Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas puu hoolduslõikuse eest peab maksma korteri osa suuruse järgi või fikseeritult iga korteril võrdne summa?19.05.2018

Tere!
Meie KÜ plaanib tellida ühistu territooriumil asuva puu hoolduslõikust. KÜ suurima korteri omanik nõuab, et selle teenuse eest tasutaks korteripõhiselt ehk teenuse summa jagataks korterite arvule vastavalt. Kas nii võib üldse teha, kui meie KÜ põhikiri näeb ette, et makseid tasutakse vastavalt oma korteri üldpinnale ja korteri tegelike kasutajate arvule (viimase järgi on seni makstud prügiveo teenuse eest).
See suurima korteri omanik nõuab, et tema soov pandaks ühistu üldkoosolekul otsustamisele, et maksmine toimuks korteripõhiselt (selle omaniku väitel on tegemist ühekordse teenusega ja seda võib jagada korterite arvuga). Kui see läheb üldkoosolekul hääletamisele ja enamik KÜ liikmeid hääletab selle poolt, kas see otsus on seaduslik? Mida teha, et tagada sellisel juhul KÜ liikmete õigus maksta teenuse eest ikkagi vastavalt kaasomandi suurusele?
Ka nõuab nimetatud korteriomanik, et selle teenuse tasu ei kajastataks majanduskavas, sest tegemist on ühekordse teenusega - kas nii võib? Majanduskava peaks ju näitama ära kõik KÜ kavandatavad tulud ja kulud ja tellitav teenus peaks ju olema KÜ kulu.

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 40 lg 1 ja § 40 lg 2 kohaselt võib kaasomandi osa suurusest erineva kohustuste jaotuse ette näha ainult põhikirjaga. Seega üksnes üldkoosoleku otsusest kohustuste muutmiseks ei piisa.

Lisaks tuleb kohustuste muutmisel silmas pidada seaduandja suunist, mille kohaselt võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Mida edasi teha, kui KÜ juhatuse liige loobus tööst ja ühistu ikkagi ei toimi?19.05.2018

Tere,
Hetkel olemas majaühistu üheliikmelise juhatusega. Sügisel toimus ka korteriühistu asutamiskoosolek koos juhatuse (üks liige) valimisega.
Paraku paari kuu möödudes teatas juhatuse liige, et loobub asjaga tegelemast. Korteriühistu jäi registreerimata ja loodi riigi poolt jaanuaris 2018. Millised oleksid meiepoolsed variandid edasiseks?
Aitäh!

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, edasine tegevus sõltub sellest, mitu korteriomandit on Teie kortermajas. Kui korteriomandite arv on kümme või vähem, siis saate jätkata korteriühistu juhtimist ühiselt.
Kui ühiselt juhtimine ei ole võimalik või, kui korterite arv kortermajas on üle kümne, siis on Teil võimalik valida korteriühistule juhatus või valitseja.
Üle kümne korteriomandiga kortermaja puhul tuleb esitada avaldus juhatuse liikme või valitseja korteriühistute registrisse kandmiseks 2018. aasta 30. juuniks.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas rõdude puhul arvestatakse omandiosa suurust korteri suuruse või rõdu kui sellise omamist-mitteomamist?19.05.2018

Tere! Kui KÜ seaduse kohaselt jaotuvad kohustused korteriomanike vahel kaasomandi suurusest lähtudes, siis kas rõdude puhul arvestatakse omandiosa suurust korteri suuruse või rõdu kui sellise omamist-mitteomamist? Tänan!

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, iga korteriomandi kaasomandi suurus eraldi, ning kõigi korteriomanike oma koos, on kümnendmurruna välja toodud korteriomandi kinnitusregistriosa I jaos.
Seega kaasomandi suuruse ja rõdu suuruse vahel otsest seost ei ole.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas mulle saab pärandada kinnisvara, mis on minu oma juba 9 aastat?18.05.2018

9 aastat tagasi tegi isa mulle kinkelepinguga maja (Tegelikult ostsin ma vennalt tema osa välja). 4 aastat tagasi tegi isa oma abikaasaga vastastikuse testamendis, kus oli ka ära märgitud, mis saab pärandist pärast üleelanud abikaasa surma. Mina pärin selle sama maja, mille ma juba kinkelepinguga sain. Kas nüüd tõesti läheb maja, mis on 9 aastat olnud minu oma, üleelanud abikaasale, niikauaks kuni tema sureb?

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Isiku pärandvara hulka kuulub ainult see, mis oli tema surma hetkel tema vara. Kui kinkelepinguga on kehtivalt maja omand üle läinud, ei olnud see enam Teie isa pärandvara hulgas ning ei saa seega ka abikaasade vastastikuse testamendi alusel pärijale üle minna.

Kinnistu kinketehingul on seadusest tulenevaks kohustuslikuks vormiks notariaalselt tõestatud leping. Järelikult, kui Te oma isaga tegite 9 aastat tagasi notariaalselt tõestatud kinkelepingu terve kinnistu omandi üleminekuks, siis on see kinnistu kehtivalt tervikuna Teie omandis ning Teie isa korraldus abikaasade vastastikuses testamendis on ilma õigusliku mõjuta.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.

Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat

Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
 

Küsimus: Kas mul kannatanuna on õigus avarii tekitajale esitada kahjunõue, kuidas peaksin toimima või mida tegema?18.05.2018

Tere. Veebruaris juhtus avarii, kus kõrvalistujana sain kannatada. Oli küünarliigese hulgikilluline murd, mis vajas rasket operatsiooni. Taastun siiani ning mai lõpus uus operatsioon. Ei ole kindel, kas käsi taastub korralikult või mitte. Tööle saamine on vägagi raskendatud. Uurimine kestab seoses õnnetusega siiani. Mure siis selline, et kas mul oleks õigus avarii tekitajale esitada kahjunõue? Kuidas peaksin toimima või mida tegema?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Igaühel on õigus nõuda endale õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist kahju tekitajalt või kahju tekitamise eest muul alusel vastutavalt isikult. Sama põhimõte kehtib ka liiklusõnnetuse tagajärjel saadud tervisekahju osas. Osa kahjusid katab kahju põhjustanud sõiduki valdaja tsiviilvastutust kindlustanud kindlustusselts (liikluskindlustus), osa kahjude eest hüvitise saamiseks tuleb esitada nõue otse kahju tekitaja vastu. Milliseid nõudeid on võimalik esitada ja kuidas nõuete esitamine toimub, sõltub saadud tervisekahju iseloomust ja ka asjas läbi viidavast menetlusest. Kõike seda siia lahti kirjutada ei ole tõenäoliselt võimalik, soovitan tulla konsultatsioonile.
 

Küsimus: Kas esmaste juhilubadega võin vedada 2-teljelist haagist?18.05.2018

Tere!

Mul on esmased juhiload. Kas ma võin vedada 2-teljelist haagist. Koormaks oleks krossikas kaaluga 105 kg.

Ette tänades

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Haagise telgede arve ei oma juhtimisõiguse seisukohast tähtsust, vaid tähtsust omab haagise täismass. Ilma BE kategooriat omamata võib auto haakes vedada kerghaagist, st haagist, mille täismass ei ületa 750 kg. Sõltumata siis telgede arvust. Täismass on märgitud registreerimistunnistusele.
 

Küsimus: Kuidas vormistada pärandiga saadud sõidukite müük ja ost?16.05.2018

Tere. Sõbra lesk tahab loovutada sõiduauto haagist, mina olen nõus need omale vormistama, kuidas käib antud juhul vormistamine?
Mis dokumente ja allkirju selleks vaja on? Notar on pärandi paberitesse sõidukid kirja pannud.

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Juhul, kui Teie sõbra lesk on kaaspärija ning tegemist on pärandvara ühisusega, siis tuleb arvestada, et kaaspärija ei saa ilma teiste kaaspärijate nõusolekuta autot müüa. Nimelt kaaspärija võib käsutada temale kuuluvat mõttelist osa pärandvara ühisusest. Kaaspärija ei või iseseisvalt käsutada pärandvara hulka kuuluvaid esemeid või mõttelist osa nendest.

Juhul, kui Teie sõbra lesk on ainus pärija või eraldi auto ning haagise pärija, ei ole tal ühtegi takistust auto võõrandamisel. See kehtib samuti juhul, kui pärandvara on pärijate vahel jagatud ning auto omand on pärijale üle läinud. Sõiduauto ning haagise müügileping või kinkeleping on vormivaba tehing, seega pooled võivad ise valida, kuidas leping vormistada.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.

Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat

Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
 

Küsimus: Kas meie laps siis ei saagi isa tuge, kuna miinimumpalgast ei jää ju suurt järgi, kui esimene laps saab täissummas elatise?16.05.2018

Minu mehel on eelmisest abielust 1 laps. Ta maksab iga kuu lapsele elatist. Mina olen tema naine, vaid me ei ole abielus. Mina olen rase ja ootame last. Küsimus seisneb selles, et kui isal on eelmisele lapsele elatis ja isa palk on miinimumpalk, siis see tähendab, et eelmise lapse elatise summa jääb samaks ja ei jagata kahe lapsele vahel? Kui see on nii, siis see tähendab, et teine laps jääb ilma isa toetusest ning laps on ainult minu toetusel? Kui see on tõsi, siis see ongi ebavõrdne teise lapse suhtes! Eelmistest küsimustest sain nii aru ja palun teid seda selgitada.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui elatise maksmiseks kohustatud isiku sissetulek on väike, kuid ülalpeetavaid on mitu, võib olla põhjendatud elatise vähendamine alla kehtiva miinimummäära. Kui elatis esimesele lapsele on välja mõistetud kohtu poolt, tuleb peale teise lapse sündi elatise vähendamiseks kohtu poole pöörduda, automaatselt elatis teise lapse sünniga ei vähene.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas tegemist on tööajaga, kui tuleb kanda tööriiet ja osaleda 5 tunni sõidu kaugusel koolitusel?16.05.2018

Kui tööandja poolt korraldatavad koolitused on 5 tunni (edasi+ tagasi) sõidu kaugusel ning kogu aja peab kandma vormiriietust, kas siis pole ka tegemist tööajaga? Tööle minnes ja töölt tulles "on lubatud" kanda vormiriietust kuid koolitustel osalemise puhul on see kohustuslik. Erariietes minna, võtta kaasa vormiriietus ja koha peal vahetada pole reaalne.

Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Tööandja on kohustatud maksma töötasu aja eest, mil tegemist on tööajaga ehk mil töötaja täidab tööülesandeid. Kodust tööle, sealhulgas koolitusele sõit ei kuulu üldjuhul tööaja hulka, sest sel ajal ei täideta tööülesandeid. Ainuüksi vormiriietuse kandmise nõue ei pruugi tähendada tööülesannete täitmist, mistõttu ei saa seda lugeda tööajaks ning selle eest ei tule maksta töötasu. Juhul kui töötajal siiski tuleb tööülesandeid täita, siis loetakse see tööaja hulka. Näiteks olukorras, kus töötaja sõidab hommikul tööandja lattu, võtab sealt vajalikud tööriistad ning teised töötajad auto peale, siis autoroolis oleva töötaja tööaeg algab hetkest, mil ta jõudis lattu ning võttis vajalikud töövahendid auto peale. Kui töötaja seejärel sõidab teise linna, siis tema puhul loetakse sõiduaeg tööajaks, sest ta täidab juba töökohustusi.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas tööl oldud päeval tohib avada haiguslehe, või peaks seda muutma?16.05.2018

Tere
Töötan valvetega. Lõpetasin hommikul 24 tunnise valve ja seoses haigestumisega avati haigusleht samal päeval peale valvet. Kas oleks vaja haiguslehe algus muuta järgmisele päevale?

Tänades

Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Haigusleht väljastatakse haigestumise esimesest päevast alates. Kui töötaja oli samal päeval ka tööl, siis on tööandjal võimalik haiguslehele kirjutada vastav märkus.

Täiendavate küsimuste korral haiguslehe väljastamise kohta saate pöörduda Haigekassa poole e-kirja teel info@haigekassa.ee või telefoni teel 669 6630.