Õigus

Saan vastata ainult nii, et nõuda saate seda, milles lepingus kokku olete leppinud.

Kui hoonealune maa ja selle juurde kuuluv maa on omanike kaasomandis, siis saab seda vallata ja kasutada põhimõtteliselt ainult kaasomanike kokkuleppel. Mina näen, et selline kokkulepe võib tuleneda ka ühistu üldkoosoleku otsusest. Eluliselt on ka nii, et seni, kuni ükski kaasomanik nurinat ei tõsta, võib igaüks endale oma isikliku parkimiskoha broneerida. Samas mingit õigust selline broneeritud ja "enda omaks" kuuluatud parkimiskoht sellisel juhul ei anna. Kui keegi teine sellele pargib, siis pole ka alust tema äraajamiseks.

Võite esitada karistusregistrisse taotluse karistusandmete ajakohastamiseks, lisades sellele juurde ka karistusregistris kehtivate, kuid makstud ja sellest üle 1 aasta kaugemate karistuste kandmist kinnitavad dokumendid.

Kui see siseterritooriumi sõiduk vastab mootorsõiduki tunnustele ja on käsitletav mootorsõidukina, siis rakenduvad sellele kõik normid, mis ka teisteel teeliikluses osalevatele sõidukitele. Nii pole ka tavalist sõidukit lubatud teeliikluses kasutada näiteks ilma kehtiva kindlustuseta, ülevaatuseta sõiduk võib liikuda üksnes ülevaatuspunkti või garažeerimiskohta, numbrimärgita sõiduki kasutamine on keelatud jne.

Registreerida tuleb liikluses kasutatav mootorsõiduk. Mootorsõiduk on mootori jõul liikuv sõiduk, mille valmistajakiirus ületab 6 km/h. Kui tõstuki kiirus ületab 6 km/h ja see liigub mootori jõul, siis on tegemist mootorsõidukiga. Liiklusena mõistetakse LS § 2 p 28 kohaselt jalakäija(te) või sõiduki(te) liikumine ja paiknemine teel. Liikluseks loetakse ka kariloomade ajamist ja ratsutamist. LS § 1 lg 4 kohaselt ei käsitleta liiklusena liikumist ja paiknemist teel, mis on suletud liikluseks võistluste ja massiürituste läbiviimiseks, Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeameti korraldusel või teehoiu või muul sellisel eesmärgil. Tee on LS § 2 p 81 kohaselt on tee jalakäijate või sõidukite liiklemiseks avatud rajatis või maaomaniku poolt liikluseks ettenähtud muu ala. Seega võib ka siseterritoorium olla käsitletav teena. Iseküsimus on, kes ja kas seal järelevalvet teostatakse.

Lugupeetud pöörduja

Majanduslikku kasu töötajale on keeruline ühel või teisel juhul hinnata, teadmata kõiki asjaolusid. Vanemahüvitis arvutatakse eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksustatud tulu põhjal. Seega Teie saadav vanemahüvitis oleneb suuresti sellest, millal tekib vanemahüvitise arvutamise vajaduse hetk.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Lugupeetud pöörduja

Töötaja ja tööandja lepivad töötasu maksmise tingimustes kokku enne töölepingu sõlmimist. Töötasu kokkulepe võib olla tehtud nii tunni-, tüki- kui ka kuutasu põhiselt. Samuti on lubatud kokku leppida selliselt, et töötaja töötasu kujuneb vastavalt läbimüügile vms.

Seega teadmata, millise kokkuleppe Te olete tööandjaga sõlminud, on keeruline öelda, kuidas ja millistel alustel Teie töötasu kujuneb. Kogu tehtud töö eest tuleb töötasu maksta vastavalt kokkuleppele. Nt kui kokkulepe on tehtud kuutasus ja töötaja on töötanud terve kuu, siis tuleb terve kuutasu maksta.

Kui töötaja ei ole saanud kogu välja teenitud töötasu, siis seda on tal õigus nõuda töövaidluskomisjonis kuni kolm aastat tagant järele.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Lugupeetud pöörduja

Töölepingu seaduse § 45 lg 2 kohaselt maksab tööandja töö eest 2-kordset töötasu, kui tööaeg langeb riigipühale. Töölepingu seaduses ei ole ette nähtud erandeid selles osas, kas töötaja töötab tähtajalise lepinguga, osalise töökoormusega või talle rakendub katseaeg. Igal juhul on töötajal õigus saada 2-kordset töötasu kui ta töötab riigipühal.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Lugupeetud pöörduja

Töölepingu seaduse § 95 lg 1 kohaselt saab töölepingu üles öelda üksnes kirjaliku ülesütlemisavalduse alusel. Seega ainuüksi otsus asutuse sulgemise, teatud teenuste lõpetamise vms osas ei ole ülesütlemisavaldus. TsÜS § 69 lg 1 kohaselt muutub ülesütlemisavaldus kehtivaks kui teine pool on kirjaliku avalduse kätte saanud. Seega ülesütlemine saab jõustuda üksnes siis kui tööandja on teinud Teile kirjaliku avalduse ja Teie olete selle kätte saanud. Tööandja märgib avaldusele töösuhte lõppemise kuupäeva.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Tähtajalise töölepingu sõlmimise võimalused on üsna piiratud. Seda peavad õigustama töö ajutine iseloom, töömahu ajutine suurenemine, hooajatöö tegemine, ajutiselt äraoleva töötaja asendamine. Ilma seaduses sätestatud mõjuva põhjuseta pole lubatud tähtajalist töölepingut sõlmida.

Tähtajaline tööleping lõpeb selles sätestatud tähtajal ka juhul, kui töötaja on sel ajal haige, rase, puhkusel vms.

Tere!

Sellisel kokkuleppel puudub õigusjõud. Mõlemal vanemal on igal ajal õigus kokkuleppest taganeda ja asuda teostama vanemlikke õigusi ja kohustusi.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand