Õigus

Tere,
Hakkasin planeerima auto rentimist ja lugedes lepingutingimusi hakkas silma, et rendifirma jätab endale õiguse nõuda (omaalgatuslikult) sisse trahvi kui autosse paigaldatud GPS fikseerib kiiruseületamise.
Tekkis sportlik huvi kas selline asi on Eesti seadustega kooskõlas? Tundub veidi kahtlane kuna:
1) Liiklusseaduse rikkumiste eest trahvimine peaks jääma siiski Politsei teha;
2) Kas sellist trahvi on võimalik küsida ilma, et ettevõte mingit reaalset kahju oleks kannatanud?
3) Ei usu ka, et seesugune GPS tracking info kohtus läbi läheks, kui GPS just taadeldud ei ole.

Tänud ette vastuse/arvamuse eest!

Tere. Kinnistul kaks maja. Ühes kolm korterit ja teises üks korter. Peaksime teostame kinnistul ühiseid remonditöid. Põhikirja ei ole ja ka juhatust ei ole. Korterite suuruste vahe suur. Suuremate korterite omanikud tahavad tööde maksumuse jagada korterite peale. Otsustanud oleme, otsuste poolt peame olema kõik ühiselt. Kas nüüd on õigus suurel majal nõuda, et palju väiksema pinnaga eraldi olev maja maksab nendega võrdsetes osades või võtame aluseks ikkagi korterite ruutmeetrid/mõttelise osa?

Tere!

Kirjutan korteriühistust ning juba pikka aega on meil ühe korteriomanikuga probleem. Tema armastab nimelt parkida haljasalale kohe maja kõrval (vahe maja seinaga vast umbes 1 m). Tegime küll kevadel värskelt majaesise parkla korda ning oleme teda palunud sinna parkida küll kirjalikult ja suuliselt, kuid seni tagajärgedeta.
Olen püüdnud selles osas ka ise veidi asja uurida - saan aru, et kortermaja juurde kuuluv maa on meie kõigi ühisomandis, st et parkimiskorralduse kehtestamiseks peaksid 100% kõik korteriomanikud ühel nõul olema. Kas see vastab tõele?
Ja kas sellises olukorras üldse on võimalik midagi ette võtta? Nii lähedale parkimine peaks olema ju ka tuleohutuseeskirjade vastane (ka seda oleme mainitud isikule öelnud), nii et kui inspektor peaks meie maja külastama, siis saaks trahvi ilmselt ühistu.
Nii olengi nõutu - kas ongi nii, et sellise omavoli vastu ühistu midagi ette võtta ei saa? Palun andke nõu.
Igaks juhuks lisan, et maja asub maapiirkonnas.

Tere! Kas 18a gümnaasiumi viimasesse klassi minev noor peab elatisraha välja nõudmiseks ise kohtusse pöörduma, kuna ta on täisealine või saab teda kohtus esindada temaga koos elav vanem?

Tervitused. Mina lapse isana maksan emale. Kas emal on ka kohustus võtta arvesse isa soove? Hetke teemad nt telefoni kasutus, toitumine ja füüsiline aktiivsus. Kas minul on ka õigus temalt nõuda, kui tema nõuab minult raha? Laps on 9a.

Kohtu poolt on määratud lapse alaliseks elukohaks ema juures aadressil ___ tänav, aga nüüd ema kolib teisele tänavale. Kolib koos lapsega aga lapse ja ema ametlik sissekirjutus jääb eelmisele aadressile. Kas lapse isalt peab küsima nõusoleku lapse kolimiseks teisele aadressile?

Elame mehega hetkel abielu ajal ehitatud majas. Mees soovib probleemide tõttu minna ajutiselt elama minu, enne abiellumist ostetud korterisse. Küsimus on, et kui ta seal teeb mingit remonti, kas tal on hiljem lahutuse käigus sellele korterile mingeid õiguseid või on tal õigus minult mingit rahalist hüvitist nõuda? Kas peaksin tegema temaga kirjaliku kokkuleppe, et teeb seda omal soovil ja vabatahtlikult ja et see ei kuulu hiljem hüvitamisele?

Tere,
Meie perre sündis aprillis beebi. Mehel on varasemast kooselust veel üks tütar, kes sai alimente miinimumi järgi 250 eurot.
Saatsime kohtule kirja, et soovime nüüd seda vähendada 150 eurole, kuna mees teenib miinimumpalka 500 eurot kuus. Lisaks on tal tekkinud väga suur maksekoormus, mida aitavad maksta hetkel meie vanemad. Eelmisel elukaaslasel on nüüdseks olemas ka uus elukaaslane ja beebi. Kahjuks ei nõustunud ta aga kirjaliku kokkuleppega ning istung toimub septembri alguses. Mis võimalused on lapse emal võitmiseks ehk kas on võimalus, et alimente ei vähendata?

Tere

Sai ostetud parkimiskoht majaaluses parklas. Küsimus puudutab parkimiskoha laiust. Parkimiskoht sai ostetud enne objekti valmimist, st koht sai valitud ehitusfirma joonise pealt. Kõik müügis olnud kohad olid sama hinnaga. Suuruste erinevustest juttu ei olnud. Hiljem, koha kasutamise käigus tuli välja, et parkimiskohad on erineva laiusega, ent hind on kohtadel sama. Nimelt, minu parkimiskoha laius on 235 cm, mis jääb ka soovituslikust oluliselt vaiksemaks. Teised kohad parklas on näiteks 230-270 cm.
Kokkuvõttes sooviksingi teada, kas kinnisvara müüja on minu kui ostja suhtes käitunud õigesti?

Lugupidamisega

Tere

2016. aastast (mingi seaduse muutumisega) ei pea KÜ juhatus aastaaruande esitamiseks üldkoosolekut kokku kutsuma. Vaid saavad ise ära kinnitada ja saata ära.
Millise uue seadusega see lubatud on?