Õigus

Väärteoprotokolli koostamise kohta ja väärteo toiemapanemise koht ei pea kattuma. Väärteoprotokolli saab enne väärteo aegumist koostada mistahes kohas e. ükski menetlusnorm ei nõua, et väärteoprotokoll tuleb koostada väärteo toimepanemise kohas.

Ei oska siinkohal paraku kommenteerida küsimuses kirjeldatud ülevaatuspunktide tegevust - tausta selgitamine vajab täiendavat analüüsi. Mootorsõidukite tehnonõuete kontrollimist reguleeriva MKM määruse kohaselt võib 30 päeva jooksul piirduda üksnes nende sõlmede kontrollimisega, mille tõttu sõiduki korduvale ülevaatusele suunati (teatud juhtudel võib see tähtaeg olla ka mõnevõrra pikem). Peale selle tähtaja möödumist, tuleb kontrollida sõidukit tervikuna e. nagu korralisel ülevaatusel. Vbl sellest tuleneb ka ülevaatuspunktide küsimuses kirjeldatud käitumine.

Lugupeetud pöörduja

Tööandja kohustus on maksta töötaja töötasult kohustuslikud maksud ja maksed. Kui tööandja oma kohustusi ei täida ning töötajal tekib sellist kahju, nt ei ole tal kehtivat ravikindlustust, siis on töötajal õigus pöörduda kohtusse. Mis puudutab maksmata makse ja töötaja kohustusi olukorras, kus tööandja on jätnud maksud makstama, pöörduge Maksu- ja Tolliameti poole telefoni teel 880 0811 või e-kirja teel emat@emta.ee

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Lugupeetud pöörduja

Tööajaarvestuse tabelis peab olema märgitud iga tööpäeva algus- ja lõpukellaaeg. Sellisel juhul on võimalik järgida, kas igapäevane ja iganädalane puhkeaeg on tagatud. Lisaks on võimalik sellisel juhul näha, kas töötaja on töötanud riigipühal. Tööandjal on kohustus pidada töö-ja puhkeajaarevstust ning ilma korrektse tööajatabelita ei ole see võimalik.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Tere!

Kui lapse isaga ei õnnestu suhtlemiskorras kokkuleppele saada, on võimalik nõuda suhtlemiskorra kindlaksmääramist kohtu kaudu. Iseasi, kas isa hakkab vabatahtlikult kohtumäärust täitma, kui ta ilma kohtulahendita väldib lapsega pikemat koosolemist.

Enne kohtusse pöördumist võiksite oma murega ka lastekaitsespetsialisti poole pöörduda, võibolla õnnestub kokkuleppele jõuda tema vahendusel.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Vanemlike õiguste äravõtmine ei mõjuta vanema kohustust oma last ülal pidada ehk ka vanemlike õigusteta vanemal tuleb oma lapsele elatist maksta.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere, MTR-i registreeringu puudumisele viidates saab lepingu lõpetada üksnes juhul, kui MTR-i registreering on töövõtja lepinguline kohustus.

MTR-i registreering on vabatahtlik. Selle eesmärgiks on ettevõtja pädevuse tõendamine, kuid 2015 aastal jõustunud EhS kohaselt võib ettevõtja ise valida, millisel viisil ta seda teeb. Näiteks on seda võimalik tõendada ka töötajate kutsetunnistuste või varasema töökogemuse kaudu.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere, alates 2018 jõustunud korteriomandi- ja korteriühistuseadus ei tunne KÜ liikme mõistet. Kui korteriühistu põhikiri ei sätesta teisiti, siis on igal korteriomanikul üldkoosolekul temale kuuluvate korteriomanditele arvule vastav arv hääli. Teie korteriühistu puhul on üldkoosolekul häälte arvuks 6.

Juhatusele umbusalduse avaldamiseks tuleb algatada korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumine. Juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 korteriomanikest.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Lugupeetud pöörduja

Teie küsimusele vastamiseks tuleb esmalt eristada töökoormust ja töötasu kujunemise viisi. Töölepingu seadus (edaspidi TLS) lubab kokku leppida osalises tööajas ja rakendada summeeritud tööaega kuni neljakuulise arvestusperioodiga. TLS § 5 lg 1 p 7 kohaselt lepitakse töölepingu kirjalikus dokumendis kokku tööajas ehk töökoormuses. Töökoormus on töölepingu oluline tingimus, mis on mõlemale poolele täitmiseks kohustuslik. TLS § 43 lg 1 kohaselt töötab töötaja arvestuslikult 8 tundi päevas ja 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul (täistööaeg) kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud lühemas tööajas (osaline tööaeg).

Kokkulepe töölepingus töökoormuse osas peab olema konkreetne. Täistööaja korral on töökoormus töölepingus sõnastatud järgmiselt: töötaja töötab täistööaja alusel arvestuslikult 8 tundi päevas ja 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Osalise tööaja puhul tuleb samuti konkreetne tundide arv välja tuua. Näiteks võib kokkulepe olla järgmine: töötaja töötab osalise tööaja alusel arvestuslikult 4 tundi päevas ja 20 tundi nädalas (see on nn 0,5 koormus). Arvestuslik tundide arv päevas osalise tööaja korral võib olla nii 1, 2, 3, 4, 5, 6 kui 7, aga ka 1,5 või 2,7 või vms.

Kui koormuses on kokku lepitud, siis võib kokku leppida tunnipalgas. Tunnipalga korral peab töötaja saama töötasu kuu normtunnid korrutatuna tunnipalgaga. Seega tunnipalga kokkulepe ei vabasta kuu normtundide arvestusest.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Lugupeetud pöörduja

Töölepingu seaduse § 12 kohaselt saab töötasu muuta üksnes kokkuleppel. See tähendab seda, et tööandja saab teha töötajale ettepaneku töötasu muutmiseks, kuid töötaja ei ole kohustatud tööandja ettepanekuga nõustuma. Kui töötaja keeldub tööandja ettepanekust, siis on keeldumine mõistlik teha kirjalikult. Kui peale töötaja keeldumist maksab tööandja vähem töötasu kui eelnevalt kokku lepitud, siis on töötajal tekkinud saamata jäänud töötasu nõue, millega on tal õigus pöörduda töövaidluskomisjoni poole.

Mis puudutab töögraafikud, siis kahjuks ei selgu Teie kirjast, millise graafikuga Te varasemalt töötasite. Kui Te töötasite varasemalt nn tavalise tööaja alusel ehk viiel päeval nädalas ja kaheksa tundi päevas, siis tavalise tööaja muutmiseks summeeritud tööajaks (ehk graafikuga tööks) on sarnaselt töötasu muutmisele tarvis Teie nõusolekut. See tähendab, et Teil on õigus ettepanekust keelduda. Kui Te töötasite ka varasemalt graafiku alusel, siis iga uue graafiku koostamisel on tööandjal õigus arvestada ettevõtte huvidega ning iga järgnev graafik ei pea olema samasugune kui eelmine, s.t tööandja võib graafikut muuta.

Lõunapaus on kohustuslik vähemalt peale kuute tundi töötamist. Muud pausid tulenevad riskianalüüsist.

Kui tööandja rikub oma kohustusi, siis eelkõige tuleb pöörduda kirjalikult tööandja poole ja paluda rikkumise lõpetamist. Kui peale mitmekordseid kirjalikke pöördumisi ei ole tööandja oma rikkumist lõpetanud, siis võib kõne alla tulla töötajapoolne töölepingu erakorraline ülesütlemine ja hüvituse nõudmine.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).