus võib olla tõestus minu alkoholijoobe tõestamiseks? Isiklikult arvan, et kui midagi sellist väita, siis peaks olema ka vereanalüüsi tulemused (mida pole minult võetud) või politsei alkomeetri näit (puhuma mind ei pandud). Et kas kindlustus proovib lihtsalt, et äkki veab ja maksavad poole vähem? Kas mul oleks mõistlik nendega vaidlusesse laskuda, kui asjaolid sellised?
Käisin reisil ning seal ründas mind ootamatult samas reisiseltskonnas olev isik (ei olnud minu tuttav), mille tulemusel vajas minu ülemine huul õmblusi ning pidin kohalikus haiglas maksma selle eest ca 400 eurot. Sai ka kohalikule politseile avaldus tehtud antud intsidendi kohta. Lööja oli tugevas joobes ja selle tuvastas ka politsei alkomeetriga. Mind ei ole politsei puhuma pannud. Kindlustus, aga väidab, et ka mina olin alkoholijoobes ning sellepärast vähendatakse väljamakset 50%. Nende sõnul selgus minu joove meditsiinilistest dokumentidest. Kui ma siis küsisin neid dokumente, siis saadeti mulle arsti vastus neile, kus ta lihtsalt väidab, et ma "võisin olla joobes" või "tõenäoliselt olin joobes". Kas lihtsalt selline arsti isiklik arvamus võib olla tõestus minu alkoholijoobe tõestamiseks? Isiklikult arvan, et kui midagi sellist väita, siis peaks olema ka vereanalüüsi tulemused (mida pole minult võetud) või politsei alkomeetri näit (puhuma mind ei pandud). Et kas kindlustus proovib lihtsalt, et äkki veab ja maksavad poole vähem? Kas mul oleks mõistlik nendega vaidlusesse laskuda, kui asjaolid sellised?
Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee
Arsti hinnang, et isik võis olla joobes või tõenäoliselt oli joobes on kindlasti tõend. On usutav, et arst ei kirjuta oma sellist hinnangut, kui isik on kaine. Kindlasti on selles vaidluses oluline ka Teie enda hinnang – kas olite alkoholi tarbinud, kui palju olite alkoholi tarbinud. Samuti omavad tähendust asjaolud, mis viisid rünnakuni. Neid asjaolusid saavad selgitada teised sündmuse juures viibinud.
On tavatu, et kindlustusandja püüab iga hinnaga leida põhjust 400 euro asemel 200 euro hüvitamiseks.
Mõelge juhtunu asjaolud läbi. Kui Teie enda käitumine või olek ei olnud kahju tekkimises tähenduslik, siis esitage oma argumendid kindlustusandjale. Püüdke kindlustusandjaga kokkuleppele jõuda. Kui see ei õnnestu ja olete veendunud, et kindlustusandja otsus ei ole õige, pöörduge vaidluse lahendmaiseks kindlustuse lepitusorgani poole, vt http://www.eksl.ee/et/kindlustusvaidlus-202.
Küsimus: Kuidas käituda, kui tundub, et Lätis toimunud avarii osas tehakse mulle liiga?20.04.2016
Juhtus avarii Lätis. Osapooled kokkuleppele ei jõudnud. Kutsuti politsei, kes koostas protokolli. Lisatud sai seletused kirjalikult (sai kirja pandud kaasreisija kontaktandmed) ja korrektne joonis. Minu autos oli kaasreisija. Lätlane oli üksi autos. Asi läks Lätis politsei komisjoni. Vastus, et ei suuda tuvastada, kes kellele otsa keeras. Tunnistajaid ei ole. Kindlustus otsustas 50/50. Asi on veninud ligi kaheksa kuud. Ise arvan, et tehakse liiga. Tee-ehituse tsoonis tipptunnil, arvan, et eespool oleval sõidukil on eesõigus teha manööver ja siis järgmisel sõidukil. Kuidas edasi toimida?
Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee
Küsimus: Kas rolleri kindlustuse peab koheselt pikendama, või võib siis teha, kui korda saab ja sõitma hakkab?19.04.2016
Kui rolleril lõppeb ära liikluskindlustus 21.04.2016 ja tal ei ole võimalik seda kohe uuesti teha, kas siis rakendub sundkindlustus või kuidas edasi toimetada, rollerit on ka vaja natuke korrastada, sõita nagunii kohe ei saa. Kas ta peab koheselt kindlustuse lõppedes selle uuesti tegema või teeb siis, kui korda saab ja sõitma tahab hakata. Aitäh!
Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee
Näiteks, kui leping lõppeb 21.04.2016 ja rollerit ei kasutata, siis ei pea lepingu sõlmima enne kui alates 22.04.2017. Kui roller saab korda ja hakatakse kasutama enne 22.04.2017 tuleb ka leping sõlmida enne rolleri kasutusele võtmist.
Eeltoodu ei kehti, kui peale lepingu lõppemist tehakse muutusi liiklusregistri andmetes.
Küsimus: Kas liikluskindlustusest võib kahjukäsitleja pöörduda politsei poole kui avarii põhjustas lubadeta isik?06.04.2016
Kas liikluskindlustusest võidakse pöörduda politsei poole kui avarii põhjustas juhtimusõiguseta isik?
Tänan
Tänan
Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee
Kui küsimusega mõeldakse, kas kindlustusandja võib anda politseile info selle kohta, et kahju põhjustas juhtimisõiguseta juht, siis tuleb arvestada, et iga isik tohib teatada talle teatavaks saanud õigusrikkumisest.
Küsimus: Kuidas lahendada olukord, kus naaberfirma värav tekitab juba kolmandale autole kahju, ehk siis kolmanda kahjujuhtumi?30.03.2016
Tere
Kellel lasub süü, kui naaberfirma värav, mis oleks avatuna justkui fikseeritud seina külge konksuga, liigub tuulega vastu selle ees parkinud sõiduautot? Värava peale on teibiga kleebitud A4 paberil silt: "Selle värava ette palun mitte parkida. Värav võib autot kahjustada."
Kas selline paberist silt annab mingisuguse õiguse? Tegemist on juba kolmanda kahjujuhtumiga selle sama väravaga ning omanikud ei kavatsegi aeda korda teha või korrektselt fikseerida ning parkimiskohtade tõttu ei jää ka muud valikut. Vastutust too firma samuti ei võta kuna nemad on kleepinud sildi.
Kellel lasub süü, kui naaberfirma värav, mis oleks avatuna justkui fikseeritud seina külge konksuga, liigub tuulega vastu selle ees parkinud sõiduautot? Värava peale on teibiga kleebitud A4 paberil silt: "Selle värava ette palun mitte parkida. Värav võib autot kahjustada."
Kas selline paberist silt annab mingisuguse õiguse? Tegemist on juba kolmanda kahjujuhtumiga selle sama väravaga ning omanikud ei kavatsegi aeda korda teha või korrektselt fikseerida ning parkimiskohtade tõttu ei jää ka muud valikut. Vastutust too firma samuti ei võta kuna nemad on kleepinud sildi.
Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee
Selles olukorras ei jää muud üle, kui proovida värava omanikuga läbi rääkida, leidmaks probleemile lahendus. Seda olukorda ei saa lahendada kindlustuse või kindlustamise abil.
Küsimus: Kas takso kindlustus on kohustuslik ja miks on taksokindlustus mitu korda kallim kui tavakindlustus?24.03.2016
Kas takso kindlustus on kohustuslik ja miks on taksokindlustus 4 korda kallim kui tavakindlustus? Mõnel kindlustusfirmal lausa 40 korda kallim.
Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee
Kindlustuslepingut sõlmides tuleb kindlustusandjat teavitata, et sõidukit kasutatakse taksona siis, kui kindlustusandja seda küsib.
Takso suhtes sõlmitud liikluskindlustus võib olla kallim seetõttu, et tõenäosus, et taksoga põhjustatakse kahju on suurem, kui tavalise sõidukiga.