Õigus

Tere
Jäin suvel juhtimisõiguseta kiirusületamisega vahele ja koostati väärtegu. Maksin trahvi ära 21.juuli kuid lõppotsus ehk jõustus 9 august. Mul on jäänud arkis ainult sõidueksam sooritada. Kas ma saan kuidagi läbi kohtu varem kui 1 aasta teha eksami ja saada load või vähemalt sooritada see sõidueksam ja tähtaja möödumisel minna juhilubadele järgi. Hetkel ma ei saa taotleda endale aega sõidueksamile kuna on blokeering mnt leheküljel aga olen kuulnud, et ikkagi peaks saama ju varem eksami vähemalt sooritada ja lubadel lasta oodata tähtaja möödumist.

Tere.

Sooviksin küsida, et kui mul ei ole mitte mingit seost oma sünniperega ning täisealisena leidsin endale nö uue pere, aga kuna täisealist ei ole enam võimalik lapsendada, siis kas mul on ikkagi võimalik võtta endale selle pere perekonnanimi? Ja lisaks küsin ka sellise küsimuse, et kas mul on võimalik vahetada oma isikukoodi, kuna see oleks mu elus puhtalt lehelt alustamine? Soovin katkestada absoluutselt kõik sidemed oma sünniperega, et mu sealsed "pereliikmed" ei saaks mind enam soovi korral üles otsida.

Tere

Kui lapsed (8a ja 15a) asuvad püsivalt elama oma isa juurde.
Kas siis hakkab ema maksma laste isale seda 290€ kuus lapse kohta ja lasterahad ka isale?
Lapsed käiks a'la 2x kuus nädalavahetusel ema juures ja võib olla vahel ka nädala sees.

Uues peres oleks siis - mina, minu elukaaslane, 15a laps, 8a laps ja veel üks 5a laps. Ehk siis 3 last. Me saaksime siis 3 lapse toetust ka?


Tervitades

Kuidas peaks ettevõte käituma olukorras, kui ettevõtte ainukese juhatuse liige sureb ja ametlikke pärijaid veel ei ole?

Näiteks on ettevõttel telefoninumbrid Telias või mõned teenused kuskil mujal. Ainuke juhatuse liige sureb, volitust ei ole ja ametlikke pärijaid ka mitte. Ettevõte kui selline on ikkagi veel "elus" ning peab arveid maksma. Kes saaks näiteks Telia poole pöörduda, et ettevõtte arveid maksta, teha ümberkorraldusi jne? Milliseid dokumente oleks vaja? Kas kohtu kaudu saab ka taotleda ajutist ettevõtte esindamist? Mida selleks oleks vaja? Kui kaua see aega võtaks, sest näiteks ümberkorraldustega ja arvete maksmistega on kiire.

Mitu aastat tuleb säilitada KÜ üldkoosoleku protokolli ja millisest õigusnormist selline kohustus tuleneb?
Kas raamatupidamise seaduse § 12 laieneb ka KÜ ÜK protokollidele?

Kui KÜ ÜK protokoll pole säilinud, siis kas sama küsimus tuleks panna uuesti hääletusele?

Tere. Kellele kuulub kortermajas külma- ja soojavee ning kanalisatsiooni torustik? Kellele kuuluvad korteri veemõõtjad ja torustiku kraanid enne ja pärast veemõõtjat? Kas saab tõmmata piiri, et enne korteri veemõõtjat on torustik korteriomanike kaasomand ja pärast veemõõtjat konkreetse korteriomaniku omand? Kui kortermaja püstakus on vaja välja vahetada veetorustik ja see eeldab korteri seinte lõhkumist (ja seinad on projektijärgsed), siis kes peab katma seinte lõhkumise ja taastamise kulu?

Tere

Mehel on eelmisest suhtest laps ja me oleme abielus.
Kas elatisraha tasumine on meie lahusvara osa?
Kui mees ei tasu elatist, kas pean hakkama seda ise tasuma?
Kas see mõjutab ka maksekohustusena mind?
Kui neil peaks kunagi uuesti elatise vaidlus tekkima, kas ma pean ka enda vara osa esitama? Näiteks abielu ajal teenitud palka ja konto väljavõtteid?

Kahel korteril on ühine vahekoridor, mis on üldkoridori osa. 16 aastat tagasi paigaldas üks korter sinna suulisel kokkuleppel teise korteriga ukse. Teisele korteriomanikule on antud ka võti ja läbipääs on tagatud. Samamoodi on selline uks pandud ka enamusel teistel korteritel. Kas teisel korteriomanikul endal või siis ühistul on hiljem õigus nõuda selle ukse eemaldamist ja juhul kui on, siis kuidas see protsess peaks käima ja kas sel juhul peaksid seda tegema ka teised korterid, kellel selline uks on pandud? Lisaks veel küsimus üldkoridori pandud asjade kohta. Maja kodukorras on punkt, et koridoris on asjade hoidmine keelatud. Kui korteriomanik oma asju juhatuse nõudmisel ära ei vii, siis kas ühistul on õigus need ise korteriomaniku kulul teisaldada?

Olen töötanud 45 aastat asutuse juhatuse esimehena. Nüüd enne pensionile minekut ei pikendatud juhatuse liikme lepingut, kuid kehtima jäi tööleping 75% ulatuses. Nüüd on uue juhatuse esimehe nägemus, et vähendab töötasu ja töökohta 0,5 ametikohale.
Kas mul on õigus sellega mitte nõustuda ja taotleda koondamist töötaja algatusel?

Tere.
Mure 4-aastase poja pärast. Ma ei oska kuidagi oma lapse isale seletada, et alkoholi joomine lapse juuresolekul ja lapsega koos oldud ajal ei ole lapsele eluterve ja adekvaatne kasvukeskkond.
Läksime lapse isaga lahku juba ammu. Suhtluskord on meil kokku lepitud võrdses osas, see tähendab et kuu lõikes on mõlemad sama palju lapsega koos. Lasteaia arveid maksame kordamööda ja keegi kelleltki elatist ei nõua, tundub lausa ideaalne ja rahumeelne kokkulepe. Kuid probleem seisneb selles, et lapse isa on alkohoolik, tarvitab ta seda ka siis kui laps tema juures viibib. Lastekaitse töötajaga olen ühenduses olnud, on antud nõu, et kui jälle joogine, siis laps ära tuua ise tema juurest, või siis kaasata politsei kes fikseerib olukorra. Olen seda viimast ka rakendanud, aga laps jäeti isaga, sest väidetavalt oli olukord stabiilne, kuigi tuvastati joove. Kui tahtsin ise järele minna, siis lapse isa ähvardas mul kõri läbi lõigata kui ukse taha lähen, selliseid ähvardusi on analoogseid ka varem olnud. Ka üks ähvardus politseis registreeritud eelneval, tunnistajaks minu enda suuremad lapsed, kes väikestega talvel kelgumäel käisid. Kui väike käis operatsioonil (adenoidid ja kõrvade sondeerimine) ei saanud mina töölt puududa, operatsioonil olin kaasas, aga järgnevast päevast pidi tema lehele jääma, palusin lapse isa, oli nõus. Aga kui saabus see päev, siis ei ilmunud ta kokkulepitud ajaks lapsele järele, helistas mitu tundi hiljem alkoholi joobes, aga last ma talle üle ei andnud, temast poleks opijärgset hooldajat kui joobes. Lehele jäi minu täiskasvanud tütar ja isa leht sai tühistatud. Aasta jooksul mis laps on lasteaias käinud, olen ma temaga igal kuul olnud vähemalt 2 nädalat olnud hoolduslehel, sest lapse isa ei saavat. Minu töö rippus niigi juuksekarva otsas, sest ühelegi tööandjale selline olukord ei meeldi.
Lapse isa jõi alkoholi ka meie suhte/abielu ajal, tülitses joobeseisundis ka minu eelnevate lastega, kõige vanemale läks ka kallale (pigistas/kägistas kaelast) ja tütar esitas politseile avalduse kallaletungis, see jäeti poolikuks, sest mina ei saanud kinnitada, et see toimus, sest ma ei näinud, tunnistajaid polnud.
Lapse isale ei anna rahu ja ähvardab pidevalt nii mu uut abikaasat kui mind, kellele peksa anda, keda maha lüüa jne. Selle asja juures on ka kurb see, et rahu ei saa temast üldse, elame samas majas, meie ühes trepikojas, tema teises. Mõnes mõttes on hea, last üle anda ja koju tuua, näha kas on joobes, aga kunagi ei tea kuna ta oma ähvardusi tõsiselt võib võtta ja väljas passib. Lähenemiskeeld oleks ka võimatu missioon, kui laps nii väike ja pean talle last üle andma/järel käima.
Ma olen alati pooldanud, et lapsel on kaks vanemat, isegi siis kui nad koos ei ela, aga ka palve, et lapse nähes ei tarvitata ka alkoholi, tema sellest viimasest kinni ei pea, kuigi ka lastekaitse on talle sellise ettekirjutuse teinud.
Pojale mõjub see joomine laastavalt, tal on tekkinud käitumishäired, löömised, ta ei taha vahel isa juurde minna, palub et mina lasteaeda järele läheksin. Aga ma ju ei saa midagi teha, võrdsed õigused ikkagi.
Kas mul on võimalik seda olukorda lahendada seaduslikult. Suhtluskorra määramine, lapse elukoha määramine meie juurde? Elatist ma ei soovi, see pole minu eesmärk.